1. Eesti jõed lk 10–13

1.1. Jõgi. Jõestik. Jõgikond

• Teksti lugemine lk 10

• Töö kaardiga
  Eesti.png (1500×1000) (wikimedia.org)

1.2. Eesti jõed ja vesikonnad

• Teksti lugemine lk 11

• Ontika kaardil:
  Ontika – Google Maps

1.3. Pärnu jõgi ja selle lisajõed lk 11–12

3. Pean meeles lk 13

4. Töö töövihikus

• lk 9–10, ülesanded nr 1 ja 4

Kod.Ül. 05.09

lk 10-13 lugema+küsimused

Mis on maailm. lk.7-9

1. Tutvumine õpikuga.

   ARMAS ÕPILANE! lk.3

   Maailm ja maailmaruum.

   Mis on maailm. lk.7-9

   1. Tutvumine õpikuga.

      ARMAS ÕPILANE! lk.3

      SISUKORD lk.5

      ÕPIKU ÜLESEHITUS lk.6

   2. Mis on maailm.

      -lugemine lk.7-9

      Taimeriik – Opiq

      Elus ja eluta võrdlus - YouTube

      -pildtide ülevaade

   3. Pean meeles lk.9

      -vasta küsimustele ja täida ülesanned lk.9

      
      

      Kodune õlesanne 05.09

      lk.8-9 loe ja vasta küsimustele

1. Kordamine. Kodune ülesanne (lk.8-9)

2. Tähistaevas ja tähtkujud. lk.10-11

   -lugemine lk.10-11

   -pildtide ülevaade

   tähistaevas (youtube.com)

   Kuidas leida Põhjanael (youtube.com)

3. Tähistaeva uurimine lk.13

   -lugemine

4. Pean meeles lk.13

   -vasta küsimustele ja täida ülesanned lk.13

5. Töö töövihikuses

   -lk4 Ülesanned №1, 2, 3, 4, 5

Kodune õlesanne 09.09

lk.10-13 loe ja vasta küsimustele

TV lk.4

1. Kordamine. Vasta küsimustele:

• Mis on jõgi? (Jõgi on vooluveekogu)

• Mis on jõesäng? (Vee voolutee on jõesäng)

• Mis on jõe algus? (Jõe algus ehk jõelähe võib olla soo, allikas, järv)

• Mis on suue? (koht, kus jõgi suubub suuremasse veekogusse)

• Mis on peajõgi? (suureem jõgi, kmillesse suubuvad lisajõed või millest lähtuvad harujõed)

• Mis on lisajõgi? (Lisajõest voolab vesi suuremasse jõkke)

• Mis on harujõgi? (jõgi, mis kannab vett peajõest välja)

• Mis on jõestik? (peajõgi koos oma lisajõgede ja harujõgedega)

• Mis on jõgikond? (ala, kust jõestik kogub vett)

• Mis on juga? (koht, kus vesi langeb jõel suurelt astangult)

2. Jõe voolamine

• Lugemine lk 14–17

Mõisted:

• vee voolamise kiirus

• jõe ülemjooks / alamjooks

• kevadine suurvesi / sügisene veetõus / talvine madalvesi

3. MEELDE JÄTA lk 17

4. Töö töövihikus

Kodune ülesanne 09.09
Lk 14–17 lugeda + vastata küsimustele

1. Kordamine.

   lk.10-13 loe ja vasta küsimustele

   TV lk.4

2. Mis on maailmaruum. lk.14-15

   -lugemine lk.14-15

   -pildtide ülevaade

3. Video

   Прогулки в космосе для начальной школы (youtube.com)

   Täheteadus – Opiq

4. Pean meeles lk.15

   -vasta küsimustele ja täida ülesanned lk.15

5. Töö töövihikuses

   -lk7 Ül. №1, 2

   Mida uurib astronoomia

   -Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut. Tänapäeva astronoomia uurib kosmilist ainet, taevakehi ja nende süsteeme.

   
   

Kodune õlesanne 12.09

lk.14-15 loe ja vasta küsimustele

TV lk.7 (teema 3)

1. Kordamine lk.14-17

-Mis on jõe ülemjooks? (See on jõe osa, mis asub allika lähedal ja kus vesi voolab kiiremini.)

-Mis on jõe alamjooks? (See on suudmepoolne jõe osa, kus vool on aeglane)

-Mis on suurvesi? (See on pikaajaline veetaseme tõus jões.)

-Millisel aastaajal on üleujutus kõige tugevam? Miks? (Kevadel lume sulamise tõttu.)

-Mis on madalvesi? (See on periood, milllal jõe veetase on madal.)

-Millisel aastaajal on Eesti jõed kõige madalamad? Miks? (Talvel, sest neid toidavad ainult põhjaveed.)

-Kui palju on Eestis jõgedes kõrge ja madala veetaseme perioode? (Kaks suurvett ja kaks madalvett.)

2. Eesti järved. lk. 18-21

- lugemine +Töö kaardiga

Эстония.png (1500×1000) (wikimedia.org)

Eesti järved ja jõed

2.1. Ülemiste järve legend“

Igal aastal tuleb Ülemiste järvest välja vanake.
Ta küsib: „Kas Tallinn on valmis?“
Kui keegi ütleb „Jah, valmis“, siis järv ujutab linna üle.
Aga kui vastus on „Ei, veel ei ole valmis“, siis vanake läheb tagasi järve.
Seepärast öeldakse, et Tallinn ei tohi kunagi valmis saada.

