<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Euroopa ja Eesti pinnamood by Mattias Pentjärv</title>
      <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-09-23 08:31:06 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-29 16:11:56 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Euroopa pinnamood</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609475044</link>
         <description><![CDATA[<p>Euroopa pinnamood on väga vaheldusrikas – leidub suuri tasandikke, lauskmaid, vanu mäestikke ja noori kõrgeid mäeahelikke. Suur osa Euroopast on tasane, kuid lõunaosas kõrguvad mäed nagu alpid</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 14:57:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609475044</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Geoloogiline ehitus ja pinnamood 1</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609478095</link>
         <description><![CDATA[<p>1.<strong>Tasandikud</strong> – ulatuslikud madalad alad, kus leidub palju jõgesid ja viljakat põllumaad. Sobivad hästi põllumajanduseks ja asustuseks.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 14:58:19 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609478095</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Geoloogiline ehitus ja pinnamood 2</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609479282</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Ida-Euroopa lauskmaa</strong> – üks maailma suurimaid lauskmaid, mis katab suure osa Euroopast. Seal on suured metsad, stepid ja laiad jõed (nt Volga).</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 14:58:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609479282</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Geoloogiline ehitus ja pinnamood 3</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609480391</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Vanad mäestikud</strong> – kujunenud sadu miljoneid aastaid tagasi, mistõttu on need kulunud ja madalad (nt Uuralid, Skandinaavia mäed). Neid kasutatakse näiteks maavarade kaevandamiseks.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 14:59:20 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609480391</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Geoloogiline ehitus ja pinnamood 4</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609481287</link>
         <description><![CDATA[<p><strong>Noored kurdmäestikud</strong> – kujunenud hilisemate maakoore liikumiste käigus, seetõttu on nad kõrged ja järsud (nt Alpid, Püreneed, Karpaadid). Seal esineb maavärinaid ja vulkaanilist tegevust.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 14:59:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609481287</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pinnamoe muutumine tanapaeval</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609494266</link>
         <description><![CDATA[<p>Pinnamood muutub ka praegu maakoore liikumiste ja loodusjõudude toimel. Näiteks Alpid tõusevad aeglaselt kõrgemaks, Islandil toimuvad vulkaanipursked, ja maavärinad võivad muuta maapinda Lõuna-Euroopas.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 15:05:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609494266</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamood</title>
         <author>mattiaspentjarv</author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609544636</link>
         <description><![CDATA[<p>Oluliselt vormis mandrijäätumine. Liustikud, mis olid üle 2 km paksused vajutasid ja purustasid maapinda ning tõid kaasa ka suuri kive. Praegune pinnamood  järgib mandijäätumisele eelnevat reljeefi. Setted on täitnud orge ja kuhjanud kõrgustikke. pärast liustike sulamist, olid madalamad kohad kaetud merega. Pinnamoodi kujundasid pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne.</p><p><br></p><p>karst - <strong>nähtus, mis hõlmab põhja- ja pinnavee toimel tekkinud lehtreid, lohke, orge, maa-aluseid koopaid ja jõgesid vm moodustisi lubjakivi, dolomiidi vm kergesti lahustuva kivimiga pinnases</strong> </p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Eesti_maakonnad_2006_blue.svg" />
         <pubDate>2025-09-29 15:29:42 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609544636</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Omane pinnamoele</title>
         <author>mattiaspentjarv</author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609552109</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/58/Karula_maastik.jpg" />
         <pubDate>2025-09-29 15:33:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609552109</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti kõrgustikud</title>
         <author>mattiaspentjarv</author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609573876</link>
         <description><![CDATA[<p>Kuna pinnamood on tasandikuline, ei ulata kõrgustikud üle 20 meetri. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, kus asub ka Suur Munamägi (318 meetrit mere pinnast). Eestis on kuus kõrgustikku, mis on suhteliselt kõrgemad kui ülejäänud ümbruskond. Need on Haanja, Otepää, Karula, Sakala, PAmdivere ja Saadjärve kõrgustikud. </p>]]></description>
         <enclosure url="https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/4619dc0b-e814-4f18-b3be-ecf35bad29c5/3557e67a-e29a-487e-853e-95a14ae01b33/9f6b6ef7-d4a3-447f-ab26-88afbfc23064_m.jpg" />
         <pubDate>2025-09-29 15:44:20 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609573876</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Madalikud Eestis</title>
         <author>mattiaspentjarv</author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609617884</link>
         <description><![CDATA[<p>Madalikud on alad tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja sellst lõunas olev Pärnu madalik. Põhja-Eesti madalik asub Soome lahe ääres, sisemaal Võrtsjärve madalik ning idapool Peipsi madalik.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 16:08:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609617884</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti lavamaad</title>
         <author>mattiaspentjarv</author>
         <link>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609623243</link>
         <description><![CDATA[<p>Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Peamiselt levib Põhja- ja Kagu-Eestis. Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede äärel.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 16:11:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/mattiaspentjarv/wqhkk9rdlx6m1hi9/wish/3609623243</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
