Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel. by Aino-Martina Kanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b en-us 2025-02-14 07:50:23 UTC 2025-04-28 17:27:29 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f4d3.png ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3328591137 Kaart 2. Frangi riigi areng ja muutused

]]> 2025-02-14 08:05:07 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3328591137 Tekkimine ja kujunemine joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3328594400 Gallia põhjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahvas, kes kutsusid ennast frankideks. Nad elasid väikestes külades, harisid põldu ja pidasid loomi. Paljud mehed leidsid teenistust Rooma sõjaväes, kus nad said hea õnne korral karjääri teha ja oma elujärge parandada. Peale Rooma riigi langust haarasid kohalikud hõimupealikud võimu enda kätte. Ühe niisuguse piirkonna juhiks sai 481. aastal Chlodovech. Ta oli noor pealik kes oli isalt võimu ülevõtmise ajal vaid 16 aastane ja ta asus kohe enda territooriumit laiendama. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta oma põhikonkurendid, teised frangi väikevalitsejad, ning temast sai kõikide frankide kuningas.

]]> 2025-02-14 08:08:15 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3328594400 Dünastiad joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334272328 Kui Chlodovech 511. aastal suri, pärandas ta poegadele Lääne-Euroopa kõige võimsama riigi. Tema järeltulijad, kes kutsusid end Merovingideks, arvasid end olevat jumalikku päritolu ja pidasid vaid oma püha verd kõlbulikuks voolama kuninga soontes. Et igal kuningapojal oli see verepühadus olemas, pretendeeris igaüks neist ka troonile. See tõi kaasa pidevad riigijagamised, võimuvõitluse ja perekondlikud tapatalgud.

]]> 2025-02-19 12:43:55 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334272328 Karl Suur joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334276275 Pippini surma järel tõusis uueks kuningaks tema poeg Karl (valitses 768-814), kellest kujunes Karolingide dünastiasilmapaistvam valitseja. Juba kaasaegsed austasid teda lisanimega Suur, järelpõlved kutsusid aga ''Euroopa isaks''. Karl jätkas oma eelkäijate sõjakat naabrite alistamise poliitikat. Tema neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul möödusid vaid kaks aastat ilm sõja ja võitluseta. Karl Suure valitsemisajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Itaalias purustas Karl Suur langobardid, kes ohustasid paavsti ja Kirikuriiki, ning ühendas Põhja-Itaalia Frangi riigiga. Ida pool alustas Karl vallutustraditsiooni, milles olid ühendatud maa hõivamine ja rahva sunniviisiline ristiusustamine. Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid. Visast vatupanust hoolimata pidid nood viimaks rahu paluma ning ristiusu ja frankide võimuga leppima. Frangi riigiga liideti ka juba kristliku Baieri hertsogi valdused. Hispaanias sõdis Karl Suur moslemitega, kuid erilist edu ei saavutanud. Ühe järjekordse sõjakäigu lõpus sattus tema järelvägi Roncesvallesi mäekurus baskide varitsusele ja hävitati.

]]> 2025-02-19 12:47:40 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334276275 Silmapaistvad valitsejad ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334710738 Frangi riigi asutas Merovingide dünastia rajaja Clodovech (466-511), kes oli 481. aastal trooni pärides 16-aastane. Viie aastaga vallutas ta pea kogu Gallia ja sai kõigi frankide esimeseks kuningaks. Samuti oli ta esimene germaani soost kuninagas, kes võttis vastu ristiusu. Clodovechi tähtsaim pärand oli frangi riigi piiride nihutamine Galliast Vahemere äärsete piirkondadeni.

Clothar II (584–629)oli Clodovechi poeg, kellele kuulus osa oma isa kunagisest riigist, mis oli pärast Clodovechi surma poegade vahel kolmeks jagatud. Clothar II ühendas need riigid taas ja määras ametisse esimese majordoomuse, kes vendade tülitsemise ajal riigi juhtimisega tegeles.

Dagobert I (603-639), Clothar II poeg, kes määrati algselt valitsema Austraasiasse ning päris isalt kogu riigi.

