hit.ee- ülevaatlik, selge, lihtne

Koostöömudel-viis etappi

Kõige olulisem-ennetamine, märkamine

Koostöö ja kontakti loomine lapsevanemaga

Selged sammud ja juhised igas etapis toimetamiseks

HEVKO on juhtumikorraldaja algusest lõpuni

Hindamisvahend on elektrooniline (odoo platvormil)

Küsimustike vormid eraldi nii alus-kui üldharidusele

Hindamisvahendeid võib kasutada ka töövahendina haridusasutuse sees

Vormi täidab HEVKO, aga sisendi annab kogu meeskond, kes lapsega toimetab

Huvilistel on võimalus tellida koolitust Haapsalu hindamisvahendi loomise näitel

Koolist väljalangejad ei ole ainult HEV lapsed! Toe vajadusega lapsed!

Valdkondadeülene koostöö.

Ennetustöö algab juba lasteaias.

Kool ja lasteaed peab teadma, kelle poole väljaspoolt pöörduda (Rajaleidja, KOV, perearst jne)

Igas majas on "juhtumikorraldaja", kes teab, mida teha.

KOV peab vastutama selle eest, et süsteem toimiks!

Seda mudelit (märkamist) on võimalik rakendada ka huvikoolis ja noortekeskuses.

Üleminek lasteaiast kooli- koolivalmiduskaardid valmis juba märtsis, siis saab suunata lapse juba talle kõige sobivamasse kooli.

Üleminek põhikoolist gümnaasiumisse- kaasata lapsevanemad (teavitustöö).

Kõike ei pea ise tegema, kaasa koostööpartnereid (Perepesa (vanemaharidus), Rajaleidja, lastekaitse, kooli tervishoiuõde, õpetajad jne).

Julge küsida abi! (nt õpetaja koolis, küsi endale abiõpetaja, kui on väga raske klass).

Vaata oma ressursid üle!

Ära mõista hukka vaid püüa mõista!

Ka lapsevanem vajab tuge!

Märka head ja positiivset!

Arendus ja teavitustöö, hoiakud- koolitused ja seminarid nii spets + lapsevanemad

Olemas õppekavade üldpädevused- vajaliku on riiklikud kokkulepped ja seoste loomine, kuidas need metoodikad lasteni jõuavad. Analüüs aluseks, mida ja milleks kasutatakse. Põimitakse riiklike õppekavade sisse.

Täna on juba palju tegemisel, need märkamised tuleks kaardistada ja võimendada.

Pidevad kokkulepete kordamised võrgustikes, et kõik uued oleksid pidevalt teadlikud. Dokumenteeritud ja nähtavad.

Inimressursside kaardistus, mida meeskond juba omab ja kas nende kaudu on võimalik lasi/noori toetada.

Metoodikate eeskõnelejad, mõjususe kaudu.

Ühine infoväli.

Jätkusuutlikkuse tagamine. Pidev vajadus hinnata, mis toimib ja mis mitte (kas kasutame vaid tõenduspõhiseid). Ressursside teadlik suunamine.

Klassijuhatajal on esmatasandi kompetents (nt MI, arendavad vestlused, coachiv suhtlemine, vaikuste minutid). See peaks olema juba õppekavas (kui õpitakse õpetajaks).

Sekkumiste pesa loomine, et leida parim. Koolipõhised + universaalsed sekkumised, valdkondlikud sekkumised. Ennetus ja toetavad.

Eetikakeskus- väärtuspõhine hindamine. Võimalus hinnata ja luua tegevuskava, mis sekkumised vajalikud ja mis mitte.

Sekkumistel peab olema (riiklik?) eestvedaja.

Vajalik ametipõhine ja universaalne sekkumiste kaardistamine ja jaotus.

Kas sekkumised tulenevad organistastioonikultuurist või on need juhuslikud? Kooli õppekava väärtused loovad kooli näo. Õppekavas ka nimetatud sekkumised. Kutsekindlus tõuseb, sest õpetajad teadlikud, mida oodatakse.

Lapsevanemad on ressurss ja mitte takistus.

Hea juht- organisatsioonikultuur.

Omanik

Koolirõõmu loomiseks on vaja tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel, sealhulgas õpetajate, vanemate, tugispetsialistide ja kogukondade vahel.

Kõik osalejad peaksid olema pühendunud õpilaste heaolule ja õpimotivatsioonile ning tegema koostööd, et luua iga õpilase jaoks toetav ja kaasav õpikeskkond.

Avatud suhtlus ja regulaarne teabevahetus on koolirõõmu edendamiseks üliolulised.

lapse märkamine

õpetaja ja spetsialisti tass peaks olema ise täis

suhte loomine lapsega

lapsevanema ja õpetaja koostöö

Stories for Impact tegi 4 taotlusvooru projektile kaastööd.

Ühiskondliku projektina teeb organisatsioon podcasti "Mis mõttes?"

Erinevaid protsesse mõjutavad ka valdkondlikud trendid: teenusedisain on nähtus, mis on hetkel populaarne ja seda on erinevate avalike teenuste kujundamisel rohkem hakatud kasutama.

Teenusedisainil on valdavalt 3 komponenti: 1) lõppkasusaajatest tuleb aru saada nende enda pilgu läbi 2) Persoonad peavad olema kaardistatud nii vajaduste kui ka probleemide vaatest

3) Prototüüpimine.

Põhjalik tegevuskava läbimõtlemine on oluline. Kes ja millise osa eest vastutuse võtab? Lähteülesande disainile tuleb läheneda põhjalikult muidu tulemust ei tule.

Kui protsessis osalevate inimeste tase on erinev siis vajab aru saamine ühtlustamist ja ühise keele rääkimist.

Moderaatoril on väga oluline roll. Oskus peab olema juhtida protsessi nii, et kõigil on sõna.

Õigete profiilide/personade loomine on väljakutse.

Erinevate osapoolte ootuste juhtimine.