Sambaltaimed by Robin Rämmer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt Made with a lightning strike of genius en-us 2020-03-10 09:12:45 UTC 2020-03-16 09:34:02 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f966.png Pikk lühiülevaade robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457407616 Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. ]]> 2020-03-10 09:14:57 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457407616 Sammaltaimede ehitus robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457409985 2020-03-10 09:20:01 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457409985 robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457411037 Eostaimed on taimed, mis paljunevad eoste abil, ilma õite ega seemneteta.Samblad on head veekogujad. Samblad võivad niiskel ajal talletada suure hulga vett, mis samblakihist järk järgult mulda imbub. Samblad on metsades väga tähtsad, sest nad ei lase vihma ajal minna mullal liigniiskeks ja põua ajal takistavad selle kuivamist.]]> 2020-03-10 09:22:10 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457411037 Elu ja kohastumused robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457417229 Samblad saavad kasvada niitudel, soodes, metsa ja mõned liigid ka puutüvedel, katustel, kividel, müüridel jne. Nad eelistavad niiskeid varjulisi kohti. Kuna sammaltaimed ei saa konkureerida endst suuremate taimedega on nad kohastunud äärmuslike tingimustega nt kasvavad kuivades piirkondades.]]> 2020-03-10 09:32:28 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457417229 Miks sammaltaimed kasvavad padjanditena koos ja ei kasva väga pikaks. robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457424683  Nad on mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri pikkused. Sammalde rakukestades ei ole ligniini. Ligniin on aga aine, mis muudab rakukestad tugevaks. Ilma selleta ei püsi koed hästi püsti. Ligniini puudumine tingib ka juhtsüsteemi puudumise. Vee liikumine ühest elusrakust teise on suure takistusega ja aeglane ning vett ei saa seetõttu kaugele transportida. See põhjustabki sammalde väikese kasvu.  Harunemata või väheharunenud vartega samblaliigid kasvavad padjandi või muruna. Neid samblaid kohtab ebapüsivatel kasvupindadel kiiresti muutuvates kooslustes ]]> 2020-03-10 09:44:03 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457424683 Tutvustus ja turbasammal robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457428431 Paljuneb eostega. Turbasambla liike on eesti 37.
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. 

]]> 2020-03-10 09:50:12 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/457428431 Tähtsus robin_rammer https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/461611898 Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses.]]> 2020-03-16 09:31:25 UTC https://padlet.com/robin_rammer/xx2h3yqtjqjt/wish/461611898