Karl Martell (majordoomus aastatel 717-741) oli majordoomus Frangi riigis, hoides kogu tegelikku võimu. Tema ajal troonil olnud Merovinge vaadeldi seetõttu kui laisku kuningaid ja see soodustas Karolingide dünastial trooni üle võtmist.

Pippin Lühike oli Karolingide dünastia rajaja ning liitis taas üheks Merovingide ajal jagunenud Frangi riigi, mis oli jagatud Austraasiaks, Neustriaks ja Burgundiaks. Pippin oli ka paavsti kroonitud ja tunnustatud valitseja, kes kukutas viimase merovingide kuninga.

Karl Suur (768–814) oli frangi riigi keiser, kes oma valitsusajal laiendas selle piire märgatavalt. Tema oli ka valitseja, kes pani aluse tänapäeva haridussüsteemile. Ta oli ka reisiv valitseja, mis tähendas, et riigil polnud oma kindlat pealinna ja keiser reisis oma saatjaskonnaga mööda maad ringi. Karl Suur oli tugev sõdija ja üheks tema suurimatest saavutustest on võit Langobardide üle.


]]> 2025-02-19 18:16:19 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334710738 Kaarte Frangi riigist ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334815877 Kaart 1. Frangi riigi piiride muutumine

]]> 2025-02-19 19:50:27 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334815877 Clodovech I ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334818232 Pilt 1. Chlodovech I

]]> 2025-02-19 19:52:43 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334818232 Pippin Lühike ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334819680 Pilt 2. Pippin Lühike

]]> 2025-02-19 19:54:19 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334819680 Karl Suur ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334823202 Pilt 3. Karl Suur

]]> 2025-02-19 19:57:47 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334823202 Viited ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334833597 Frangi riik (Frangi riik – Vikipeedia) 19.02.2025

Kaart 1. Frangi riigi piiride muutumine (Franks expansion - Frangi riik – Vikipeedia) 19.02.2025

Kaart 2. Frangi riigi areng ja muutused (Frankish Empire 481 to 814-en - Frangi riik – Vikipeedia) 19.02.2025

Pilt 1. Chlodovech I (François-Louis Dejuinne (1786-1844) - Clovis roi des Francs (465-511) - Chlodovech I – Vikipeedia) 19.02.2025

Pilt 2. Pippin Lühike (Amiel - Pepin the Short - Pippin Lühike – Vikipeedia) 19.02.2025

Pilt 3. Karl Suur (The Mad Monarchist: The Feast of Charlemagne) 19.02.2025

Keskaeg 7. klassi ajalooõpik 1. osa (lk 18-21) 20.02.2025

]]> 2025-02-19 20:09:28 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3334833597 Kaarte Bütsantsi riigist ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363095811 Kaart 1. Bütsantsi riik oma suurimas ulatuses aastal 555.

]]> 2025-03-12 16:19:03 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363095811 Tekkimine ja kujunemine ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363096266 Bütsantsi riik tekkis pärast Rooma riigi lagunemist. Bütsantsi nime sai Ida-Rooma keisririik alles pärast selle lõppu. Varem tunti seda Rooma keisririigi nime all, sest seal elavad inimesed uskusid, et on ainsad õiged roomlased, kes tavasid edasi kannavad ja kultuuri elus hoiavad. Bütsants asus valdavalt praeguse Türgi, Küprose Kreeka ja Itaalia aladel. Bütsantsi riik eksisteeris 4. sajandist kuni aastani 1453. Selle aja jooksul oli Bütsants valdavalt Euroopa rikkaimate ja mõjukamate riikide seas, vaatamata pidevatele vallutuskatsetele ja territooriumikaotusele. Bütsantsi kultuur oli tugevalt mõjutatud Vana-Kreeka omast ja seetõttu kujunes riigikeelena välja kreeka, mitte ladina keel, mis on arvatud üheks kõige suuremaks erinevuseks Vana-Rooma ja Bütsantsi riikide vahel.

]]> 2025-03-12 16:19:23 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363096266 Silmapaistvad valitsejad ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363096801 Justianus I (527-565) oli Bütsantsi keiser, kes taastas lühikeseks ajaks Rooma impeeriumi endise hiilguse, tugevdades laevastikku ja sõjaväge, vallutas ta tagasi Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia. Samuti laskis ta koondada kõik Rooma seadused ühte koodeksisse ja rajada suursuguseid ehitisi nagu näiteks Hagia Sofia praeguse Türgi aladel. 6. sajandi alguses aga rünnati riiki uuesti ja vallutatud alad võeti tagasi.

