<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Arvamusloo analüüs by tristan jarve</title>
      <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl</link>
      <description>Made with panache</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2017-10-17 07:53:28 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2017-10-19 08:31:30 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Pärtel Piirimäe, &quot;Pärtel Piirimäe: mõttelugu ja mõtlev inimene&quot;, Üks osa toimub Ameerikas teine osa üle maailma ja kõige suurem osa Eestis, Aeg 1940 - praeguseni ja edasi. Link:</title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/197675914</link>
         <description><![CDATA[<div><a href="https://arvamus.postimees.ee/4274385/partel-piirimae-mottelugu-ja-motlev-inimene">https://arvamus.postimees.ee/4274385/partel-piirimae-mottelugu-ja-motlev-inimene</a></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-17 08:17:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/197675914</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/197677101</link>
         <description><![CDATA[<div>Esimene väide: Eesti mõttelugu ei ole eraldi vaid on orgaaniline osa euroopa mõtteloost mis on omakorda osa maailma mõtteloost. <br><br>Teine väide: Eestis pole veel kujunenud selget arusaama mõtteloost kui omaette disipliinist. Avalikke reaktsioonide põhjal selle teemaga seotud loengutel.<br><br>Kolmas väide: Eestis mõtteloo arutamiseks on vajalik materjaalide tõlkendamine teistese keeltesse. <br><br>Neljas väide: Tänapäeva kasvav huvi mõtteloo järgi ei ole juhuslik.<br><br><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-17 08:23:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/197677101</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198423159</link>
         <description><![CDATA[<div>Esimene väide: Lihtne loogika. Põhimõtteliselt mõjutab ülejäänud maailm koos euroopaga Eestit ka ja see toimib vastupidi ka. Nii siis on Eesti mõttelugu loomulik osa ülejäänud maailma mõtteloost.<br><br>Teine väide: Selle väite tõestab autor Eesti mineviku olukorraga. 1940. aastal jäi ajalugu meil mitmes mõttes seisma. Pool sajantid valitsenud ideoloogia all kannatasid kõik ajaloo harrud mis ei olnud "teaduslikud" ja ei olnud kõrgemal ajaloolistest "klassiideoloogiatest".<br><br>Kolmas väide: Lihtne loogika. Üks teaduse põhi tunnuseid on arutlemine uurjate vahel, mis tähentab, et materjaalid peaksid olema kätte saatavamad rahvusvahelisele teadlaskonnale.<br><br>Neljas väide: See on seotud meie maailma vaimuga kus gobaliseeruva väljakutsete taustal seateakse taas küsimuse alla mõned lääne mõtteloo põhiarusaamud ja -mõistet ja nende arutluste mõju jõuab kajanmeienigi.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-18 19:00:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198423159</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Küsimusi ei tekkinud. Väga selge ja loogiline tekst. Ei oska midagi välja tuua mis tõenäoliselt huvitaks enamiku klassist ka. </title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198423748</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-18 19:02:00 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198423748</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Ma ei tea kas see ültse oli selle loo üks mõtte aga enamus meie ehitatud maailmast on vaid tõlgendamise küsimus. See on minu arust tähtis sest tõlgendused ja mõtted võivad ajaga ära ununeda ja me peame seda endale ise meelde tuletama läbi nende tõlgete. Veel on see tähtis sest kui me tõlgendame midagi hästi ja tõelähedaselt annab see meile sellise võimaluse et me tõesti mõistame seda mida me tõlgendame mis oma korda tähendab et meil on suurem võim seda teadlikult muuta ja suurem tõenäosus et me tegelikult teame ka kuidas me seda muudame ja kuidas see mõjutab teisi tulevasi asju.  Kahjuks me ei sa midagi täiuslikult kirjeltada kuna esiteks iga inimese mõistmine on erinev ja teiseks kuna millegi täielik tõlgendamine tähendab selle täielik mõistmine mis omakorda tähendab kõige selle mõjude mõistmine maailmale ja see omakorda tähentaks kõige täieliku mõistmist.</title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198433693</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-18 19:26:17 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198433693</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sissejuhatus</title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198549548</link>
         <description><![CDATA[<div>Ümberringi vaatates kuuleb aina vähem õpilastest, kes tahaksid teha oma firma ja aina rohkem õpilasi, kes tahaksid kellegi all töötada. See märkus tõstab esile paar küsimust nagu "Miks see nii on?" ja "Kas koolis on üldse vaja õpilasfirmat?". Nendele küsimustele ma küsin vastu "Kas Te tänapäeva lapsi olete näinud?"&nbsp; ja "Kas eesti keelt või matemaatikat on koolitöös vaja?".</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-19 07:38:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198549548</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teema arendus</title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198552161</link>
         <description><![CDATA[<div>Miks selline nähtus üldse tekkinud on? Minu arvamus sellel teemal on, et põhjuseks on tänapäeval, kahjuks väga suure, noorte gruppiga, kelle iseseisvus on puudulik. Paljud noored on harjunud, et neid hoitakse ja nad ei pea ise suurt vaeva nägema. Kui sa pole vaeva näinud ja raskustega harjunud siis ongi kergem öelda lihtsalt, et pigem teeks nii tööd, et keegi ütleb käsud ette ja siis ainult teed, ise ei pea mõtlema.<br>&nbsp;Muidugi on teisi põhjuseid ka, mis on isegi rohkem tõenäolisemad nagu "probleem" on alati olnud ja probleemi juur on tööstusajastul loodud kooli süsteemi, mis rohkem treenib vabriku töötajaks kui ettevõtjaks ja edukaks inimeseks. Nendest teistest võimalustest räägimine teeks selle töö liiga keerukaks.<br><br>Aga kas see on vajalik meie koolitöös? Minu vastus on muidugi mitte! Miski koolitöös ei ole "vajalik" koolitöös sest koolitöö on õppimist toetav töö ja koolitöö sisu oleneb täiesti sellest, mida me sellega saavutada tahame.<br>Aga kas õpilasfirmasid on vaja kui sa tahad selle kaudu saada edukaks inimeseks tänapäeva ühiskonnas? Ei ja jah. Me saaksime läbi ka ilma aga selle vahe on nagu kolme ja nelja vahe. See ei ole vajalik aga see on VÄGA kasulik ja soovituslik.<br><br>Mis teeb õpilasfirmade loomise koolitöös kasulikuks? Näiteks annaks see meile tõelise tänapäeva päris maailma kogemuse, mis on vägagi praktilised. See tõenäoliselt annab kogemusi tiimitöös sest ma väga ei usu, et õpilasfirmat saab ilma tiimitööta edukalt teha.&nbsp;<br>See võib isegi anda tulevase tööotsa ja väga häid kontakte.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-19 07:51:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198552161</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Lõppsõna</title>
         <author>tristan_jarve</author>
         <link>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198558524</link>
         <description><![CDATA[<div>Miks õpilased ei taha enam nii palju õpilasfirmasid teha? Tõenäoliselt selle pärast, et tänapäeva noorte iseseisvus on väiksem aga on vägagi võimalik ka teiste põhjuste pärast nagu meie kooli süsteem.<br><br>Kas õpilasfirmad on vajalikud koolitöös? Ei aga see on vägagi soovituslik osa sellest, millel on VÄGA palju eeliseid.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2017-10-19 08:20:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tristan_jarve/tf3h323i9wcl/wish/198558524</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
