1) kui suur on tulu (90%>60%)? 

2) "edumeelsus" (meede 3.1)?

3) kultuurikollektiivide välis-kultuurivahetus?

4) "pehmete" projektide jätkusuutlikus?

5) elukeskkonna "turundamine" (Maale-elama)?

sh taotlemisel ja projekti elluviimisel

Olgem rõõmasd ja toredad!!!

nõustajaid on vaja ikka ja jälle - nimetataud vähemalt 8 korda

võiks jääda sama süsteem, mis oli - see on sissetallatud rada

nõustajaid on vaja spetsiifiliste taotluste koostamisel, midagi uut, mida pole varem tehtud

võiks olla 1-2 palgalist nõustajat

mentor - võiks olla taotlemise algusest peale taotleja juures, tunneks pidevalt huvi

EI OLEKS VAJA

M2 taotleja 2 aasta tegutsemise nõuet

M3.1 välisreiside puhul 6 vallast osalejate nõuet

VÕIKS OLLA

taotleja peaks olema põhjalikult läbi töötanud strateegia dokumendi

M3 vaba" summa

VEEL:

taotleja soovib tõsta PVL piirkonna inimeste teadlikkust tarbimisest: toidukaup, esmatarbekaup, teenused, materjalid (puit, kivi, laast, tellised) ehk KÕIK RAHA JÄÄB PVL-I. Praegused lahendused (OTT jmt) ei ole ennast õigustanud. Lahendused on IT valdkonnas. Elanik saab kogu info ühest kohast - kus? mida? müüakse, vahendatakse, milliseid teenuseid osutatakse?

- hea oleks kui taotleja saaks oma projekti hindamiskomisjoni ees tutvustada ja küsimustele vastata,

näiteks 5-10 min tutvustus ja 5-10 min küsimustele vastamine .

- kes hindab äriplaani , kas kõigil hindajatel on see kompetentsus olemas .

- kas taotleja suutlikus on oluline hindamiskriteerium , võiks selle osakaalu vähendada.

- kui on keeruline projekt, siis kasutatav ekspert peab olema väljaspoolt piirkonda ja olema oma

ala tipp .

Tagasiside andmisel võiks tuua välja punktid ning eraldi on olemas seletusleht, kus on punktide vahemikud selgitatud/põhjendatud.

Taotleja tahab teada, et mis on tema taotluse nõrgad kohad ehk milliste kriteeriumide lõikes on madalamad punktid. Tagasisidet võiks saada need, kes ise büroost järgi küsivad.

Anda infot selle kohta, et mis oli kõige nõrgem koht, mis kõige tugevam (tuua välja punktid). Antud teave on oluline projekti uuesti esitamiseks, st tean mida muuta.

Mis on põhiline viga, et miks ei saanud. Tahan konkreetselt teada, et milles oli viga (nt ei sobi meetme eesmärkidega).

Positiivse tulemuse korral oleks huvitav teada, et mis oli väga hästi, mis hästi. Võiks tuua välja keskmised hinded kriteeriumide lõikes. Ehk saaks töötada välja veebikeskkonna, kus oleks anaonüümselt näha taotluste keskmised hinded hindamiskriteeriumide lõikes. Igal taotlusel oleks oma registreerimisnumber/ID, mida teab büroo ja taotleja. Tehniline lahendus: 1) iga taotleja näeb ainult enda hindeid vs 2) kõik näevad kõiki (tehniliselt lihtsamini teostatav, nt exceli fail). Ettepanek, et kõik võiks olla avalik (projekti nimi).

Tehnilise tagasiside andmine taotluse esitamisel - positiivne on helistamise praktika.

Võiks saada kinnituse e-mailile, et taotlus jõudis kohale. Elektroonsel esitamisel ei pruugi olla kindel.

Nõustamine ja tagasiside andmine - Mis hetkest ja kui kaua kestab tagasiside andmine? Idee: peale igat taotlusvooru võiks olla hindamiskomisjoni esindajate ja nõustajate omavaheline kohtumine, kus arutatakse läbi antud vooru "nõrkused" ja "tugevused"

KOKKUVÕTE

1) taotluse esitamisel kinnitus, et taotlus jõudis kohale

2) tehniline taotluse läbivaatus ja esmane tagasiside, mis puudu/vajaka, on väga hea praktika

3) tagasiside detailsem: taotlejad võiksid näha oma keskmisi punkte kõigi hindamiskriteeriumide lõikes: a) login veebilehele ja näen enda punkte; b) exceli fail kõigile taotlejatele keskmiste punktidega, taoltejad on eristatud ID-ga/taotluse registreerimisnumbriga); c) kõik on avalik (nimed ja projektid). Eraldi on seletuskiri, et mida punktide vahemikud tähendavad 0-1, 1,1-1,5 jne

4) Tagasiside pikemaajalisem rakendus - hindamiskomisjoni ja nõustajate omavaheline arutelu

- tähtis info suurelt Piiriveere kodulehele (mitte uudistevoogu)

- Piiriveere liikmele tuleb kogu info otse postkasti

* Dubleerimine KTG ja PRIA poolt. KTG poolt tehniline kontroll, 90+90 päeva. Miks PRIA ei võiks arvestada KTG tehtuga?