Basileios II Boulgarkontos (976-1025) oli keiser, kes valitses Bütsantsi selle kuldajal, mil Bütsants oli kõige mõjuvõimsam riik Lähis-Idas ja Euroopas. Keisri nimi tähendab otsetölkes ,,bulgaarlaste tapjat, sest ta alistas oma vägedega Bulgaaria riigi.

]]> 2025-03-12 16:19:45 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363096801 Kasutatud materjalid ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363097348 Kaart 1. (Justinian555AD - Bütsants – Vikipeedia) 26.04.2025

Kaart 2. (Theodosius I's empire - Bütsants – Vikipeedia) 26.04.2025

Bütsantsi ajaloost (Byzantine Empire | History Timeline) 26.04.2025

Bütsantsi riik (Bütsants – Vikipeedia) 26.04.2025

Keskaeg. Ajaloo õpik 7. klassile II osa (lk 10-13) 26.04.2025

Pilt 1. Justianus I (Mosaic of Justinianus I - Basilica San Vitale (Ravenna) - Justinian I - Wikipedia) 26.04.2025

Pilt 2. Basileios II Boulgarkontos (Basilios II - Basil II - Wikipedia) 26.04.2025

]]> 2025-03-12 16:20:12 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3363097348 ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3375083030 Kaart 2. Rooma keisririik pärast keiser Theodosius I surma aastal 395. Lillaga on tähistatud Bütsants ja punasega Lääne-Rooma keisririik.

]]> 2025-03-20 14:34:42 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3375083030 joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3383004367 Viikingite alade põhjalik ülevaade.

]]> 2025-03-26 10:17:19 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3383004367 Tekkimine ja kujunemine joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3383022221 Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Viikingilinnad

Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

]]> 2025-03-26 10:32:35 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3383022221 Dünastiad joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395849252 Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi.

Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 1067–1283 vallutas normanni dünastia ka Walesi.

]]> 2025-04-04 09:34:55 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395849252 Kaart. Inglismaa kuningriik ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395849905 Inglismaa ja Prantsusmaa kuningriik 1180. aastal

]]> 2025-04-04 09:35:27 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395849905 Viited joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395850621 Viikingitest (https://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid) 11.04.2025

Pilt 1. (https://www.historyhit.com/facts-about-viking-ragnar-lodbrok/) 11.04.2025

Infot Ragnar Lothbrokist (https://et.wikipedia.org/wiki/Ragnar_Lothbrok) 11.04.2025

]]> 2025-04-04 09:36:18 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395850621 Ragnar Lothbrok joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395854425 Üks silmapaistev viikingite valitseja oli Ragnar Lothbrok. Ta oli legendaarne viikingipealik, keda peetakse üheks tuntumaks viikingite sõjapealikuks ja vallutajaks. Ragnarit seostatakse mitmete kuulsa viikingite rünnakutega, sealhulgas Inglismaa ja Prantsusmaa rannikuallikate vastu. Ragnar on ka olnud inspiratsiooniks väga kuulsale telesarjale nimega "Vikings".

]]> 2025-04-04 09:40:08 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395854425 Pilt Ragnar Lothbrokist joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395857534 2025-04-04 09:43:18 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395857534 Tekkimine ja kujunemine ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395871454 Inglismaa riigi alguseks arvatakse 927. aastat, mil esimene Inglise kuningas Athelstan lõpetas väikeste anglosakside riikide ühendamise.


Aastal 911 alustasidalustasid taanlased rünnakuid Inglismaa vastu, tahtes endale territooriumi juurde saada. Taanlased ja Norrast tulnud viikingid sõdisid inglastega kuni 1013a. sai võimule endine Taani ja Norra valitseja Svend Harkhabe, kes suri juba järgmisel aastal, lastes võimule endise inglise kuninga Ethelred II.


