young people. However, they were not “ performing ” these roles as actors. It demanded the use of their selves in serving these roles. For most of the time, they were merely

 “ performing who they really are.” Young people were sensitive to these roles as well. The conventional understanding of worker-client relationship that social worker as a professional and client as a beneficiary cannot adequately describe their affiliations. To conclude, as noted by a participant (SW2), “I really care about them. It is  important to be earnest."

framework for the debate about the future of a separate professional youth work.

Are the doubts about the professionalism of professional youth work practice countered? The framework makes visible that professional youth work is a comprehensive profession that sets high  demands  on  individua l  youth  workers  and  hardly  can  be  met  by  volunteers  solely. Although the framework is still generic, the core values in combination with the specific target group, the specific aim, the position of youth in society and the working in the life world show that youth work is a profession separate from social work

noorest lähtumise kui printsiibi elementaarsusega kaasaegses noortevaldkonna käsitluses Eestis – põhimõte on retoorikas väga arusaadav ja tuntud, kuid kohati ei pöörata selle tegelikus töös rakendamisele piisavalt tähelepanu.

Täiskasvanutel tuleks siin noori usaldada. Kui noor ei leia oma potentsiaali, siis varitseb oht, et teda võidakse ära kasutada, näiteks radikaliseerida. Noorsootöötajal on selle koha pealt vastutus, tema on noore suunaja ja peab märkama, et noor saaks abi ja temaga tegeleks keegi. Viidati ka aja(st ka raha)ressursile, mis määrab paljuski ära selle, kui palju noorega töötav inimene saab kasutada oma aega noore tugevuste avastamiseks, tema arenguvajaduste teadvustamiseks jm individuaalseks tööks noorega. 

Sealhulgas on enese määratlemise käigus oluline ka teadlikkus võimalikest praktikatest ja valikute variatiivsusest (Sarv, 2013a). Kuna rolliidentiteeti luuakse suurel määral teiste inimeste reaktsiooni põhjal, mille üle reflekteerides omandavad teod, sõnad ja olukorrad tähendusi, kaasnevad sellega ka tähendused ja ootused iseendale (Mead, 1934; Burke, Reitzes 1981; Solomon, Surprenant, Czepiel, Gutman, 1985). Kusjuures arvestama peab, et ootused rollidele on multidimensionaalsed, püüdes saavutada normide ja vajaduste vahel kooskõla, võttes arvesse väärtusi, ettekujutusi, aega, kohta ja teisi asjaolusid. Suured lahknevused nende ootuste, vajaduste, praktika, väärtuste ja arusaamade vahel põhjustavad ka suuremat rahulolematust töötajaskonnas (Solomon, Surprenant, Czepiel, Gutman, 1985). Sealjuures on oluline märkida, et mida prominentsem on roll, seda tugevam on seotus identiteediga (McCall & Simmons, 1978), millele tõenäoliselt annab väärtust juurde teiste inimeste austavam ja väärtustavam suhtumine prominentsema rolli täitjasse.

Kuna aga professionaalse identiteedi kujunemise juures on oluline sotsiaalne staatus, mille annab kuulumine elukutse esindajate hulka (Karm, 2007), siis mängib suurt rolli see kui väärtustatud elukutse ühiskonna poolt on. Ehk professiooni staatuse tõstmine aitab tugevdada ka töötajaskonna professionaalse identiteedi seotust valdkonnaga.

kasutatud allikad:
Sarv, A. (2013a). Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet. [Doktoritöö]. Tartu Ülikooli KirjastSus.

Karm, M. (2007). Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. [Doktoritöö]. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
McCall, G. J., Simmons, J. L. (1978). Identities and Interactions: An Examination of human Associations in Everyday Life. New York, The Free Press.

Mead, H. (1934). Mind, Self, and Society. Chicago: University of Chicago Press.

Solomon, M., Surprenant, C., Czepiel, J., Gutman, E. (1985). A RoleTheory Perspectiveon Dyadic Interactions. Journal of Marketing 49(1), 99–111.

Burke, P., Reitzes, D. (1981). The Link Between Identity and Role Performance. Social Psychology Quarterly 44, 83–92.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (2018) Noortekeskuste Hea Tava. Loetud aadressil https://ank.ee/wp-content/uploads/2018/09/Noortekeskuse_Hea_Tava_2018.pdf

Simons, P. R. J., & Ruijters, M. C. P. (2014). The real professional is a learning professional. S. Billet, C. Harteis & H. Gruber (Eds.), International Handbook of research in professional and practice based learning (pp. 955–985). Berlin: Springer. https://doi.org/10.1007/978-94-017-8902-8_35

Ruijters M. C. P., Simons, P.R.-J. (2020). Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 8(2), 2020, 7–31 https://doi.org/10.12697/eha.2020.8.2.02a

AASTAPÄEVAKÕNEDES” Temal nt oli üks alapeatükk 1.5. Hoiakud, kuvand, väärtused..

Tegin  google otsingu märksõnaga policy makers perceptipns, tuli  selline huvitav Policymaker perceptions of citizen needs:

Seal oli huvitav mõtte “ Policymaker perceptions of citizen needs are important for a number of reasons. First, policymaker attention to problems is a critical component of many influential theories of policy making. For example, the Multiple Streams Approach proposes that policy change occurs when evidence of problems combines with policy solutions in a favorable political environment (Kingdon, 

1984; Zahariadis, 

2003). In theoretical approaches such as agenda setting (Dearing & Rogers, 

1996) and Punctuated Equilibrium Theory (Baumgartner & Jones, 

1993), attention to problems is also a critical predictor of policy change.