https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms Made with a creative frenzy en-us 2018-09-28 07:58:50 UTC 2024-07-21 20:31:09 UTC hello@padlet.com tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/286839952  Peale Rooma riigi lagunemist valitses Euroopas kaos, aga oli üks hõim, mis muutus jõukaks ja oli edukas. See oli Germaani hõim ning algselt elasid nad umbes Belgia aladel. Ning nende suurim ja kuulsaim valitseja Chlodovech (valitses aastatel 481-511) pani kõige tähtsama aluse Frangi riigi sündimisele. Tekkis Merovingide valitsus. Tekkis väga jõukas Frangi riik. 

]]> 2018-09-28 08:02:04 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/286839952 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/286843343 Merolingide võim langeb, sest:
1. Riik jagatakse Chlodovechi 4 poja vahel
2. Poegade ahnus paneb nad sõdima ja riik killustub
3. Pojad kulutasid nii palju aega sõdimisele, et otsuseid hakkasid vastu võtma paleeülemad
4.Kroon on küll Merovingide peas, aga valitsevad paleeülemad e Karolingid
Põnevaid teadmisi Merovingide ja Karolingide kohta:


]]> 2018-09-28 08:17:35 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/286843343 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290583351 Keskaja lõpu poole langes Inglismaa pidevalt võõra võimu alla.
Kaua aega kuulusid nad Taanile, kuid ühed suuremad vallutuskatsed põhjustas kuningas Edward Usutunnistaja. Kuningas oli surnud lastetult ning kuningaks sai mõjukas krahv Harold.
Edward Usutunnistaja on pildil:]]> 2018-10-09 07:03:40 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290583351 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290586655 2018-10-09 07:14:39 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290586655 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290587077 Kui Inglismaa veel kuninga surmast taastumas oli, nägi Norra kuningas Harald Hardrada head võimalust . Ta oli juba ammu Inglismaa trooni omaks tunnistanud, aga tema lootused purustati Inglismaa Haroldi poolt Stamford Bridge'i lahingus. Kuid Inglaste jaoks oli lähenemas uus oht. Lõunast ründasid normannid ja nende juht William, kes väsinud inglasi kergelt võitis. William lasi end Inglismaa kuingaks kuulutada.]]> 2018-10-09 07:16:39 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290587077 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290590667 Kuna Inglismaad valitses põhimõtteliselt prantsusmaa, siis oli Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika pidvalt seotud. Inglismaal räägiti prantuse keelt jne...
Inglismaa suurenes veelgi, nii tänu Henry teisele ja tema abikaasa Eleanori kaasavara arvelt.]]> 2018-10-09 07:29:52 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/290590667 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303578051 Ajalooõpik
https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik
https://turskekunstiajalooblogi.weebly.com/merovingid-ja-karolingid.html]]> 2018-11-13 06:05:49 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303578051 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303578418 Ajalooõpik
https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Usutunnistaja]]> 2018-11-13 06:09:07 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303578418 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303581334 Riigi tekke kohta on kaks teooriat. Kuna Vene riigi ajalugu ulatub nii kaugele minevikku ning see on mitu korda lagunenud ja uuesti jõudu saanud, on keeruiline ajaloolastel kohe tervet pilti kokku panna. Üks teooria on, et iidne idaslaavirahvas kutsub ennast valitsema kolm vürsti, kes olid omavahel vennad. Teine teooria on, et nende rahva arengu jooksul tekkis ühiselt valitud valitseja.]]> 2018-11-13 06:29:49 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303581334 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303582322 Loomulikult polnud Kiievi-Vene(nagu teda kutsuti peale Kiievi vallutamist ja pealinnaks tegemist) kohe alguses nii suur ja sellise koha peal, nagu tänapäeva Venemaa. See oli palju väiksem ja kattis osa Ida-Euroopast. Kuid Kiievi-Vene vallutused aina suurendasid riiki. Riik teenis oma ideaalse asukoha tõttu peamiselt kaubandusest, kuna Läänemerest viis Volga jõgi välja jõukate Ida riikideni välja ]]> 2018-11-13 06:35:55 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303582322 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583246 Russid (niimoodi kutsusid teised rahvad Vana-Veneriigi elanikke) võtsid väga palju eeskuju Bütsantsist. Bütsantsi riik muutus neile peagi eeskujuks ning elukorraldust hakati peagi nende järgi muutma: nad muutsid usku, riietust, nende  peamise kaubatee kaudu saadi sealt ka paljusid tarbeesemeid. Kuid mis parata, see ei takistanud neil nendega sõdimist, omakasu on alati olemas. Palju eeskuju võtsid nad ka Vana-Kreeka tavadest. sealt võtsid nad tähestiku ja kombed. See võib  viidata sellele, et selle piirkonna riike võis sel ajal saata edu, et neist nii palju eeskuju võeti.]]> 2018-11-13 06:41:44 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583246 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583265 Sellel kergelt sõjakal rahval on olnud palju võimasid valitsejaid ning siiski usutakse, et Vana-Veneriigi esimesed valitsejad pärinevad viikingitest. Kõik Kiievi-Vene vürstid pidavat olema Viikngipealiku Rjuriku suguvõsast. Just nimelt Rjuriku poeg vürst Oleg oli vallutanud 882.a Kiievi ning pani aluse Vana-Veneriigile.