Aastal 1042 sai troonile Edward Usutunnistaja, kelle surma järel läks aastal 1066 lahti lahing normandia hertsogi William vallutaja, krahv Haroldi ja norra kuninga Harald Hardrada vahel, kes kõik väitsid, et neile oli lubatud Inglismaa trooni. Selles sõjas jäi peale William vallutaja, kelle valitsusajal hakkas kogu Inglismaa kõnelema prantsuse keelt.

]]> 2025-04-04 09:58:06 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3395871454 Tekkimine ja kujunemine joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417379288 Vana-Vene riik kujunes välja soomeugrilasest, slaavlastest, varjaagidest, baltlastest ja türklastest. Vana Vene vürstiriik, mida ajalooliselt tuntakse kui Kiievi, tekkis 9. sajandi lõpul ja kujunes 10. sajandil võimsaks Ida-Euroopa riigiks. Selle riigi teke on seotud eelkõige slaavi hõimude, viikingite (varjaagide) ja kaubateede arenguga.

]]> 2025-04-21 07:28:07 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417379288 Kaart Vana-Vene vürstiriigist joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417390008 2025-04-21 07:38:13 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417390008 Viited joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417390651 Vana-Vene Vürstiriik (https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/) 21.04.2025

Kiievi-Vene riik (https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene) 21.04.2025

Kaart 1. (VANA-VENE RIIK - Ajalugu - 7. klass | TaskuTark) 21.04.2025

Pilt 1. Vladimir Püha (Vladimir Svyatoslavovich - Vladimir Püha – Vikipeedia) 26.04.2025

]]> 2025-04-21 07:38:47 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417390651 Silmapaistvad valitsejad ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417405063 Henry II (1154-1189)on üks tuntumaid valitsejaid, kelle valitsusajal laienes Inglismaa mandriosa märkimisväärselt, võttes enda alla suurema osa praeguse Prantsusmaa territooriumist tänu abielule akvitaania hertsoginna Eleanoriga. Ta suutis oma valitsetavaid alasid hästi hoida ja korrastada, et luua terviklik ja hästi töötav riik.

Richard I Lõvisüda (1189-1199) oli Henry II poeg, kes oli väga tuntud väejuht. Enne troonile pääsemist sõdis ta koos tolleaegse Prantsusmaa kuninga Philippe II oma isa vastu, et pärida Inglismaa trooni. Oma valitsusaja veetis ta peamiselt mandrtil, kaitstes sealseid piire prantslaste vallutuste eest.

John Maata (1199-1216) oli Richardi noorem vend, kes oli tuntud peamiselt seetõttu, et kaotas suurema osa oma riigi valdustest Prantsusmaal. Samutinõustus ta viimases hädas Magna Chartaga, mis andis aadlikele õigused ja pani kuninga seadustele alluma ja neid järgima.

]]> 2025-04-21 07:51:40 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417405063 John Maata ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417406131 Pilt 3.

]]> 2025-04-21 07:52:52 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417406131 Richar I Lõvisüda ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417406557 Pilt 2.

]]> 2025-04-21 07:53:16 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417406557 Viited ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417407513 Kaart. Inglismaa kuningriik (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/Frankrike_och_england_1180.jpg) 11.04.25

Inglismaa tekkimine ja kujunemine (https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa_kuningriik) 11.04.25

Pilt 1. Henry II (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/King_Henry_II_from_NPG.jpg) 21.04.25

Pilt 2. Richard I Lõvisüda (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Richard_I_of_England_in_the_Brief_Abridgement_of_the_Chronicles_of_England.jpg) 21.04.25

Pilt 3. John Maata (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0c/John_of_England_%28John_Lackland%29.jpg) 21.04.25

]]> 2025-04-21 07:54:22 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417407513 Henry II ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417410036 Pilt 1.

]]> 2025-04-21 07:57:08 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417410036 Silmapaistvad valitsejad joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417413009 Vana-Vene üks silmapaistev valitseja on suurvürst Vladimir Püha. Ta võttis ametlikult ristiusu vasu 988. aastal. Vladimiri ristimine kinnitati kui ta abiellus Bütsantsi keisri õega. Ristiusu vastuvõtmine ja kõikide inimeste ristimine võttis kaua aega. On jutte, kus väidetavalt olevat Vladimir kõik Kiievi elanikkudel käskinud minna Dnepri jõkke ja lasnud nemad seal ristida.

