<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Eesti ja Euroopa pinnamood by Darja Raud</title>
      <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz</link>
      <description>Made with ♥</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-09-19 10:18:41 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-29 11:28:27 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Euroopa võrdlus ümbritsevade aladega</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386473223</link>
         <description><![CDATA[<div>Reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud ning mõned rannikualad.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:21:16 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386473223</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Geoloogilise ehituse ja pinnamoe aluseline eristus:</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386475404</link>
         <description><![CDATA[<div>Tasandikud: Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida - Euroopa lauskmaa. (Uurali mäesti, Kaspia meri)<br><br>Vanad mäestikud: Koosnvad tard- ja moondekivimitest. (Skandinaavia mäestik)<br><br>Keskmäestikud: Keskmine kõrgus 100-1500m. (Tšehhi mäestikud, Keskmassiiv)<br><br>Noored kurdmäestikud: kujunenud Alpi kurrutuse käigus. ( Alpid)<br><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:26:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386475404</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamoe kujunemine</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386478975</link>
         <description><![CDATA[<div>Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:36:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386478975</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pinnavormide jaotus tekke järgi.</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386480294</link>
         <description><![CDATA[<div>Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Saaremaal Kaalis, Hiiumaal Kärdlas)<br><br>Geogeensed: mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud<br><br>Biogeensed: taimestikust või loomastikust tekkinud pinnavormid. (sood, sipelgakte kuhilpesad)<br><br>Antropogeensed: inimeste tegevuse tagajärjel tekkinud (karjäärid, teetammid)</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:39:39 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386480294</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti suuremad kõrgustikud, kõrgemad punktid</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386482198</link>
         <description><![CDATA[<div>1. Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318m)<br>2. Otepää kõrgustik - Kuutsemägi (217m)<br>3. Karula kõrgustik - Rebasejärve Tronimägi (137m)<br>4. Sakala kõrgustik - Rutu mägi (144m)<br>5. Pandivere kõrgustik -Emumägi (166m)</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/408762675/dd9759e143097867a23ecfbca92888de/eestivd.jpg" />
         <pubDate>2019-09-19 10:44:52 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386482198</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamood läbi pinnavormide</title>
         <author>darjaraud11</author>
         <link>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386483326</link>
         <description><![CDATA[<div>Kõrgustikud on pinnamoe suhtelised kõrgused.<br>Madalikud on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. (Suurim on Lääne- Eesti madalik)<br>Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. (Peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis.<br>Lavamaid liigestavad sügavad ürgtorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi.<br>Kõrgustike vahele jäävaid laugete veerudega orulaadseteks pinnavormideks nimetatakse orunditeks. (Otepää ja Haanja kõrgstiku vahel)</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-19 10:47:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjaraud11/wvmp7l2h0woz/wish/386483326</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