Eesti järved | PPT

2.2 Järvede tüüpid.ÕP lk 20

-umbjärv (puudub väljavool)

- läbivoolujärv (kuhu suudub üks või mitu jõge ning kust algab jõgi)

EESTI JÄRVED - Loodusõpetus - 5. klass | TaskuTark

Peipus Lake / Peipsi järv / Чудское озеро, Estonia

3.Pean meeles lk 21

Eesti järved 5. klass Quiz

4. Töö töövihikus

Kodune ülesanne 12.09
Lk 18–21 lugeda + vastata küsimustele+ õpi pähe vihikusest

1. Kordamine.

   lk.14-15 loe ja vasta küsimustele

   -Mida tähendavad sõnad:

   MAAILMARUUM (väga suur ruum, milles asuvad nii maakera kui ka tähed)

   UNIVERSUM/KOSMOS (maailmaruumi nimetatakse ka universumiks ehk kosmoseks. Ned mõisted tähendavad seda sama)

   -Kes on astronoomid? (Astronoomid on inimesed, kes uurivad tähti, planeete ja Kuu. Nad vaatavad taevast teleskoobiga ja püüavad aru saada, kuidas maailmaruum töötab. Astronoomid teavad palju kosmosest ja aitavad meil mõista, mis toimub taevas.)

   -Mis on kosmoseteleskoop?

   (Kosmoseteleskoop on suur kaamera või teleskoop, mis saadetakse kosmosesse. See aitab teadlastel näha tähti, planeete ja galaktikaid palju selgemalt kui Maalt. Kosmoses pole pilvi ega linna tulesid, mis segaksid vaatamist.

   Näide: Hubble’i kosmoseteleskoop on kuulus teleskoop, mis on teinud väga ilusaid pilte kaugest kosmosest.)

   TV lk.7 (teema 3)

2. Kokkuvõte. lk.16

   -lugemine lk.16

   -vasta küsimustele lk.16

3. Töö töövihikuses

   lk7- Kokkuvõte

   lk.8 - lahenda ristsõna

   
   

Kodune õlesanne 16.09

lk.16 loe ja vasta küsimustele+võta kaasa vihik loodusõpetuse tunniks

Kordamine

Töö vihikus

- jõestiku osad lk 10

- juga osad lk 11

- ülesanned

Kod.Ül 16.09

ÕP lk 18-21 loe+küsimused.

õpi pähe jõestiku osad (lk 10), juga osad (lk 11)+võta kaasa vihik loodusõpetuse tunniks

(Teab, et Päike on hõõguv gaasikera ja palju suurem kui Maa. Teab, et Päike on täht, mille pinna temperatuur on 6000 kraadi. Teab, et Päike on täht ilma milleta Maal elu ei oleks.)

1.Kordamine. lk.16

-loe küsimused, seejärel otsi tekstist sobivad vastused

1.2. Test Quizizz

Maailm ja maailmaruum-Teeb koos õpetajaga

2.Päikesesüsteem. lk17

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

3.Päike. lk.18-19

-lugemine

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.19

4. TV (teema Päike) lk.9-10

№ 1, 5, 6

Kod. Ül. 19.09

lk.18-19. Loe ja vasta küsimustele

1. Kordamine lk.10-17

Töö (iseseisvalt)

- joonista jõgi ja kirjuta jõestiku osad lk 10

• Joonista peajõgi.

• Märgi jõe alguspunktid:

  • (2) järv

  • (3) soo

  • (4) allikas

• Näita voolusuund nooltega.

• Joonista mereala (5), kuhu peajõgi suubub.

• Märgi jõesuu (6).

• Lisa kaks vasakpoolset lisajõge (7, 8) ja üks parempoolne (9).

• Näita ka nende voolusuund nooltega.

2. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. lk 22-25

- teksti lugemine

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD: lõpused, seljauim, rinnauim, kehauim, sabauim, kere, ujunahad, vesilikud, veelinnud, kobras, saarmas, veetaimed, vesikupp, õhulõhed.

PEAN MEELES lk 25

KÜSIMUSI jA ülesanned lk ,25

Kod.Ül 19.09

ÕP lk 22-25 loe+küsimused. Korda lk13, 17, 21

(Teab nimetada tähtsamaid planeete. Teab, mis moodustavad Päikesesüsteemi.)

1.Kordamine. Päike ja Päikese süsteem. lk.18-19

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Mis on päike? (Päike on Maale lähim täht.)

2)Kui suur on päike?(Päike on Maast palju suurem)

3)Mis saadab Päike maailmaruumi? (lisaks valgusele saadab Päike ka soojust)

4)Mis oleks, kui Päike Maad ei soojendaks?(Oleks Maa nii külm, et siin ei saaks elada ükski elusolend)

5)Miks Päike paistab teiste tähtedest palju suuremana? Päike on Maale lähim täht.)

6)Mitu kraadi umbes on Päikese pinna temperatuur? (umbes 6000 kraadi)

7)Miks ei saa Päikese temperatuuri termomeetriga mõõta? (Sest kosmoselaev koos termomeetriga sulas Päikese läheduses ära.)

8)Kuidas on teada saadud Päikese pinna temperatuur? (Päikese pinna temperatuuri määratakse Päikeselt tuleva valguse värvitooni järgi.)

9)Miks ei tohi Päikesesse vaadata?(Päikese valgus on niivõrd ere, et selle vaatamine rikub silmi.)

