Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel by Reelika-Iti Rihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr en-us 2025-02-14 07:51:50 UTC 2025-04-28 05:01:45 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f4d3.png ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328584346 2025-02-14 07:58:18 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328584346 Valitsejad ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328589985 481. aastal sai Frangi riigi juhiks Chlodovech. Merovingid olid Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia. Karl Suur valitses 768.-814. aastatel ning Frangi riik saavutas oma suurima ulatuse. Aastatel 772.-803. alistati oma hõimuusundit järgivad saksid. Karolingid olid Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia.

]]> 2025-02-14 08:03:56 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328589985 Riigi tekkimine mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328590686 Gallia põhjaosas elasid germaani rahvad kes kutsusid ennast frankideks. Rooma riigi nõrkusajal tungisid nad üle Reini jõe. Erinevate piirkondade juhtideks said erinevad frangid. Ühe piirkonna juhiks sai Chlodovech kes asus oma alasid suurendama ning varsti oli ta vallutanud kogu Gallia.

]]> 2025-02-14 08:04:45 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328590686 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328592243 Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa 18-21lk

]]> 2025-02-14 08:06:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328592243 Chlodovech I mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328593401 https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I 19.02.25

]]> 2025-02-14 08:07:29 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328593401 Teemakohased mõisted mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328596687 Dünastia - valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

Merovingid - Chlodovechist põlvnenud Frangi riigi kuningate dünastia

Karolingid - Karl Martellist põlvnenud Frangi riigi kuningate dünastia

]]> 2025-02-14 08:11:16 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3328596687 Karl Suur ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3334407985 https://annaabi.ee/karl-suur-slaidid-m51139.html 19.02.25

]]> 2025-02-19 14:31:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3334407985 Riigi saatus mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3334811805 Frangi riik jagunes kolmeks tänu alade killustumisele, Karolingide võimu kaotusele ja riigis ühtsuse kaotamisele.

]]> 2025-02-19 19:46:38 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3334811805 Riigi tekkimine mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3361412596 Bütsants oli Ida-Rooma keisririik keskajal. 395. aastal jagunes Rooma keisririik kaheks, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Lääne-Rooma riigis langes peagi keisrivõim ning germaanlased rajasid keisririigi varemetele enda riigi. Bütsants ehk Ida-Rooma jäi püsima ning nad pidasid ennast edaspidi ainsateks Rooma traditsioonide jätkajaks. Keiser Justinianus suutis lühikeseks ajaks Rooma impeeriumi muistse hiilguse taastada.

]]> 2025-03-11 19:24:32 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3361412596 Bütsaants 6. saj mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3361416440 https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants

]]> 2025-03-11 19:28:32 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3361416440 Valitseja ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362786692 Justinianus I valitses aastatel 527-565 Bütsantsi. Ta taastas lühiaegselt Rooma impeeriumi muistse hiilguse ning lasi rajada uhkeid ehitisi, millest üks on aastal 573 rajatud tarkuse katedraal Hagia Sophia. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim ja keisriks võis saada iga õigeusklik ja veatu kehaga Bütsantsi kodanik.

]]> 2025-03-12 13:11:18 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362786692 Justinianus I ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362790643 https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I 12.03.25

]]> 2025-03-12 13:13:32 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362790643 Teemakohased mõisted ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362794821 Bütsants - Ida-Rooma keisririik keskajal

Baseilus - Bütsantsi keiser

]]> 2025-03-12 13:16:24 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362794821 Riigi saatus ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362800422 Bütsantsi kuldaeg hajus türklaste-seldšukide sissetungiga, mille ajal ei tuldud bütsantlastele appi. Bütsants hävis aastal 1453 Konstantinoopoli langemisel türklaste kätte.

]]> 2025-03-12 13:19:59 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362800422 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362805319 https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I 12.03.25

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa 10-17lk


]]> 2025-03-12 13:23:08 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3362805319 Riigi tekkimine mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378012399 Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal ühtse kultuuripiirkonna, kus valitsesid sarnased tavad ja kombed ning räägiti peaaegu sama keelt. Normannideks ehk viikingiteks kutsuti kõiki skandinaavias elavaid inimesi. Viikingeid peeti rüüstajateks ja röövliteks kuigi enamused skandinaavlased elasid rahumeelselt.

