2. Kust leida häid eestikeelseid tekstinäiteid grammatikateemade ilmestamiseks? 

3. Miks pole ka II ja III kooliastmes kirjandus ja eesti keel üks aine? See ehk ei tekitaks nii suurt erinevust grammatikatundide ja tekstitundide vahel. 

2. Tuua esile grammatika tähenduslikkus.

3. Proovin õpetada grammatikat induktiivselt: näide terviktekstist → reeglid → harjutamine → tervikteksti kirjutamine → teksti hindamine, vastastikku retsenseerimine. 

Õpetaja roll pole mitte õpilastele ette näidata, kuidas nad peaksid kirjutama, vaid olulisem on neile anda vajalikud töövahendid/valikud, mida nad saaksid kasutada. Õpilastega tuleb arutada, kuidas valikud grammatikas loovad erinevaid tähendusi ja võimalusi. 

2. Suunavatele küsimustele vastates leiavad õpilased vajaliku konstruktisooni üles, oluline on osata õigeid küsimusi esitada. Iga küsimus vajab veel mitut toetavat-suunavat küsimust, mille abil lõpuks õpilased õpitava tuumani jõuavad.

3. Tähtis on õpetada kirjutamist kui protsessi, mille üks osa on ka kontekstist lähtuvate grammatikavormide valik.

Näiteid küsimustest, mis aitavad grammatikateemasid avada:

• Leia tekstist lause, millest oli kõige raskem aru saada.

– Millised väljendid/sõnad tegid lausest arusaamise raskeks?

• Leia tekstist kõige mõjusam lause.

– Millised väljendid/sõnad teevad selle lause mõjusaks?

• Leia tekstist kõige selgem ja arusaadav, kuid sisukas lause.

– Mis teeb sellest lausest arusaamise lihtsaks?

• Leia tekstist sündmuse/foto kirjeldust kõige paremini tabavamad

sõnad.

– Mis liiki sõnadega on tegu?

– Kas leiame neile samaväärsed sünonüümid?

– Mis juhtub, kui võtame need sõnad lausest ära? Kuidas

tähendus muutub?

• Leia tekstist tsitaat, mis sulle kõige enam meeldib.

– Millised väljendid/sõnad teevad selle tsitaadi meeldejäävaks

ja tabavaks?

• Leia tekstist kõige pikem kokkukirjutatud sõna.

– Vaata kokkukirjutuse vormireeglit. Miks see siin ei kehti?

• Leia tekstist võõrsõnad.

– Mis on neil sõnadel sarnast? Püüa leida sarnaseid tunnuseid/

jooni.

– Kas saaksid võõrsõna omasõnaga asendada?

2. Õpetada kirjutamist kui protsessi ning selgitada, miks erinevates olukordades valime erineva kirjutamisviisi.

3. Proovin alati leida näiteid, mis toetavad õpitut ning edastada teavet sidudes seda igapäevaelus leiduvate tekstidega ning seal kasutatava grammatikaga.

2. Ebaedu põhjuseks (emakeeletundides) on õpilase passiivne roll tunnis ja ülevastutav õpetaja. Deduktiivse meetodi vahetamine induktiivse vastu aitab areneda nii õpilasel kui ka õpetajal. 

3. Tekstikeskne lähenemine võib olla just sobiv viis, kuidas emakeel huvitava, puhta ja elavana hoida.

3. Õpilased töötavad enda tekstidega ja tekstidega, millega nad ise kokku puutuvad.

2) Emakeeleõpetuse olemus on viimase paarikümne aastaga tohutult muutunud. Grammatikat õpitakse suuresti tekstide kaudu, aga tänapäeva õpilased ei puutu enam eriti emakeelsete tekstidega kokku, mistõttu tuleb see koolis tasa teha. „[V]arem loomulikult omandatud tekstitoimingud on taandumas, mistõttu peab selle osa kirjaoskusest tagama kool.“ (lk 15)

3) „Kuigi põhikooli õpikud … kasutavad üha enam induktiivset reegliõpetuse meetodit, mida  on juba mitukümmend aastat efektiivsemaks peetud … ja on näiterohked, võib eesti keele õpetuse probleemkohaks pidada seda, et siiski ei süveneta piisavalt žanrite lingvistilisse eripärasse ehk olukohasesse kompositsiooni ja stiili: iseäralikke grammatilisi jooni, tunnuseid ja eriomast sõnavara analüüsitakse ning uuritakse vähe. Pigem ei osata grammatikat, sh lauset, muuteparadigmat ja vormimoodustust, otseselt tekstiliikidega seostada[.]“ (lk 23)

(„Tekstikeskne keeleõpetus põhikoolis: Teoreetiline taust, vastutuse jagamine ja metoodika“)

2) Kas deduktiivset meetodit peaks igal juhul vältima?

2. Igasugune dialoog klassis on õppimine ja areng. Õpitu on vaja lahti mõtestada, tuim reeglite pähe õppimine ei ole efektiivne. Samas on teooria tundmine vajalik. Kuigi me ei vaja praktiseerimiseks teooriaid ega abstraktsioone, aitavad need meil nähtusi paremini mõista, kategoriseerida ja süstematiseerida ning edasi arendada.

3. Tekstikeskne grammatikaõpe nõuab eakohaseid näiteid. Oluline on, et õpilane õpib igapäevaelus vajamineva teksti põhjal. 

2. Kuidas õpetada tekstiloomet HEV õpilasele, kel on teksti mõistmisega suuri raskusi? Kas on olemas näiteülesandeid?

3. Kas on olemas kirjandite jm õpilaste loodud tekstide näidiseid, mida õpetaja saaks õppematerjalina kasutada? 

2. Õpilane ei saa luua, kui ta pole tutvunud piisaval määra erinevate näitetekstidega. Võtta aega lugemiseks ja arutlemiseks. 

3. Õppida kasutama erinevaid tekstikorpusi.