2.Planeedid ja nende kaaslased. lk.20-21

planeet, satelliit,

Päikesesüsteem,

taevakehad, tiirlemine,

orbiit, pöörlemine, ööpäev

-lugemine lk.20-21

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.19

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

3. TV(teema Planeedid ja nende kaaslased) lk.10-11

№ 1, 2,3, 5

Kod. Ül. 23.09

lk.20-21. Loe ja vasta küsimustele+TV lk.10-11 (№ 1, 2,3, 5)

1. Kordamine lk.22-23

-Mida ühist on kalade kehakujus? Mis?

Voolujooneline keha – aitab neil kiiresti ja kergesti vees liikuda.

Uimed – aitavad suunda muuta ja tasakaalu hoida.

Soomused – kaitsevad keha ja aitavad libedalt vees liikuda.

Saba – aitab edasi ujuda.

Lõpused mille abil hingatakse vees lahustunud hapnikku

Kõik need omadused aitavad kaladel hästi vees elada ja liikuda.

-Kuidas konn vee all hingab?

Konnad saavad hingata kahel viisil:

1. Kopsudega – nagu inimesed, konn hingab õhku kopsudega, kui ta on maa peal või tuleb veepinnale.

2. Nahka kaudu – vee all hingab konn naha kaudu. Tema nahk on niiske ja õhuke, mis võimaldab hapnikul veest läbi naha kehasse minna.

See tähendab, et konn ei pea kogu aeg pinnale tulema – ta saab vee all olla üsna kaua, sest ta saab hapnikku läbi naha.

-Nimeta kala selja osad (kere, seljauim, sabauim, kõhuuim, rinnauim, lõpused)

-Kuidas nimetatakse loomi, kes tunnevad end hästi nii vees kui ka maismaal? (Selliseid loomi nimetatakse kahepaikseks
Näiteks: konnad, vesilikud)

2. Taimede kohastumine eluks vees. lk 24-25

- teksti lugemine

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD: veetaimed, vesikupp, õhulõhed.

PEAN MEELES lk 25

KÜSIMUSI jA ülesanned lk. 25

Kod.Ül 23.09

ÕP lk 22-25 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Oskab selgitada, mille suhtes Maa tiirleb ja mille suhtes pöörleb.

Teab, et Maa on planeet.

Teab, miks on Maa eriline planeet võrreldes teisega.

Teab, mis hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese.)

1.Kordamine. Planeedid ja nende kaaslased. lk.20-21

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Mitu planeeti tiirleb Päikese ümber? (Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti.)

2)Nimeta Päikesesüsteemi planeetide numed (Merkur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)

3)Kas Päike kiirgab valgust? (Päike on täht ja kiirgab valgust)

4)Miks me nääme planeetid heledate täpikestena nagu tähtigi?(Planeetid peegeldavad neile langenud päikesevalgust)

5)Kuidas nimetakse taevakehi, mis tiirlevad planeetide ümber? (Planeetide ümber väiksemad taevakehad, mis nimetakse kaaslased ehk sateliitid)

6)Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi.)

7)Kosmosesõiduk, mis on saadetud tiirlema ümber Maa on loodusliksateliit või tehissateliit? (Ta on tehiskaaslane ehk tehissateliit.)

8)Mis on siis loduslikud sateliidid? (Planeetide kuud on loodislikud sateliidid)

2.Planeet Maa. lk.22-23

planeet, satelliit,

Päikesesüsteem,

taevakehad, tiirlemine,

orbiit, pöörlemine, ööpäev

-lugemine lk.22-23

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.23

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

3. TV(teema Planeet Maa) lk.12

№ 1, 2, 3, 4

Kod. Ül. 26.09

lk.22-23. Loe ja vasta küsimustele

1. Kordamine lk.22-23

-Mida ühist on kalade kehakujus? Mis?

Voolujooneline keha – aitab neil kiiresti ja kergesti vees liikuda.

Uimed – aitavad suunda muuta ja tasakaalu hoida.

Soomused – kaitsevad keha ja aitavad libedalt vees liikuda.

Saba – aitab edasi ujuda.

Lõpused mille abil hingatakse vees lahustunud hapnikku

Kõik need omadused aitavad kaladel hästi vees elada ja liikuda.

-Kuidas konn vee all hingab?

Konnad saavad hingata kahel viisil:

1. Kopsudega – nagu inimesed, konn hingab õhku kopsudega, kui ta on maa peal või tuleb veepinnale.

2. Nahka kaudu – vee all hingab konn naha kaudu. Tema nahk on niiske ja õhuke, mis võimaldab hapnikul veest läbi naha kehasse minna.

See tähendab, et konn ei pea kogu aeg pinnale tulema – ta saab vee all olla üsna kaua, sest ta saab hapnikku läbi naha.

-Nimeta kala selja osad (kere, seljauim, sabauim, kõhuuim, rinnauim, lõpused)

-Kuidas nimetatakse loomi, kes tunnevad end hästi nii vees kui ka maismaal? (Selliseid loomi nimetatakse kahepaikseks
Näiteks: konnad, vesilikud)

2. Kordamine lk 24-25

- miks püsivad nõrkade vartega veetaimede varred vees püsti?

Nõrkade vartega veetaimede varred püsivad vees püsti peamiselt kahel põhjusel:

1. Vee toestav jõud (ujumine):
   Vesi aitab taime varrel püsti püsida, sest vesi tõstab taime üles. Seda nimetatakse ujumiseks või vee tõstejõuks. Vesi "hoiab" taime nagu meie hoiaksime õhupalli käes – nii ei kuku nõrk vars lihtsalt maha.