]]> 2025-03-23 12:12:40 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378012399 Viikingiaegne Skandinaavia mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378015609 2025-03-23 12:18:57 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378015609 Teemakohased mõisted mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378028371 viiking - rüüsteretkel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast

viikingiaeg - Euroopa ajaloo periood (umbes 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked

ting - rahvakoosolek Skandinaavias

ruunid - viikingite tähestik

saaga - lugulaul

skald - lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

]]> 2025-03-23 12:43:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378028371 Riigi saatus mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378037004 Viikingiaegne skandinaavia jagunes kolmeks riigiks: Norraks, Taaniks ja Rootsiks. Riikide kujunedes muutusid Skandinaavia riigid enam-vähem samasugusteks nagu ülejäänud kristlik Euroopa.

]]> 2025-03-23 12:58:27 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3378037004 Riigi tekkimine ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383381296 Vana-Vene riik tekkis 9. sajandil Ida-Euroopa aladel, kus elasid peamiselt slaavi hõimud. Selle riigi kujunemist seostatakse ka idas tegutsenud viikingite, nn varjaagidega. Esimene teadaolev Vana-Vene vürst Rjurik valitses Põhja-Venemaal, kas Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis. Rjuriku järglane Oleg vallutas 880. aasta paiku Kiievi, millest sai riigi keskus. Järgmiste valitsejate võimu all laienes riik veelgi, hõlmates vallutuste ja liitumiste kaudu ümbritsevaid rahvaid. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline. Põhjapoolsetel aladel elasid soomeugrilased, kelle sekka asus elama ka slaavlasi. Riigi lääneosas elas baltlasi ning idaosas türgi rahvaid. Aastasadade jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid kõik lõpuks vene keelt rääkima.

]]> 2025-03-26 14:40:08 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383381296 Vana-Vene riik 10. saj ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383401151 2025-03-26 14:52:08 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383401151 Teemakohased mõisted ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383408703 Varjaagid - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus - Vana-Vene riig nimi Skandinaavia allikates

Tšüüdid - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

Bojaar - Vana-Vene ülik

Veetše - rahvakoosolek Vana-Vene linnas


]]> 2025-03-26 14:56:50 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383408703 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383414995 Keskaeg 7. klassi ajalooõpik II osa 30-33lk

]]> 2025-03-26 15:00:42 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383414995 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383416129 Keskaeg 7. klass ajalooõpik II osa 26-29lk

]]> 2025-03-26 15:01:27 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383416129 Valitsejad ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383436398 Vladimir Püha oli Vana-Vene riigi valitseja, kes võttis 988. aastal vastu ristiusu. Kinnitamiseks tema ristimist, abiellus ta Bütsantsi keisri õe Annaga. Jaroslav Tark valitses aastatel 1019-1054. Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas palju indlustusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. Jaroslav Targa valitsusaeg oli Vana-Vene riigi kõrgperioodiks. Vürstinna Olga oli ainus teadaolev naissoost Vana-Vene riigi valitseja. Ta valitses aastatel 945-960.

]]> 2025-03-26 15:14:48 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383436398 Vladimir Püha ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383439903 2025-03-26 15:17:00 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383439903 Jaroslav Tark ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383443886 2025-03-26 15:19:40 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383443886 Rjurik ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383445672 2025-03-26 15:20:35 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383445672 Vürstinna Olga ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383447749 2025-03-26 15:22:02 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383447749 Riigi saatus mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383786683 Vana-Vene riik ei olnud ühtne tervik ning koosnes paljudest väikestest vürstkondadest, mida juhtisid Rjurikute suguvõsa liikmed, kess allusid kõik Kiievis valitsevale suurvürstile. Hoolimata Kiievis valitsevale suurvürstile olid vürstkonnad suhteliselt iseseisvad. Vürstkonnad sõdisid omavahel tihti ning vürstide võim oli suhteliselt ebakindel. 1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst Kiievi. Endine pealinn rüüstati põhjalikult. Lõplikult lagunes riik 13. sajandi esimesel poolel mongolite vallutuse käigus.

]]> 2025-03-26 19:57:23 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383786683 Valitsejad ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383851848 Viikingite üsihkond oli hierarhiline, kus kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaslastel, kellel olid suured maavaldused ja rikkus. Viikingikuningate võim polnud siiski absoluutne ning sageli peeti kuningaks mõne sõjaretke juhti.