* Üksikute vigade leidmine. PRIA taotluse hindamisel võiks puudustest korraga teada saada.

* OTKA. Liiga pikk periood. Kas saab lühendada?

* Koodide teema. Segane nii taotleja kui PRIA jaoks.

* 3 kuud raha ootamiseks on liiga pikk.

* Automaatsed meeldetuletused (ala 2 nädalat enne tähtaja saabumist)

- 25 000 eur max summa ettevõtlusprojektis ei ole piisav. Võiks olla 40 000 - 50 000 eur (samas ka mitte 200 000, see oleks liiga suur), võimaldaks korralikke seadmeid juba osta.

- kust on tulnud 10 töötajaga ettevõtte nõue. Paluks üle täpsustada, kas tohib ka 10 töötajast rohkem töötajaid olla, et ettevõtja saaks taotleda.

- taotlejatele peaks tegema "puust ja punaseks" õpetuse/tegutsemisjuhise a la kõigepealt võta sealt ja sealt allkiri, siis mine paberitega sinna jne - konkreetsed kontaktid juurde panna.

- toetatavate tegevuste juures võiks olla selgelt kirjas, et toetatakse trükiste/raamatute/infokandjate/kirjasõna avaldamist. Praegu osad teavad, et seda tohib teha, ja teised jälle mitte.

- ei ole nõus piiranguga, et 2 pooleli olevat projekti tohib vaid olla, et taotlema tulla. See piirab väga taotlemist/taotlejate ringi. Tuleks leida muu lahendus, et ära hoida taotlejal rahavoogude probleem tingituna mitmetest pooleliolevatest taotlustest. Võimalik reguleerida ka hindamisega. Kui tahta jääda piirangu peale, siis pigem 2 asmel 3 (4). NB! Büroo peaks tegema statistika, kui palju on meil selliseid problemaatilisi taotlejaid - äkki sunnime väga vähese arvu pärast peale karmid reeglid teistele, kes saaksid hakkama ka paljude projektide elluviimisega korraga, eriti kui need on erinevatel teemadel.

- kui vaadata, et 40% kogu toetussummast on plaanis ära kasutada esimesel aastal, siis võib suureks probleemiks saada piisaval arvul hindajate leidmine. Kas oleks lubatav lahendus, et pooled hindamiskomisjoni liikmed hindavad pooli taotlusi ja pooled teisi (üle täpsustada n PRIAst) ? Lahendusvariandiks teha ka rohkem voore, et koormust jaotada - st 2 vooru asemel näiteks 4. Samuti vaja infot, kas taotlejate ära kuulamine on kohustuslik või ei.

Koodid- segadus algajatele, võiksid olla selgemalt, arusaadavamalt kirjeldatud

vähem hinnapakkujaid, teenusepakkujaid-lihtsam aru anda

arunadja jaoks oluline nõustaja olemasolu ja tugi, suhtlemine temaga

mida selgem taotlus, seda selgem aruanne

OTKA , kas maksta osaliselt või võtta laenu ja maksta täissumma?

projekti ettevalmistamise käigus läbirääkimised teenusepakkujaga(müüjaga) võimalku OTKA suhtes

ettevõtjate hirm- võimalikud maksmata arved

projekti käigus sündinud tulu, kui teenid rohkem, kui oled planeerinud, kas ja kuidas seda aruandluses näidata.

aruandja jaoks võiks olla mööndused dokumentide esitamisel- kui ei osta sisse tervikteenust, vaid eraldi näit. toitlustus, majutsu transpor, siis ei peaks aruandja hakkama ridu eraldi tõestama, vaid saaks esitada ühe kokkuvõtva aruande antud tegevuse kohta

kui palju võib aruandes eelarveridade vahel muudatusi, teha( kui mingi rida on läinud odavamaks, kas siis saab järljäänud summat kasutada muudeks tegevusteks)

kui pikk on aruandluse periood?. kas võib eistada mitu aruannet perioodi jooksul või ühe ?

aruandlus võiks olla inimlik :-)

kas on võimalik avalikult välja panna näidisaruannet?

kas OTKA puhul ka ettevõtjatele kehtib 10% ettemakse võimalus?