2. Taime kerge ehitus:
   Paljud veetaimedel on kerged ja õõnsad varred, mis sisaldavad õhku. See teeb taime veelgi kergemaks ja aitab tal veepinnal või vees püsti püsida.

- miks ei ole vesikupu lehe alaküljel õhulõhesid?

Vesikupu lehe alaküljel ei ole õhulõhesid, sest:

🌊 Leht lebab veepinnal

Vesikupu lehed ujuvad veepinnal, ja nende ülemine külg on õhus, kus on vaja gaasivahetust (hapniku ja süsihappegaasi vahetus). Seepärast on õhulõhed ainult lehe peal, mitte all.

💧 Alakülg on vees

Lehe alakülg on vee sees, ja vees ei ole sama palju õhku kui õhus. Kui seal oleks õhulõhed, ei saaks taim korralikult gaase vahetada, sest vesi takistaks seda.

Kokkuvõte Vesikupu lehe alaküljel ei ole õhulõhesid, sest see osa on vee sees ja seal ei saa taim õhku vahetada. Õhulõhed on ainult seal, kus on õhk – lehe peal.

- mis taim on kanada vesikatk?

• veetaim, mis kasvab järvedes, jõgedes ja kraavides;

• tal on peened rohelised lehed, mis kasvavad varre ümber kobaratena;

• ta kasvab vee all, mitte veepinnal;

• ta paljuneb kiiresti ja võib mõnes veekogus väga tihedalt kasvada.

3. Test QUizizz Jõed ja järved

4. Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. lk 26-29

- teksti lugemine

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD:

PEAN MEELES lk 29

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 29

Kod.Ül 26.09

ÕP lk 26-29 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Oskab selgitada, mille suhtes Maa tiirleb ja mille suhtes pöörleb.

Teab, et Maa on planeet.

Teab, miks on Maa eriline planeet võrreldes teisega.

Teab, mis hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese.)

1.Kordamine. Planeedid ja nende kaaslased. lk.20-21

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Mitu planeeti tiirleb Päikese ümber? (Päikese ümber tiirleb kaheksa planeeti.)

2)Nimeta Päikesesüsteemi planeetide numed (Merkur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)

3)Kas Päike kiirgab valgust? (Päike on täht ja kiirgab valgust)

4)Miks me nääme planeetid heledate täpikestena nagu tähtigi?(Planeetid peegeldavad neile langenud päikesevalgust)

5)Kuidas nimetakse taevakehi, mis tiirlevad planeetide ümber? (Planeetide ümber väiksemad taevakehad, mis nimetakse kaaslased ehk sateliitid)

6)Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi.)

7)Kosmosesõiduk, mis on saadetud tiirlema ümber Maa on loodusliksateliit või tehissateliit? (Ta on tehiskaaslane ehk tehissateliit.)

8)Mis on siis loduslikud sateliidid? (Planeetide kuud on loodislikud sateliidid)

2.Planeet Maa. lk.22-23

planeet, satelliit,

Päikesesüsteem,

taevakehad, tiirlemine,

orbiit, pöörlemine, ööpäev

-lugemine lk.22-23

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.23

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

Kod. Ül. 30.09

lk.22-23. Loe ja vasta küsimustele

1. Kordamine lk.22-23

-Mida ühist on kalade kehakujus? Mis?

Voolujooneline keha – aitab neil kiiresti ja kergesti vees liikuda.

Uimed – aitavad suunda muuta ja tasakaalu hoida.

Soomused – kaitsevad keha ja aitavad libedalt vees liikuda.

Saba – aitab edasi ujuda.

Lõpused mille abil hingatakse vees lahustunud hapnikku

Kõik need omadused aitavad kaladel hästi vees elada ja liikuda.

-Kuidas konn vee all hingab?

Konnad saavad hingata kahel viisil:

1. Kopsudega – nagu inimesed, konn hingab õhku kopsudega, kui ta on maa peal või tuleb veepinnale.

2. Nahka kaudu – vee all hingab konn naha kaudu. Tema nahk on niiske ja õhuke, mis võimaldab hapnikul veest läbi naha kehasse minna.

See tähendab, et konn ei pea kogu aeg pinnale tulema – ta saab vee all olla üsna kaua, sest ta saab hapnikku läbi naha.

-Nimeta kala selja osad (kere, seljauim, sabauim, kõhuuim, rinnauim, lõpused)

-Kuidas nimetatakse loomi, kes tunnevad end hästi nii vees kui ka maismaal? (Selliseid loomi nimetatakse kahepaikseks
Näiteks: konnad, vesilikud)

• Mida tähendab kala voolujooneline keha? (Vesi ei takista peaaegu üldse tema liikumist.)

• Miks kala ei saa uppuda? (Ta hingab lõpuste kaudu, surudes vett jõuga läbi nende.)

• Millised kehaosad aitavad kalal vees liikuda? (Uimed, saba.)

• Kuidas hingavad konnad? (Veekeskkonnas – naha kaudu, maismaal – kopsudega nagu maismaaloome.)

• Mille abil suureneb konna liikumiskiirus vees? (Kiirust suurendavad ujumisvööd varvaste vahel.)

• Kuidas nimetatakse loomi, kes tunnevad end hästi nii maismaal kui vees? (Kahepaiksed ehk amfiibid.)

