Riigi-, linna- ja erakultuuritöötajate palgad ühtlustada praegu ja tulevikus. Kui avaliku sektori kultuuritöötajate palgad tõusevad, peab linn kiiresti ja efektiivselt järgi tulema. Kohalikud kultuuritöötajad ei peaks lohisema miinimumis.

Kultuuriasutuste põhitegevus (nt muuseumi pidamine ja külastajate vastuvõtmine) võiks olla tagatud projektipõhiste tegevustoetuste väliselt. Sihtida ideaali, et muuseumitöötajadki saavad õiglast palka.

Kindlam partnerlus linna, haridusasutuste ja eraorganisatsioonide vahel, et noori (14a - 24a) kultuuri rohkem kaasata ning neile pakutavaid võimalusi täpsemalt koordineerida.

Raamatukogu üldkasutatavaid ruume ja nende kasutamist planeerida eesmärgi- ja teaduspõhiselt, et füüsiline ja vaimne ruum oleks kättesaadav erinevatele inimestele ja vajadustele. Kättesaadavus ja kasutamine võiks olla intuitiivne ja kasutajasõbralik. Aga isetegevuse toetamine aga ei saa jääda ainult Siuru ülesandeks -- linn peab pikas plaanis silmas pidama ka muu taristu hooldamist ja/või tekitamist.

Vanemate ja erivajadustega inimeste mured: päevakeskused on olemas, aga ruumid on väiksed ja neid on siiski vähe, et võõrustada erinevaid tegevusi (nagu ansamblid, käsitööringid, raamatuklubid...) Eesti ja linna ühiskond vananeb ja praegused ruumid ei pruugi pikas plaanis olla piisavad.

Tulevikku vaadates taristu arendamine ja süsteemide ühtlustamine on kasulik ka teistele valdkondadele, ruumide ristkasutamine tekitab võimalust kunstnikele, muuseumitele jne.