Vene vürstidel oli aga ka väga palju kohustusi:
1.Seadusandja
2.Sõjaväejuht
3.Haldusjuht
4.Kohtumõistja
Kogu võim oli vürsti käes, lisaks oli tal ka palju ihukaitsjaid ja võimalus pidada mitut naist. Talviti liikus ta oma ihukaitsjatega mööd riiki ning elas alamate kulul.
Vana-Veneriigis oli olnud ainuke naisvalitseja vürstinna Olga.

]]> 2018-11-13 06:41:52 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583265 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583290 https://www.taskutark.ee/m/vana-vene-riik/
https://www.slideshare.net/pkajalugu/7ajal15102010?next_slideshow=1
https://www.opiq.ee/kit/25/chapter/1188]]> 2018-11-13 06:42:01 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/303583290 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306206187 Viikingite kuldajal rändasid nad tohutult palju laevadega mööda ilma ringi (nt avastasid nad Ameerika u 10. saj). Kuigi on levinud arvamus, et viikingid olid rüüstajad ja barbarid( osaliselt tänu Lääne-Euroopa munkade üleskirjutistele läbi ühe vaatenurga), olid nad tegelikult väga haritud ning mõistlik rahvas. Nad küll vallutasid suuri alasid tänu oma headele meremeeste oskusele, kuid pole olnud riiki, kes keskajal pole sõjaretkedel käinud. Muidugi on tõsi ka see, et olemas olid ka rüüsteretki. Igatahes olid viikingitel väga hea ehitusega laevad, laialdased teadmised ja väga aktiivsed inimesed, mis tagasid neile edu merel kuni 11. sajandini. Kuna panustati nii palju välisreisidele, siis kodumaa nõrgenes ja valitsusalad vähenesid. Ja muidugi  ka pärast 1035. aastal pärast Knut suure surm hakkas viikingite võim vaikselt tagaplaanile vajuma... ]]> 2018-11-20 06:12:12 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306206187 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306206199 Viikingitel oli 7-päevase nädala asemel hoopis viiepäevane nädal ja eriti tähtis päev oli neile neljapäev. Nädala keskpaik oli kolmapäev ja reede oli puhkepäev. Siis käidi saunas, ohvrikivide juures,  pühades hiidudes ja peeti perekondlike pidustusi. Kasutusel oli ruunikiri, millel oli ka arvatavasti nõiduslik tähendus. Ruunikirja gaveeriti asjade peale ja oli tähtis igapäeva osa.]]> 2018-11-20 06:12:17 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306206199 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306208850 2018-11-20 06:34:21 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306208850 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306208866 https://www.saartehaal.ee/2008/02/16/viikingid-ja-saaremaa/
http://www.tnp.ee/ajaleht/ajaleht-raamat-nr-16/viikingite-maailma-hiilgus/
http://www.kasmu.ee/et/content/kes-olid-viikingid
https://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6-10paev.htm]]> 2018-11-20 06:34:29 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/306208866 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/310755415 Eestis tuli keskaeg kordades hiljem,  sel ajal kui Euroopas oli keskaeg oli Eesti hoopiski muinasaeg. Eestis polnud ristiusku, polnud monarhiat ja elati skandinaavlaslikku elu. Teistest erinevana kutsusid ristiusulised eurooplased neid paganarahvasteks. Eesti muinasrahvaste usk sarnanes nende skandinaavianaabritega (viikingid, läänemeresoomlased jne..), nad uskusid loodusjõududesse. Kuna nende elu sõltus väga palju loodusest, selle kulgemisest ja seotusest, siis nende jaoks oli igal puul ja kivil hing. Neid austati ja hingedele, haldjatele ja igasugustele müstilistele olevustele ohverdati püha hiites nii saaki, koduloomi ja isegi orje/inimesi. Neil oli isegi linnuseid, kus käidi usklikke rituaale pidamas. Üks kõige tähtsamaid päevi oli neil aastas suvine pööripäev. See oli nende jaoks aasta pöördepunkt (nagu meilegi praegu jaanipäev), mille ööl on nõiduslik tähendus. Sellel üül oli nende usulistel rituaalidel ülimalt oluline koht.]]