]]> 2025-04-21 08:00:28 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417413009 Millal? joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417414866 100 aastane sõda toimus aastatel 1337-1453 ja 100 aastane sõda ei olnud tegelikult üks pikk sõda, vaid pigem üks pikk konfliktide aeg.

]]> 2025-04-21 08:02:30 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417414866 Kui kaua tegelikult kestis ja mitu põlvkonda osales joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417415122 100 aastane sõda toimus tegelikult 116 aastat ja seal osales 4-5 põlvkonda sõdureid, valitsejaid ja ka muid osapooli.

]]> 2025-04-21 08:02:54 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3417415122 Justianus I ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425846746 2025-04-26 12:41:05 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425846746 Basileios II Bulgarkontos ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425847495 2025-04-26 12:42:22 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425847495 Kaart. Prantsusmaa keskajal ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425869132 Sinisega on märgitud kuninglikud domeenid.

Rohelisega on märgitud Kapetingide vasallid.

Punasega on märgitud Anjou vasallid.

Kollasega on märgitud kiriklikud domeenid.

]]> 2025-04-26 13:19:31 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425869132 Tekkimine ja kujunemine ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425873505 Pärast Karl Suure surma ei suutnud tema järglased enam impeeriumit valitseda ja see jagunes. Viimane Karolingide soost kuningas suri aastal 987. Tal ei olnud pärijaid ja seetõttu valiti Prantsusmaa troonile Hugues Capet, kes pani aluse Kapetingide dünastiale.

Algul oli kuninga domeen väga väike ja koosnes vaid kitsast alast Pariisi ümbruses, mis tegi riigi valitsemise raskeks, sest ülejäänud maa oli läänistatud suurvasallidele, kes seal omatahtsi tegutsesid.

Siiski õnnestus kapetingidel oma võimu tugevdada, millest üks samm oli troonipärimisõiguse kindlustamine, et tagada oma dünastia võimu edasi kandumine.

]]> 2025-04-26 13:25:40 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425873505 Mõisted ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425879290 Dünastia- Valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad

Merovingid- Clodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia.

Karolingid- Karl Martelliat põlvnenud Frangi kuningate dünastia.

Impeerium- Keisririik; suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid

]]> 2025-04-26 13:33:35 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425879290 Mõisted ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425880144 Bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal

]]> 2025-04-26 13:35:10 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425880144 Mõisted ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425883352 Viikingid- Rüüsteretkel (nn viikingiretkel) olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast

Viikingiaeg- Euroopa ajaloo periood ( u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked

Ting- Rahvakoosolek Skandinaavias

Ruunid- Viikingite tähestik

Saaga- Lugulaul

Skald- Lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

]]> 2025-04-26 13:40:31 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425883352 Mõisted ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425886757 Varjaagid- Tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus- Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates

Tšuudid- Osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

Bojaar- Vana-Vene ülik

Veetše- Rahvakoosolek Vana-Vene linnas

Druužina- Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

]]> 2025-04-26 13:45:53 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425886757 Vladimir Püha ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425887881 Pilt 1.

]]> 2025-04-26 13:47:19 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425887881 Mõisted ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425891211 Ordaal- Nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee- või tuleprooviga

Generaalstaadid- Kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja kodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus.

]]> 2025-04-26 13:53:03 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3425891211 Põhjused joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426457299 100 aastase sõja peamiseks põhjuseks oli Inglise kuningate pretensioon Prantsusmaa troonile.

]]> 2025-04-27 11:53:13 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426457299 Osapooled: riigid, nende valitsejad. Lisa iga riigi juurde millal ja miks olid nad edukad? joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426461688 Saja-aastane sõda (1337–1453) oli pikk ja vahelduva eduga konflikt inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Inglased olid edukad sõja alguses, eriti 1340.–1360. aastatel, kui kuningas Edward III ja tema poeg Must Prints võitsid suured lahingud nagu Crécy (1346) ja Poitiers (1356). Samuti oli Inglismaa taas tipus 1415–1420, kui Henry V võitis kuulsaAgincourti lahingu ja sunniti Prantsusmaa kuningas Charles VI kirjutama alla Troyes’ lepingule, mille järgi Henry pidi pärima Prantsuse trooni.