• Millised loomad elavad veekogude läheduses? (Saarmas, kobras, vesilik, veelinnud.)

• Milliseid veetaimi sa tead? (Kollane vesikupp, vesiroos, kanada vesikatk, vesihari, pardisaba.)

• Miks kollase vesikupe lehe alumisel küljel ei ole õhulõhesid, mille kaudu hapnik siseneb? (Õhulõhed asuvad lehe ülemisel küljel.)

2. Kordamine lk 24-25

- miks püsivad nõrkade vartega veetaimede varred vees püsti?

Nõrkade vartega veetaimede varred püsivad vees püsti peamiselt kahel põhjusel:

1. Vee toestav jõud (ujumine):
   Vesi aitab taime varrel püsti püsida, sest vesi tõstab taime üles. Seda nimetatakse ujumiseks või vee tõstejõuks. Vesi "hoiab" taime nagu meie hoiaksime õhupalli käes – nii ei kuku nõrk vars lihtsalt maha.

2. Taime kerge ehitus:
   Paljud veetaimedel on kerged ja õõnsad varred, mis sisaldavad õhku. See teeb taime veelgi kergemaks ja aitab tal veepinnal või vees püsti püsida.

- miks ei ole vesikupu lehe alaküljel õhulõhesid?

Vesikupu lehe alaküljel ei ole õhulõhesid, sest:

🌊 Leht lebab veepinnal

Vesikupu lehed ujuvad veepinnal, ja nende ülemine külg on õhus, kus on vaja gaasivahetust (hapniku ja süsihappegaasi vahetus). Seepärast on õhulõhed ainult lehe peal, mitte all.

💧 Alakülg on vees

Lehe alakülg on vee sees, ja vees ei ole sama palju õhku kui õhus. Kui seal oleks õhulõhed, ei saaks taim korralikult gaase vahetada, sest vesi takistaks seda.

Kokkuvõte Vesikupu lehe alaküljel ei ole õhulõhesid, sest see osa on vee sees ja seal ei saa taim õhku vahetada. Õhulõhed on ainult seal, kus on õhk – lehe peal.

- mis taim on kanada vesikatk?

• veetaim, mis kasvab järvedes, jõgedes ja kraavides;

• tal on peened rohelised lehed, mis kasvavad varre ümber kobaratena;

• ta kasvab vee all, mitte veepinnal;

• ta paljuneb kiiresti ja võib mõnes veekogus väga tihedalt kasvada.

4. Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. lk 26-29

- teksti lugemine

- Õppevideo

ПРУД СВОИМИ РУКАМИ//ДИСК СЕККИ для измерения прозрачности воды

Вода на Земле. Видеоурок 23. География 5 класс

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD:

PEAN MEELES lk 29

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 29

Kod.Ül 30.09

ÕP lk 26-29 loe+küsimused-õpi vihikusest

Maa kaaslane Kuu. lk.24-25

(Teab, et Kuu tiirleb ümber Maa ja pöörleb ümber oma kujutletava telje.

Mõistab, kuidas Kuu koos Maaga liigub.

Teab, mis on satelliidid ja miks neid kosmosesse saadetakse.)

1.Kordamine. Planeet Maa. lk.22-23

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Kuidas nimetatakse maailmaruumis olevaid kehi? (Kõiki maailmaruumis olevaid kehi nimetatakse taevakehadeks)

2)Mis on näiteks taevakehad? (Päike, Maa, tähed, Kuu)

3)Mis tähendab tiirlemine? (Tiirlemine tähendab ühe keha liikumist teise keha ümber)

4)Kui suure kiirusega liigub Maa oma orbiidil?(Maa liigub oma orbiidil kiirusega umbes 30km/s või 100000km/t)

5)Kuidas nimetatakse taevakehi, mis tiirlevad planeetide ümber? (Planeetide ümber väiksemad taevakehad, mis nimetakse kaaslased ehk sateliitid)

6)Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi.)

7)Kosmosesõiduk, mis on saadetud tiirlema ümber Maa on loodusliksateliit või tehissateliit? (Ta on tehiskaaslane ehk tehissateliit.)

8)Mis on siis loduslikud sateliidid? (Planeetide kuud on loodislikud sateliidid)

9) Mis tähendab pöörlemine? (Pöörlemine tähendab keha liikumist ümber oma enda(kujutletava) telje)

10) Mis on aasta? (Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese)

11) Mis on ööpäev? (Ööpäev on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje)

2.Maa kaaslane Kuu. lk.24-25

Mudeldame kuu liikumist ümber Maa (üks õpilane on Maa ja teine on Kuu – kuidas nad peaksid liikuma?)

Kuu faasid kalendris.

-lugemine lk.24-25

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.25

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

3. Küsimused lk.25

Kod. Ül. 03.10

lk.24-25. Loe ja vasta küsimustele.

1. Korgamine

Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. lk 26-29

-Kui suur on Eesti järvede keskmine läbipaistvus?(Ligi 2 meetrit)

-Eesti järvede vee läbipaistvus on erinev või ühesugune?

-Suvel väheneb vee läbipaistvus rohke vetikate tõttu. (Õige väide)

-Enamik veetaimi asuvad kaldääres madalamas osas, sest nad vajavad valgust/ei vaja valgust?