> 2018-12-04 06:30:59 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/310755415 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959619 1. Ei olnud lihtne külaelu, olid moodustunud kihid.
2. Tavaliselt elati nö suguvõsade kaupa külades, kus oli igaühel oma roll.
3.Maakondades olid kindlaks otstarbeks mõeldud kindlused.
4.Igapäevased ametid oli karjatamine, põllupidamine ja kodu ülevalhoidmine.
5.Puudus monarhiat ja täielikku riigilikku koostööd. Elati pigem maakonnati.]]> 2018-12-12 17:45:36 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959619 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959727 1. Enne 9.-11. saj e enne viikingite kuldajastut toimus kauplus veel väiksema ringkonna vahel ning avastatakse aina rohkem veekaubanduse võlusid. Kaubandusega enne viikingite kuldaega kujunevad välja tegusamad kaubitsejad, kellest saavad kõrgem kiht. Kaubandus aitas kaasa ülikute kujunemisele.
2. 9.-11. saj levis eesti kaubandus ka skandinaavia rahvasteni ning lõpuks sealtki edasi. Endiselt on veeteed ja veekaubandus märkimisväärse koha peal, sest veel on palju edukam ja lihtsam viia kaupa nii meredele kui ka koduvette. Meie saime skandinaaviast peamiselt vastu ehteid ja kujunes kindel mood. Hakatakse kasutama palju hõbedat.
3. Eestis kujunes välja raua sulatamine ja töötlemine käsitööotstarbeks. Üldiselt oli Eesti kaubana populaarne karusnahad, mesi ja vaha, kauge põhjamaine ja kvaliteetne vili. Kaup jõudis välja nii Ojamaale, Novgorodisse, Skandinaaviass kui ka Lõuna-Soome.]]> 2018-12-12 17:45:47 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959727 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959837 https://www.taskutark.ee/m/eesti-muinasaja-lopul/
http://muinasaeg.ee/kaubandus-
viikingiajal/
Ajaloo õpik 7. klassile

]]> 2018-12-12 17:45:56 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313959837 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995475 Saja-aastane sõda kestis aastatel 1337-1453, kuigi vaherahu tegid Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel juba 1360. aastal.
Igatahes, kogu sõda sai alguse sellest, kui Prantsusmaa ja Inglismaa pidevate pingetele kirsiks tordil oli Philippe IV Ilusa surm järeltulijateta. Trooni päris tema vennapoeg Philippe VI. Inglased seevastu uskusid tõemeeli, et õiglane troonipärija oli hoopis nende Philippe IV tütrepojast kuningas Edward III. Nii kuulutasidki nad 1337. aastal Prantsusmaa vahel välja sõja, mis füüsiliselt algas alles 1342. aastal. 
alguses saatis Inglismaad edu ja nad võitsid mitu lahingut. Kuid sõja peatas aastateks katkulevik, mis tappis kolmandiku rahvusest . 1360. aastal sõlmiti isegi rahu ning Prantsusmaa loovutas Inglismaale vabatahtlikult neljandiku oma maaalast. Kuid sõda võttis tuurid uuesti sisse, kui Prantsusmaa hakkas seda uuesti tagasi vallutama. Tegelikult polekski sõda nii pikakse levinud, kui poleks olnud katkuperioode, riigisiseseid ülestõuse või vahepealseid rahuperioode.
