Suhkruroog vajab kuuma ja niisket (vähemalt 600 mm aastas) kliimat ning toitaineterohkemulda. Sobivaim kavutemperatuur on 25–28 °C. Tähtsamad kasvajatajad: Brasiilia, India, Hiina. Austraalia on 8. kohal. Peamised eksportijad on India ja Hiina.

Kasvutingimuste suh­tes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Raps kasvab meelsamini küllaldase õhuniiskusega paigus, seega rohkem merelähedases kliimas.

Tähtsamad kasvatajad riigid : Hiina, Kanada, India, Saksamaa ja Prantsusmaa

Viinamarjad on mullastiku suhtes vähenõudlikud ning vajavad kasvuruumiks umbes 1-2 ruutmeetrit. Viinamarjad saavad kasvada mullas, kus pH-tase on 5-7 vahel. Viinamarjad vajavad ligi 150-170 päeva, mil temperatuur on üle 10 kraadi.

Suurimad viinamarja tootjad on Hiina, USA, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.

Õlipuu vajab väheviljakat mulda - eelistab lubjast ja niisket pinnast. Seetõttu ka kasvab kaua. Puu võib elada sajandeid ja kannab vilja sama kaua, kui vaid regulaarselt ja õigesti kärpida.

Õlipuu on igihaljas, see on pärit Vahemere piirkonnast ning kultuuristatult levinud Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Hiinas, Ida-Austraalias ja Uus-Kaledoonias.

Suurimad eksportijad on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Süüria, Algeeria, Tuneesia.

Kasvatatakse piirkondades, kus kliima ei sobi teistele teraviljadele või pinnas on sooldunud - peamiselt Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias, Andides ja Ida-Euroopas. Oder talub hästi vähest sademete hulka ja külma. See kasvab parasniisketel neutraalsetel viljakatel muldadel. On nii tali- kui ka suviodra sorte.

Tähtsamad kasvatajad riigid on Prantsusmaa, Austraalia, Saksamaa ja Venemaa.

Peamised eksportijad on Prantsusmaa, Austraalia, Saksamaa ja Argentiina.

Suurimad eksportijad: Venemaa, Kanada, Poola Austraalia, Soome

Peamiselt on saadaval magusad banaanid, mida tarbitakse lihtsalt söögiks. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt tärkliserikkaid jahubanaane. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste.

Tänapäeval kasvatatakse banaane troopikapiirkondades üle kogu maailma kokku ligi viiel miljonil hektaril. Kogutoodanguga 102 miljonit tonni. Kasvuks sobivad aastaringse kõrge temperatuuriga ja niiskemad alad.

Suurimad tootjad: India, Hiina, Filipiinid, Equador, Brasiilia Suurimad eksportijad: Equador, Filipiinid, Costa Rica

Läätsed on kuivuse suhtes vastupidavad, läätsetaim vajab idanema hakkamiseks vähemalt 3 kraadist mulda. Edasiseks kasvamiseks on vaja kõrgemaid temperatuure: vähemalt 7 kraadi, kuni esimeste lehtede ilmumiseni, edaspidi on vaja vähemalt 17 kraadist temperatuuri. Läätsetaimi on võimalik kasvatada üle kogu maailma.

Suurimad läätsete tootjad on Kanada, India, Austraalia, Türgi ja USA. Suurimad eksportijad on Kanada, Austraalia ja USA.

Mandlipuu kasvab looduslikult Ees- ja Kesk-Aasias (kuni Induseni), kuid tänapäeval kasvatatakse seda ka Vahemeremaades, Californias, Austraalias jt maades, kus kliima on soojade ning kuivade suvede ja pehmete niiskete talvedega.

Mandlipuu kannab vilja alates kolmandast aastast pärast külvamist, suurim tootlikus saavutab see viiendal-kuuendal aastal. Vili küpseb 7-8 kuud ning valmib tavaliselt augustis.

Tähtsamad tootjad: USA, Hispaania, Austraalia, Iraan ja Maroko.

Tähtsaimad eksportijad: USA, Hispaania, Austraalia, Hong Kong (Hiina), Saksamaa

Suurimad tootjad ja eksportijad: Itaalia, Uus-Meremaa, Kreeka, Tsiili, Prantsusmaa

Kikerhernel väljaspool meie ning meie alluvusse kuuluvate lojuste söögilauda asja ei ole, kuid I Maailmasõja ajal Saksamaal, kus kohv ei olnud kättesaadav, peenestati kikerherned ning keedeti neist leotis, mis oli justkui aseaineks.

Kikerhernes on tänapäeval levinud kõikjal maailmas, kuid peamiselt siiski Aasia lääneosas. Maailma suurimad kikerherne tootjasriigid on India, Austraalia, Pakistan, Türgi ja Birma.

Kikerherned jagunevad üldiselt kolmeks: desi-kikerherne seemned on väiksed ning krobelise kattega, neid kasvatatakse eelkõige India poolsaare, kuid ka Etioopias, Mehhikos ning Iraanis. Teine peamine kikerhernesort on Bombay kikerhernes, mis ,nime järgi eeldatavalt, on levinud samuti peamiselt Indias. Välimuselt on Bombay kikerherned veidi tumedamad Desi kikerhernestest. Kolmas sort on Kabuli kikerhernes: vendadest suurem ning sileda kestaga, mida kasvatatakse lisaks Indiale ka Vahemere äärsetes riikides ja Põhja-Ameerikas.

Kikerhernes ei ole kuigi nõudlik taim, kuna ta pärineb kuivaladelt. Kikerhernest võib kasvatada pea kõikjal, kuna taimel on eriline võime ladustada enda tarbitavat lämmastikku õhust mulda.

Suurimad kikerherne eksportijad on India, Austraalia, Türgi, Pakistan ja Iraan.

Ananass on vähenõudlik taim. Vajab vähe kastmist ja hooldust, samas vajab sooja ja valget kasvukohta. Kõige paremini sobib ananassile kasvamiseks troopiline kliima, kuid seda on võimalik ka Eestis aknalaual kasvatada.

Tähtsamateks kasvatajateks on Brasiilia, Filipiinid ja Costa Rica.

Tähtsamad eksportijad: Costa Rica ja Filipiinid.

Puuvill on pärit lähistroopilistest ja troopilisest kliimavöötmest. Tänapäeval on puuvilla kasvatamine levinud ka lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse.

Puuvilla kasvatus vajab palju päikest ning keskmiselt sademeid (ligikaudu 600 - 1200 mm). Pinnas peaks koosnema savimuldadest, mis on keskmiselt viljakad.

Kõige tähtsamad puuvilla tootjad on Hiina, India ja USA. Nendest ainult USA on aktiivne puuvilla eksportija. Aasia maades kasvatatav puuvill kasutatakse ära riikide siseturul, kus on palju tekstiili tööstusi.