]]> 2025-03-26 21:22:33 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383851848 Viikingid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383853781 2025-03-26 21:25:43 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3383853781 Riigi tekkimine ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395866677 Viimane Inglismaa anglosakside kuningas Edward Usutunnistaja suri järglasteta ning uueks juhiks valiti krahv Harold. Norrab kuningas Harald Hardrada otsustas kasutada juhust, väites, et Inglismaa troon peaks talle kuuluma. Haroldil õnnestus Põhja-Inglismaal Stamford Bridge'i lahingus norralaste vägi puruks lüüa, kuid Normandiast oli lähenemas uus oht. Normandia hertsog William üritas kuninga tiitli jõuga endale võtta ning Harold hukkus Hastingsi lahingus. William lasi end Londonis Inglismaa kuningaks kuulutada. Selle vallutuse tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik. William tõi Inglismaale Normandia seadusandluse, juhtimise ja asjaajamise.

]]> 2025-04-04 09:52:38 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395866677 Inglismaa 12. saj ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395871611 https://et.wikipedia.org/wiki/Normandia_hertsogkond#/media/Fail:France_1154-en.svg 04.04.25

]]> 2025-04-04 09:58:18 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395871611 Teemakohased mõisted ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395876001 Normannid - viikingid Põhja-Prantsusmaal

Anglo-saksid - Saksamaa, Taani ja Hollandi aladelt saabujad

]]> 2025-04-04 10:02:59 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3395876001 Riigi tekkimine ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417382086 Aastal 987 suri viimane Karolingide soost kuningas ning troonile valiti Hugues Capet.

]]> 2025-04-21 07:30:37 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417382086 Prantsusmaa 12-13. saj ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417386597 2025-04-21 07:35:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417386597 Valitsejad ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417388588 Aastal 987 suri viimane Karolingide soost kuningas ning troonile valiti Hugues Capet. Esimeste Kapetingide domeen oli väga väike. Philippe II Auguste oli kõige edukam kuningavõimu laiendaja ning ta valitses aastatel 1180-1223. Kuningas kolmekordistas oma domeeni ning hakkas seda palju efektiivsemalt valitsema. Philippe II Auguste nimetas ametisse spetsiaalsed palgalised ametnikud, kes nõudsid sisse makse ja esindasid kuningat kohtuasjades. Philippe Auguste'i poeg Louis IX Püha, kes valitses aastatel 1226-1270, oli populaarne valitseja. Louis tegi häid valikuid. Ta keelas ordaalid ning rajas hoolekande asutusi. Louis pidas jahti ka ketseritele ja nõidadele. Aastatel 1285-1314 valitses Prantsusmaad Philippe IV Ilus. Philippe Ilus kutsus aastal 1302 kokku kuningriigi seisuste esindajad ning uus esinduskogu nimetati generaalstaatideks. Sõjad Inglismaaga vajasid palju raha, milleks Philippe lasi valmistada vähendatud väärismetallisisaldusega münte.

]]> 2025-04-21 07:36:50 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417388588 Valitsejad mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417404693 Edward usutunnistaja valitses aastatel 1042 kuni 1066. Kuna Edward oli surnud lastetult valiti uueks kuningaks mõjukas krahv Harold. Neid oli palju kes väitsid, et troon peaks hoopis neile kuuluma. Üks neist oli Norra kuningas Harald Hardrada. Haraldil ei õnnestunud Haroldi väge võita kuid, kuid juba oli lähenemas uus oht, Normandia hertsog William kes sai hiljem hüüdnimeks William Vallutaja, suutis Haroldit võita ning võttis trooni jõuga endale. 1154. aastal päris trooni Anjou krahv Henry II, kes oli energiline, tahtejõuline ja haritud valitseja. Henry trooni päris 1189. aastal tema poeg Richard I Lõvisüda, ning peale Richardi hukkumist päris 1199. aastal tema noorem vend John Maata kes valitses aastani 1216.

]]> 2025-04-21 07:51:20 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417404693 Edward Usutunnistaja Bayeux vaibal mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417406730 2025-04-21 07:53:29 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417406730 Hugues Capet ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417408274 2025-04-21 07:54:57 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417408274 Harald Hardrada mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417408758 2025-04-21 07:55:24 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417408758 Philippe II Auguste ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417409561 2025-04-21 07:56:27 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417409561 Louis IX Püha ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417410388 2025-04-21 07:57:30 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417410388 William Vallutaja mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417410512 2025-04-21 07:57:40 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417410512 Philippe IV Ilus ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417412424 2025-04-21 07:59:47 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417412424 Henry II mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414026 2025-04-21 08:01:39 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414026 Teemakohased mõisted ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414117 Ordaal - jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee- või tuleprooviga

Generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus

]]> 2025-04-21 08:01:47 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414117 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414781 Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa 140-141lk

]]> 2025-04-21 08:02:23 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417414781 Richard I Lõvisüda mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417415513 2025-04-21 08:03:22 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3417415513 Millal? ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425949933 Saja-aastane sõda oli aastatel 1337-1453.