- Äärmiselt vähese läbipaistvusega on Harku järv Harjumaal. (õige)

- Põlvamaal asuva Nohipalu Valgjärve on puhas ja läbipaistev.(Õige väide)

-Vesi järves kihistub soojuse järgi? (kihistub)

-Mis aastaajal toimub vee segumine? (sügisel)

- Kust tuleb hapnikku järvevette? (taimedelt ja õhust)

- Missugust nähtust nimetatakse järve ummuksisse jäämiseks? (Kui järves saab hapnik otsa ja kalad võivad hukkuda)

2. Õppevideo

География 7. Озёра — Шишкина школа

Вода на Земле. Видеоурок 23. География 5 класс

(2.38)

Kod.Ül 03.10

ÕP lk 26-29 loe+küsimused+õpi vihikusest (Valmistu iseseisvaks tööks)

(Teab, et Kuu tiirleb ümber Maa ja pöörleb ümber oma kujutletava telje.

Mõistab, kuidas Kuu koos Maaga liigub.

Teab, mis on satelliidid ja miks neid kosmosesse saadetakse.)

1.Kordamine. Planeet Maa. lk.22-23

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Kuidas nimetatakse maailmaruumis olevaid kehi? (Kõiki maailmaruumis olevaid kehi nimetatakse taevakehadeks)

2)Mis on näiteks taevakehad? (Päike, Maa, tähed, Kuu)

3)Mis tähendab tiirlemine? (Tiirlemine tähendab ühe keha liikumist teise keha ümber)

4)Kui suure kiirusega liigub Maa oma orbiidil?(Maa liigub oma orbiidil kiirusega umbes 30km/s või 100000km/t)

5)Kuidas nimetatakse taevakehi, mis tiirlevad planeetide ümber? (Planeetide ümber väiksemad taevakehad, mis nimetakse kaaslased ehk sateliitid)

6)Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi.)

7)Kosmosesõiduk, mis on saadetud tiirlema ümber Maa on loodusliksateliit või tehissateliit? (Ta on tehiskaaslane ehk tehissateliit.)

8)Mis on siis loduslikud sateliidid? (Planeetide kuud on loodislikud sateliidid)

9) Mis tähendab pöörlemine? (Pöörlemine tähendab keha liikumist ümber oma enda(kujutletava) telje)

10) Mis on aasta? (Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese)

11) Mis on ööpäev? (Ööpäev on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje)

https://prezi.com/qozchxgplmox/paikesesusteem/

Mäng

https://www.geoguessr.com/vgp/3123

2.Maa kaaslane Kuu. lk.24-25

Mudeldame kuu liikumist ümber Maa (üks õpilane on Maa ja teine on Kuu – kuidas nad peaksid liikuma?)

Kuu faasid kalendris.

-lugemine lk.24-25

-piltide vaatamine

PEAN MEELES! lk.25

3. Küsimused lk.25

Kod. Ül. 07.10

lk.24-25. Loe ja vasta küsimustele.

1. Korgamine

Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. lk 26-29

Вода на Земле. Видеоурок 23. География 5 класс

(2.38)

-Kui suur on Eesti järvede keskmine läbipaistvus?(Ligi 2 meetrit)

-Eesti järvede vee läbipaistvus on erinev või ühesugune?

-Suvel väheneb vee läbipaistvus rohke vetikate tõttu. (Õige väide)

-Enamik veetaimi asuvad kaldääres madalamas osas, sest nad vajavad valgust/ei vaja valgust?

- Äärmiselt vähese läbipaistvusega on Harku järv Harjumaal. (õige)

- Põlvamaal asuva Nohipalu Valgjärve on puhas ja läbipaistev.(Õige väide)

-Vesi järves kihistub soojuse järgi? (kihistub)

-Mis aastaajal toimub vee segumine? (sügisel)

- Kust tuleb hapnikku järvevette? (taimedelt ja õhust)

- Missugust nähtust nimetatakse järve ummuksisse jäämiseks? (Kui järves saab hapnik otsa ja kalad võivad hukkuda)

TEST Quizizz

Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. 5 kl - Assessment | Quizizz

2. Elurikkas järves on toitaineid parasjagu. lk 30-33

- teksti lugemine

Vähetoiteline järv

• Vähe toitaineid

• Kõrge veekogude läbipaistvus

• Vähe vetikaid ja veetaimi

• Vesi sisaldab palju hapnikku, ka sügavamates kihtides

• Tavaliselt asuvad metsastes või mägistes piirkondades

• Näide: puhtad, sügavad järved liivase või kivise põhjaga

Segatoiteline järv

• Mõõdukas kogus toitaineid

• Keskmine läbipaistvus

• Vetikad ja taimed on olemas, kuid mitte liigsetes kogustes

Rohketoiteline järv

• Palju toitaineid

• Väike läbipaistvus

• Sageli toimub vetikate vohamine (õitsemine)

• Suvel võib tekkida hapnikupuudus

• Levinud põllumajanduspiirkondades või reovee läheduses

Järve vananemisprotsess

Aja jooksul satub järve üha rohkem liiva, muda, lehti ja taimede jäänuseid.
Järv muutub madalamaks, selles kasvab rohkem vetikaid ja taimi.
Järk-järgult muutub see soodeks ja hiljem — maismaaks.

