https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte en-us 2018-05-07 08:47:22 UTC 2023-01-23 19:57:47 UTC hello@padlet.com helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258441081 Räimed elavad suurte parvedena avavees. Noored räimed toituvad loomhõljumist. Vanemad räimed toituvad põhjaloomakestest, loomhõljumist ning väikestest kaladest. Räim ei ole magevee kala. Teda ohustab intensiivne kalapüük.


]]> 2018-05-07 08:53:24 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258441081 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258444402 Nagu ka räimed elavad kilud suurte parvedena avavees. Kilud toituvad loomhõljumist. Kilu ei ole magevee kala. Kilu ohustab intensiivne kalapüük.]]> 2018-05-07 09:09:04 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258444402 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258445739 Lesta elu möödub merepõhjas lebades. Lest toitub mitmesugustest karpidest ja väikestest merepõhjas elavatest vähkidest. Lest ei ole magevee kala. Lesta ohustab valel ajal kalapüük.]]> 2018-05-07 09:16:23 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258445739 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258447224 Tursk elab sügavamas vees. Ta toitub räimedest, kilust, lestast ja oma noorematest liigikaaslastest. Tursk ei ole magevee kala. Turska ohustab kudemispiirkonnas halvad hapnikutingimused.]]> 2018-05-07 09:22:23 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/258447224 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/259857108 Noored lõhed toituvad väikestest selgrootutest. Suuremaks saades hakkavad nad kalatoiduliseks. Lõhed on siirdekalad. Teda ohustab ülepüük. ]]> 2018-05-11 06:03:39 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/259857108 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/259858133 Räim ja kilu on väga sarnased. Mõlemad elavad suurte parvedega avavees. Räim on natukene suurem kui kilu. Kilu keskmine pikkus on 9-14cm, ning räime keskmine pikkus on 12-17cm. Räimel ning kilul on erinevad kõhualused.  Kilu kõhualune on kare, aga räime kõhualune on sile.]]> 2018-05-11 06:17:32 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/259858133 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/260377370 Siirdekalad on kalad, kes lähevad kudema soolasest veest magedasse või siis vastupidi. Siirdekala on näiteks angerjas, lõhi ning meriforell. ]]> 2018-05-14 08:53:26 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/260377370 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/260382300 RAHVAPÄRANE NIMETUS
Nolguse üks rahvapärastest nimetustest on mereskorpion.
VÄLIMUS
Ta on hirmuäratava ja ebahariliku välimusega kala. Tema keha on lühike ja kohmakas ning ta pea on ebaloomulikult suur. Nolguse selg on hallikasroheline, küljed kuldkollased ning kõhualune roosakasoranz.
PIKKUS JA KAAL
Nolguse keskmine pikkus on 25-30cm, ning ta kaalub kuni 400g. 
ELUPAIK
Nolgus on Läänemere kala. Ta elab 60m sügavustes rannikuvetes.
TOITUMINE
Nolgus toitub hulharjaussidest, pisivähilustest, kaladest, jäätmetest ja vähesel määral vetikatest.
SIGIMINE
Tema kudemine kestab umbes nädal aega. Kudemine toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel. Isane ehitab kivi alla pesalohu, ning emane koeb sinna kuni 600 marjatera. Isane jääb pesa juurde valvesse. Valveaeg kestab 3-4 nädalat.
VAENLASED
Nolguse vaenlased on hülged ning ahvenad. Nolgus on inimesele tähtis, kuna ta on toiduks ahvenale. Ahven on inimesele tähtis toiduaine.
 HUVITAV LUGU
Nolgus suudab tekitada pingutatud lihastega madalat heli ja vibratsiooni. Sellega ta hirmutab ründajat ohtu sattudes.
   