Prantsusmaa oli algul nõrk, kuid sai tagasi initsiatiivi 1360.–1380. aastatel, kui Charles V suutis oskusliku juhtimisega inglased suurelt osalt mandrilt välja tõrjuda. Pärast vahepealset lüüasaamist muutus olukord 1429. aastal kui Jeanne d’Arc aitas Charles VII-l taastada võimu, alustades Orléansi vabastamisest. Prantslased saavutasid järjestikuseid võite, eriti 1430.–1453. aastatel, ja sõda lõppes Prantsusmaa lõpliku võiduga Castilloni lahingus (1453).


]]> 2025-04-27 12:00:57 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426461688 Viited joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426462038 Crécy lahing (https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Cr%C3%A9cy) 27.04.2025

Poitiers lahing (https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Poitiers) 27.04.2025

Orléansi piiramine (https://en.wikipedia.org/wiki/Siege_of_Orl%C3%A9ans?) 27.04.2025

Saja-aastane sõda (https://et.wikipedia.org/wiki/Saja-aastane_s%C3%B5da) 27.04.2025

Jeanne d'Arc (https://fr.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc?) 27.04.2025

]]> 2025-04-27 12:01:32 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426462038 Pöördepunktid joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464528 Saja-aastase sõja pöördepunktid olid inglaste võidud Crécy (1346) ja Poitiers’ (1356) all, millele järgnes Prantsusmaa taastumine Charles V juhtimisel. Inglased said uue edu Agincourti lahingus (1415), kuid olukord pöördus 1429. aastal, kui Jeanne d’Arc aitas murda Orléansi piiramise. 1435. aastal läks Burgundia Inglaste poolelt Prantslaste poolele, ja 1453. aastal võitsid prantslased Castilloni lahingu, lõpetades sõja oma kasuks.

]]> 2025-04-27 12:05:35 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464528 Jeanne d'arc joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464675 Jeanne d'Arc oli talutütar, kes väitis, et sai jumalikud visioonid, mis käskisid tal aidata Prantsusmaa kuningal Charles VII-l troonile pääseda. 1429. aastal juhtis ta Prantsuse vägesid ja aitas murda Orléansi piiramise, andes sellega Prantsusmaale vajaliku strateegilise ja moraalse tõuke. Tema saavutused viisid Charles VII kroonimisele, kuid hiljem langes ta 1430. aastal Inglaste kätte, kes süüdistasid teda nõidumises ja usulistes kuritegudes. Jeanne mõisteti surma ja põletati 1431. aastal, kuid hiljem kanoniseeriti katoliku kiriku poolt pühakuks.

]]> 2025-04-27 12:05:52 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464675 Tagajärjed joosepoden https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464738 Saja-aastane sõda lõppes Prantsusmaa võiduga, mis tegi nende kuningavõimu tugevamaks. Inglismaa kaotas kõik oma Prantsusmaal olevad alad ja nõrgenes. Sõda muutis ka ühiskonda, suurendades kuningavõimu ja vähendades aadli tähtsust. Majandus kannatas, kuid Prantsusmaal algas taastumine. Samuti arendati uusi sõjatehnikaid ja -taktikaid.

]]> 2025-04-27 12:06:01 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426464738 Riigi saatus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426612630 Frangi riik okadus pärast viimase Karolingide soost kuninga surma ja selle asemel on praegune Prantsusmaa.

]]> 2025-04-27 15:27:52 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426612630 Riigi saatus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426616365 11 saj algas Bütsantsi häving, kui türklased vallutasid Jeruusalemma. Lääne-Euroopa rüütlid, aga ei tulnud Bütsantsile appi, vaid võitlesid türklastega iseseisvalt ning ka rüüstasid Konstantinoopolit. Riik, küll taastati, aga aastal 1453 kadus see, sest langes türklaste kätte.

]]> 2025-04-27 15:32:40 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426616365 Riigi saatus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426618420 Viikingite väikekuningate omavahelise sõdimise töttu hakkas võim koonduma ja moodustus kolm riiki: Taani, Norra ja Rootsi. Nende riikide kuningad võtsid vast ristiusu, sundides ka oma alamaid sama tegema ja riigid muutus selliseks, nagu kõik teised.