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD: Vähetoiteline järv/Segatoiteline järv/Rohketoiteline järv/järvevananemine

PEAN MEELES lk 33

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 33

Kod.Ül 07.10

ÕP lk 30-33 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Maa kaaslane Kuu. lk.24-25

-kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused

1)Kuidas nimetatakse maailmaruumis olevaid kehi? (Kõiki maailmaruumis olevaid kehi nimetatakse taevakehadeks)

2)Mis on näiteks taevakehad? (Päike, Maa, tähed, Kuu)

3)Mis tähendab tiirlemine? (Tiirlemine tähendab ühe keha liikumist teise keha ümber)

4)Kui suure kiirusega liigub Maa oma orbiidil?(Maa liigub oma orbiidil kiirusega umbes 30km/s või 100000km/t)

5)Kuidas nimetatakse taevakehi, mis tiirlevad planeetide ümber? (Planeetide ümber tiirlevad väiksemad taevakehad, mis nimetakse kaaslased ehk sateliidid)

6)Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeedid ja nende kaaslased moodustavad Päikesesüsteemi.)

7)Kosmosesõiduk, mis on saadetud tiirlema ümber Maa on loodusliksateliit või tehissateliit? (Ta on tehiskaaslane ehk tehissateliit.)

8)Mis on siis loduslikud sateliidid? (Planeetide kuud on loodislikud sateliidid)

9) Mis tähendab pöörlemine? (Pöörlemine tähendab keha liikumist ümber oma enda(kujutletava) telje)

10) Mis on aasta? (Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese)

11) Mis on ööpäev? (Ööpäev on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje)

12) Miks Kuu paistab Päikesega ühesuurusena? (seetõttu, et Kuu asub Maale väga palju, umbes 400 korda lähemal kui Päike)

13) Miks Kuu on Maa kaaslane? (sest Kuutiirleb ümber Maa)

14) Mille ümber pöörleb ka Kuu? (Kuu pöörleb ka ümber oma kujutletava telje)

15) Kuidas saab näha Kuu tagumist poolt? (Kui lennata kosmoselaevaga ümber Kuu.)

16) Mille eest tiirleb Maa? (Maa tiirleb ümber Päikese)

17) Mille eest pöörleb Maa? (Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje)

2.Kirjuta vihikusse vastused küsimustele lk 30

1) Päike kiirgab soojust ja valgust.

2) Päikese pinna temperatuur on umbes 6000 kraadi.

3) Päikesesüsteemis on 8 planeeti.

4) Planeetide ümber tiirlevad kaaslased ehk satteliitid.

5) Päikesesüsteemi moodustavad Päike, planeedid ja nende kaaslased.

6) Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

7) Ööpäev on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje.

8) Kuu tiirleb ümber Maa. Kuu pöörleb ümber oma telje. Kuu liigub koos Maaga ümber Päikese.

3.Planeetide suurus ja kaugus Päikesest. lk. 28-30

(Oskab kujutada vähendatult planeetide suurusi ja kaugusi Päikesest.)

Planeetid Päikese süsteemis

Астрономия для детей. Планеты солнечной системы (youtube.com)

PLANEEDID - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Луна – спутник Земли | Окружающий мир 1 класс #33 | Инфоурок (youtube.com)

Ilm minu asukohas

Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee)

-lugemine lk.28-29

-piltide vaatamine

TV lk.15

3. KOKKUVÕTE! lk.30

Kod. Ül. 10.10

lk.28-30. Loe ja vasta küsimustele lk 30+õpi vihikusest

1. Korgamine

TEST Quizizz

Järvevee omadused. Järv elukeskkonnana. 5 kl - Assessment | Quizizz

2. Elurikkas järves on toitaineid parasjagu. lk 30-33

- teksti lugemine

-kirjuta vihikusse+ joonistused

Vähetoiteline järv

• Vähe toitaineid

• Kõrge veekogude läbipaistvus

• Vähe vetikaid ja veetaimi

• Vesi sisaldab palju hapnikku, ka sügavamates kihtides

• Tavaliselt asuvad metsastes või mägistes piirkondades

• Näide: puhtad, sügavad järved liivase või kivise põhjaga

Segatoiteline järv

• Mõõdukas kogus toitaineid

• Keskmine läbipaistvus

• Vetikad ja taimed on olemas, kuid mitte liigsetes kogustes

Rohketoiteline järv

• Palju toitaineid

• Väike läbipaistvus

• Sageli toimub vetikate vohamine (õitsemine)

• Suvel võib tekkida hapnikupuudus

• Levinud põllumajanduspiirkondades või reovee läheduses

Järve vananemisprotsess

Aja jooksul satub järve üha rohkem liiva, muda, lehti ja taimede jäänuseid.
Järv muutub madalamaks, selles kasvab rohkem vetikaid ja taimi.
Järk-järgult muutub see soodeks ja hiljem — maismaaks.

- piltide vaatlemine

UUED SÕNAD: Vähetoiteline järv/Segatoiteline järv/Rohketoiteline järv/järvevananemine

PEAN MEELES lk 33

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 33

Kod.Ül 10.10

ÕP lk 30-33 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Maa, kui ainulaadne Planeet. Maa mudeli valmistamine)

1.Kordamine. Planeetide suurus ja kaugus Päikesest. lk. 28-30

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

-Mida kiirgab Päike?( Päeke kiirgab soojust ja valgust.