]]> 2018-05-14 09:11:46 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/260382300 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/261688441 Meriristi peamine toit on loomplankton. Teda ennast söövad inimesed ja veeloomad.]]> 2018-05-17 17:45:56 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/261688441 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262156520 Söödav rannakarp toitub väikeloomadest. Ise on ta toiduks veelindudele ning inimestele.]]> 2018-05-20 08:29:06 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262156520 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262162570 Balti lamekarp toitub väikeloomadest. Ise on ta toiduks veelindudele.]]> 2018-05-20 10:14:36 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262162570 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262162893 Merikilk sööb väiksemaid kalu ning selgrootuid. Ise on ta toiduks tursale ja võldaslastele.]]> 2018-05-20 10:20:37 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262162893 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262163346 Villkäppkrabi sööb vetikaid, mitmesuguseid selgrootuid ja kalamarja. Teda söövad ahvenad, särjed ja merihärjad.]]> 2018-05-20 10:29:55 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262163346 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262164026 Suurema osa ajast elavad hallhülged rannikust kaugemal avamerel. Hallhülged poegivad veebruarist kuni aprillini. Tavaliselt sünnib korraga üks poeg, kuid harva võib sündida ka kaks poega. Hallhülged on paindliku toiduvalikuga. Nende peamiseks toiduks on erinevad kalaliigid. Vähesel määral toituvad nad limustest, ning vähkidest. Hallhülgeid ohustab liigne küttimine, ning merevee reostamine.  ]]> 2018-05-20 10:44:09 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262164026 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262169580 Viigerhüljes elab suurema osa ajast avamerel. Nad on hästi kohastunud eluks jäätunud merel. Jää on viigerhüljeste jaoks väga oluline, et pojad ellu jääksid. Viigerhülged saavad poegida ainult jääl, ning kui jääd poleks pojad upuksid. Selgrootud ning kalad on viigerhüljeste peamiseks toiduks. Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus. ]]> 2018-05-20 12:22:29 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262169580 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262170238 Hahkid on sukelpardid. Neile sobivad pesitsemiseks mereäärsed piirkonnad ning laiud, kus meri muutub kiiresti sügavaks. Hahk toitub meres elavatest selgrootutest. Kajakad on hahki põhivaenlased. ]]> 2018-05-20 12:33:20 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262170238 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262171149 Meriski elupaigaks sobivad madalad rohtunud kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad, ning vee lähedal olevad kilbu- ja liivarannikud. Merisk toitub vähilistest ja molluskitest. Teda ohustavad röövlinnud ning väikekiskijad. ]]> 2018-05-20 12:47:49 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262171149 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262172860 Kalakajakat võib näha mere ääres, ning ka sisemaal. Nad võivad pesitseda merest väljaulatuvatel kividel, väikestel saartel, majade katusel ja rannaäärsetel puudel. Kalakajakad toituvad väga mitmekesiselt. Nad söövad vees elavaid ning lendavaid selgrootuid, marju, kalu, usse, konni jne. Tema vaenlasteks on kotkad, suuremad kajakaliigid ja kiskjad. ]]> 2018-05-20 13:13:47 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262172860 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262173363 Kormoran on lind, mis jõudis Eestisse alles mõnikümmend aastat tagasi. Nad pesitsevad   kolooniatena laidudel. Kormoranid toituvad kaladest. Tema vaenlased on suuremad röövlinnud. Kormoranide mune ja poegi jahivad samuti kajakad ning rebased. ]]> 2018-05-20 13:21:12 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262173363 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262186622 Loomhõljum toitub bakteritest, vetikatest ja detriidist. Ise on ta toiduks paljude kalade maimudele. Kilu ja räim söövad loomhõljumit ka täiskasvanuna. ]]> 2018-05-20 16:02:45 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262186622 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262187215 Tiir pesitseb rannikul ja sisemaal. Ta on lärmakas ja aktiivne lind. Tiir toitub vähilistest, putukatest ja väikestest kaladest. Tema vaenlased on väikesed kiskjad ja röövlinnud.

]]> 2018-05-20 16:08:42 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262187215 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262187708 Jääkoskel elab rohkem saartel ja mere ääres. Teda võib kohata ka järvede kallastel. Jääkoskel sukeldub, küttides kalu ja väiksemaid loomi. Neil on looduslikke vaenlaseid vähe. Suurimad vaenlased on saarmas, mink ja kobras. ]]> 2018-05-20 16:14:35 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262187708 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262188172 Merikotkas elab mererandades. Harva võib kohata teda sisemaal. Merikotkas on suurim röövlind. Ta sööb kõike ja kõiki, millest tema jõud üle käib. Sööb raipeid, linde, kalasid. Võib rünnata ka maismaaloomi. Vaenlased looduses praktiliselt puuduvad. ]]> 2018-05-20 16:20:10 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262188172 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262188611 Valge-toonekurg ei rända enamasti parves, vaid igaüks eraldi või väikestes salkades. Enamik valge-toonekurgi lahkub Eestist augustis ja saabuvad märtsis, aprillis. Rändetee pikkus on 8500-10000 km. Rändetee kestus sügisel 3-4 kuud ja kevadel 2-3 kuud. ]]> 2018-05-20 16:25:06 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262188611 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262189509 Linnud suunduvad Aafrikasse, Lõuna-Euroopasse ja Lähis-Idasse.]]> 2018-05-20 16:36:26 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262189509 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262189939 Eestis peatub umbes 295 erinevat linnuliiki.]]> 2018-05-20 16:40:26 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262189939 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262190675 Rändlindusid ohustavad kliimamuutused, inimeste loodud tõkked rändeteele ja õlireostused.]]> 2018-05-20 16:48:04 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262190675 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262193099 2018-05-20 17:16:37 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262193099 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262298437 2018-05-21 08:57:53 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262298437 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262299789 2018-05-21 09:06:07 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262299789 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300057 2018-05-21 09:08:02 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300057 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300442 2018-05-21 09:10:28 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300442 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300703 2018-05-21 09:12:10 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262300703 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262301864 https://www.eoy.ee/ranne/]]> 2018-05-21 09:19:29 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/262301864 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263544423 https://www.youtube.com/watch?v=VoG_3hESDAg]]> 2018-05-25 05:52:45 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263544423 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263544808 https://www.youtube.com/watch?v=GmUmpZs3plA]]> 2018-05-25 05:57:55 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263544808 helena_hanni https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263545073 https://www.youtube.com/watch?v=9S0SWuLiWZA]]> 2018-05-25 06:01:15 UTC https://padlet.com/helena_hanni/ttswwtxvryte/wish/263545073