]]> 2025-04-26 15:23:04 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425949933 Kestvus ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425956006 Saja-aastane sõda kestis tegelikult 113 aastat. Ei sõditud sel ajavahemikul koguaeg, vaid toimus ka pikki rahuperioode. Sõjas osales kuus põlvkonda.

]]> 2025-04-26 15:31:26 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425956006 Põhjused ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425959576 Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisi konflikte aastatel 1337-1453 on hakatud nimetama Saja-aastaliseks sõjaks. Konfliktidel on sama põhjus: Inglismaa kuningadünastia taotles Prantsusmaa trooni.

]]> 2025-04-26 15:36:41 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425959576 Osapooled ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425971501 Saja-aastane sõda oli sõda Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel. Prantsusmaa kuningaks valiti Philippe Ilusa vennapoeg Philippe VI, aga inglaste arvates oleks pidanud trooni pärima Inglise kuningas Edward III, kes oli Philippe Ilusa tütrepoeg. Sõja alguses olid inglased edukad kuna nende trumbiks olid pikkade vibudega relvastatud jalamehed, kelle nooled läbistasid kohmakate Prantsusmaa rüütlite turvise. Edward III loobus 1360. aastal Prantsuse troonist, kuid sai vastutasuks üle neljandiku Prantsusmaast.

]]> 2025-04-26 15:54:44 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425971501 Pöördepunktid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425971805 Aastal 1346 toimunud Crécy lahingut peetakse sõjakunsti ajaloos pöördepunktiks, sest see näitas varem võitmatuks arvatud rüütliväe nõrkust. 14. sajandi keskel raskendas mõlema sõdiva poole olukorda katkuepideemia, mis tappis aastatel 1348-1351 umbes kolmandiku elanikkonnast.

]]> 2025-04-26 15:55:11 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425971805 Jeanne d'Arc ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972354 Talutüdruk Jeanne d'Arc aitas suure sõjaväe eesotsas Prantsusmaad Saja-aastases sõjas aastatel 1337-1453. mitme märkimisväärse võiduni. Ta tõstis ootamatult sõjast väsinud rahva motivatsiooni juhtides Prantsuse vägesid aastal 1429. ning vabastades inglastelt Orléans'i linna. Tal oli hobune ja mõõk ning kandis rüütlile omast rõivastust. Seda peeti patuks. 30. mail 1431 põletati Jeanne nõiana tuleriidal.

]]> 2025-04-26 15:56:04 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972354 Tagajärjed ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972417 Charles VII saatis sõjaline edu ning 1453. aastaks jäi inglaste kätte ainult Calais sadamalinn Põhja-Prantsusmaal. Saja-aastane sõda lõppes.

]]> 2025-04-26 15:56:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972417 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972785 https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da 26.04.25

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa 142-143lk ja 48lk

]]> 2025-04-26 15:56:44 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425972785 Kasutatud materjalid ReelikaRihe https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425985380 Keskaeg 7. klassi ajalooõpik I osa 136-139lk

Toimetaja.eu (https://toimetaja.eu/inglismaa-suurbritannia-uhendkuningriik-ja-briti-saared/) 27.04.25

]]> 2025-04-26 16:19:26 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3425985380 Saatus mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3426653796 Kuna John Maata kaotas enamused maad mandril on jäänud Inglismaa Suurbritannia saare peale. Inglismaa moodustab enamuse saare pindalast. Inglismaa on tänapäevilgi üks tähtsamaid Euroopa riike.

]]> 2025-04-27 16:30:12 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3426653796 Saatus mihkelmetsla https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3426658285 Peale saja-aastast sõda kui Prantsusmaa suutis enamused Prantsusmaa valdused inglaste käest vabastada, on Prantsusmaa säilitanud oma tähtsuse Euroopas.

]]> 2025-04-27 16:37:30 UTC https://padlet.com/ReelikaRihe/z2vcg5snf902jqhr/wish/3426658285