]]> 2025-04-27 15:35:56 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426618420 Riigi saatus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426621006 Riigis valitsevate väikeste vürstkondade sõdimise tõttu, oli kõigi vürstide võim üpris ebakindel ja ka suurvürstile allusid nad vaid mingil määral. 1169. aastal vallutas Vladimir-Suzladi vürst Kiievi ja hakkas end ise suurvürstiks nimetama. Kiievit rüüstati vallutuse käigus põhjalikult. Lõplikult, aga lagunes riik 13. saj mongolite vallutuste käigus.

]]> 2025-04-27 15:40:14 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426621006 Riigi saatus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426622486 Pärast seda, kui John Maata oli kaotanud riigi valdused mandril ja Saja-aastane sõda oli lõpenud, jäi riik püsima ja on olemas tänapäevani.

]]> 2025-04-27 15:42:20 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426622486 Silmapaistvad valitsejad ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426654056 Hugues Capet (987-996) oli esimene kapetingide soost kuningas Prantsusmaal, kes kindlustas troonipärimise, muutes oma dünastia võimu päritavaks.

Philippe II Auguste (1180-1223) oli valitseja, kes tänu osavale abiellumisele sai endale suured krahvkonnad ja ka enamuse Inglismaa mandrivaldustes. Ta kolmekordistas oma domeeni nig valitses seda palju effektiivsemalt kui varem, palgates endale ametnikud maksude kogumiseks ja kuninga kohtuasjades esindamiseks.

Louis IX Püha (1226-1270) oli Philippe Auguste'i poeg, kes oli tollane kuningaideaal, sest tal olevat olnud kõik omadused, mida kuningal vaja oli. Samuti keelas ta ordaalid ning nõudis õiglast kohtumõistmist, ning saatis linnadesse uurijaid, kes kuulasid rahva muresid. Samas oli ta aga väga jumalakartlik ja pidas jahti ketseritele ning põletas juutide püharaamatuid avalikult.

Philippe IV Ilus (1285-1314) lõi generaalstaadid, kes tema poliitikat ja otsuseid nõukoguna heaks kiidaksid ja aitaksid tal riigi valitsemise kergemaks teha, sest näiteks makse oli kergem koguda, kui alamad sellega ise nõus olid. Samuti lõi ta laiali templiordu, süüdistades neid ebajumalakummardamises, kuigi tahtis tegelikult vaid oma võla ordu ees kaotada.

]]> 2025-04-27 16:30:36 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3426654056 Hugues Capet ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428393597 Pilt 1.

]]> 2025-04-28 17:06:53 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428393597 Philippe II Auguste ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428396526 Pilt 2.

]]> 2025-04-28 17:09:12 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428396526 Louis IX Püha ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428397880 Pilt 3.

]]> 2025-04-28 17:10:13 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428397880 Philippe IV Ilus ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428399714 Pilt 4.

]]> 2025-04-28 17:11:30 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428399714 Viited ainokanger https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428413113 Kaart. Prantsusmaa keskajal (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/61/Conquetes_Philippe_Auguste.png/500px-Conquetes_Philippe_Auguste.png) 26.04.2025

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik 1. osa (lk 140-141) 26.04.2025

Keskaegne Prantsusmaa (Keskaegne Prantsusmaa – Vikipeedia) 26.04.2025

Hugues Capet (Hugues Capet – Vikipeedia) 26.04.2025

Pilt 1. Hugues Capet (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f0/Hugues_capet.jpg) 28.04.2025

Pilt 2. Philippe II Auguste (Philippe II Auguste - Philip II of France - Wikipedia) 28.04.2025

Pilt 3. Louis IX Püha (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Saintlouis_%28cropped%29.jpg/800px-Saintlouis_%28cropped%29.jpg) 28.04.2025

Pilt 4.Philippe IV Ilus (Philip iv and family. 2 (detail crop) - Philippe IV le Bel — Wikipédia) 28.04.2025


]]> 2025-04-28 17:21:02 UTC https://padlet.com/ainokanger/ts1gbm4c9709yz1b/wish/3428413113