Nii läks jällegi aeg ja Inglismaad saatid taas edu. Peagi olid nad võtnud enda võimu alla Pariisi. Prantslased olid juba lootust kaotamas, kui nende väejuhiks tuli noor maatüdruk Jeanne d´Arc, kes andis sõjaväele tohutult motivatsiooni. Tema juhtmimisel saatis neid edu ning nad võitsid tähtsmad alad tagasi. Jeanne d´Arc võeti kinni ja inglased põletasid ta tuleriidal. Peagi oli Saja-aastane sõda lõpuks läbi. ]]> 2018-12-12 18:51:05 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995475 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995592 Keskajal on Prantsusmaa vägagi mõjuvõimas riik. Kuid ka pingeterohkeid konflikte on päris palju ning kõige lihtsam näide ongi Saja-aastane sõda Inglismaa vahel. Kuid kui kuningriik oli veel alles algusfaasis, polnud ta veel sugugi nii tugev. Kui oli alanud Kapetingide dünastia e Karolingide suguvõsaliin katkes ja troonile asus Hugues Capet. Sel ajal oli kuninga võimuses vaid Pariis ja selle ümbrune maaala. Kogu ülejäänud ala oli killustunud erinevate hertsogite ja krahvide valduses. Kuid mida aeg edasi, said kuningad enda valdusesse aina rohkem ja rohkem maalappe, hilipPpe II Auguste sai endale lausa suure osa Inglismaast. Kuid üllataval kombel nad ei saavutanud seda tore jõuga, vaid kavala juriidilise tegutsemisega ning abiellumispoliitikaga. Kuid ajapikku tekkisid ka tõsised lahkarvamused Inglismaaga troonipärimisõigustega seoses. Ning arvatavasti mõjutas seda ka Philippe IV valitsusaeg, sest tegu oli konfliktse inimesega, kes põletas rüütliordu liikmeid, käis palju sõjaretkedel ja rajas uue esinduskogu e generaalstaadi. Ning oli tunda kergelt Saja-aastase sõja eelmaiku.]]> 2018-12-12 18:51:18 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995592 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995863 Jeanne d´Arc (1412-1431) sündis lihtsa talutüdrukuna Prantsusmaa maakohas, kuid suri tuleriidal Prantsusmaa päästjana, pühakuna ning esimese naisrüütlina. Tema oli see, kes astus Prantsusmaa sõjaväe ette, kui Inglismaa oli tähtsad tükid Prantsusmaalt vallutanud ning andis sellele otsatu motivatsiooni. Tema astus väejuhiks ning võitles Prantsusmaa troonipärija kõrval. Ta saatis ka Inglismaa kuningale kirja, milles tõdes, et tema kohustus on tagasi võita Prantsusmaa ja anda see õigele valitsejale.
Teda peeti jumala saadikuks, kui ka nõiaks. Keskajal polnud naisrüütel ja -väepealik just igapäevane. arvatakse, et just tänu temale saatis Prantsusmaad nii suur edu, kuid paraku saadi ta kätte burgundlaste poolt. Burgundlased müüsid ta Inglastele lunaraha eest maha ning nemad ristisid ta nõiaks ning põletasid kõigest 19-aastasena tuleriidal. Pran tsusmaa troonipärija Charles VII oli sellest teadlik, kuid Jeanni ta sellest ei päästnud. Jeanne d´Arc kuulutati pühakuks alles 1920. aastal.]]> 2018-12-12 18:51:47 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/313995863 tootsemma https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/314006312 https://www.taskutark.ee/m/prantsusmaa-ja-saja-aastane-sod/
Ajaloo õpik 7.klassile]]> 2018-12-12 19:11:12 UTC https://padlet.com/tootsemma/tkhztf7ogmms/wish/314006312