-Kui suur on Päikese pinna temperatuur?(umbes 6000 kraadi)

-Mitu planeeti on Päikesesüsteemis? (Kaheksa planeeti)

-Mis tiirlevad planeetide ümber?(planeetide ümber tiirlevad kaaslased ehk sateliitid - väiksemad taevakehad)

-Mis moodustavad Päikesesüsteemi? (Päike, planeetid ja nende kaaslased)

-Kuidas on üks aasta seotud Maa tiirlimisega?(Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese)

-Kuidas on ööpäev seotud Maa pöörlemisega?(Ööpäev on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujutletava telje)

-Kuidas liigub Kuu maailmaruumis?(Kuu tiirleb ümber Maa ja pöörleb oma kujutletava telje)

-Nimeta Päikesesüsteemi planeetid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)

Астрономия для детей. Планеты солнечной системы (youtube.com)

PLANEEDID - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Луна – спутник Земли | Окружающий мир 1 класс #33 | Инфоурок (youtube.com)

Kontrollimine -TV lk.15

Test Quizizz "Päikesesüsteem"

2. Maa, gloobus, kaardid. lk 31-33

-lugemine lk.31-32

-fakte Maast lk.33

-piltide vaatamine

3. Maa mudeli valmistamine (lk 33)

Kod. Ül. 14.10

lk.31-33. loe ja õpi pähe fakte Maast (lk 33)

1. Korgamine ÕP lk 30-33 loe+küsimused-õpi vihikusest

- iseloomusta järvetüüpe vastavalt toitainete sisaldusele vees.

Vähetoiteline järv

• Vähe toitaineid

• Kõrge veekogude läbipaistvus

• Vähe vetikaid ja veetaimi

• Vesi sisaldab palju hapnikku, ka sügavamates kihtides

• Tavaliselt asuvad metsastes või mägistes piirkondades

• Näide: puhtad, sügavad järved liivase või kivise põhjaga

Segatoiteline järv

• Mõõdukas kogus toitaineid

• Keskmine läbipaistvus

• Vetikad ja taimed on olemas, kuid mitte liigsetes kogustes

Rohketoiteline järv

• Palju toitaineid

• Väike läbipaistvus

• Sageli toimub vetikate vohamine (õitsemine)

• Suvel võib tekkida hapnikupuudus

• Levinud põllumajanduspiirkondades või reovee läheduses

- kirjelda järve vananemist

Järve vananemisprotsess

Aja jooksul satub järve üha rohkem liiva, muda, lehti ja taimede jäänuseid.
Järv muutub madalamaks, selles kasvab rohkem vetikaid ja taimi.
Järk-järgult muutub see soodeks ja hiljem — maismaaks.

- piltide vaatlemine

2. Järve elustik. lk 34-37

- teksti lugemine

-kirjuta vihikusse+ joonistused

1)Millised erinevusi on kaldtaimedel ja veetaimedel?

• Kaldaveetaimed kasvavad vee ääres, nende juured on mullas ja lehed ulatuvad veest välja. Näiteks: pilliroog, tarn.

• Veetaimed kasvavad otse vees – mõned ujuvad vee peal, mõned on vee all. Näiteks: vesiroos, vesikatk.

2)Too näited vee peal, vees ja järvepõhjas tegutsevatest selgrootutest loomadest.

-veepinnal liigub - liuskur(водомерка)

-järvepõhjas - mudatigu (прудовик обыкновенный)

-järve põhjas - järvekarp(беззубка)

3)mida söövad liuskur, mudatigu, järvekarp?

• Liuskur (veemõõdik): sööb väikseid putukaid ja vastseid, kes on veepinnal.

• Mudatigu: sööb vetikaid ja pehmeid taimi, mis kasvavad vees.

• Järvekarp (jõesilm): filtreerib vett ja sööb pisikesi osakesi, nagu vetikad ja mikroorganismid.

4)võrdle mis moodi ja millist toitu söövad särg ja haug.

Särg

• Toit: vetikad, taimeosad, väikesed loomad

Haug- röövkala

• Toit: teised kalad, konnad, suured putukad.

5) miks veelinnu suled märjaks ei saa?

Veelinnu suled ei saa märjaks, sest neil on eriline rasv, mida lind levitab nokaga sulgedele. See rasv tõrjub vett, nii et vesi ei imendu sulgede sisse.
Tänu sellele jääb lind kuivaks ja soojaks, isegi kui ta ujub kaua vees.

UUED SÕNAD: kaldataimed/kaldavee taimed/ujulehtedega taimed/veesised taimed

PEAN MEELES lk 37

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 37

Kod.Ül 10.10

ÕP lk 30-33 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Teab, et gloobus on Maa mudel. Oskab leida gloobuselt poolkerad ja ekvaatori.)

1. Kordamine. Test Quizizz "Päikesesüsteem"

2. Kordamine. Maa, gloobus, kaardid. lk 31-33

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

-Miks Maa on ainulaadne planeet?(Ta on ainuke teadolev paik universumis, kus on elu.)

-Miks on elu Maal võimalik?(Maa asub sobival kaugusel Päikesest. Päike annab Maale soojust ja valgust parasjagu nii palju, et siin pole ei liiga külm ega liiga palav)

-Mis juhtuks, kui Maa asuks Päikesele lähemal? (Kui Maa asuks Päikesele lähemal, toimuks mitmeid olulisi muutusi, mis mõjutaksid nii kliimat kui ka elu Maal. Kui Maa oleks Päikesest lähemal, saaks ta rohkem päikeseenergiat, mille tõttu tõuseksid keskmised temperatuurid oluliselt.)

-Mis juhtuks, kui Maa asuks Päikesest kaugemal, kui praegu?(Kui Maa asuks Päikesest kaugemal, mõjutaks see mitmeid olulisi aspekte meie planeedi kliimas, sääs ja isegi elukeskkonnas. Maa kaugemal Päikesest oleks päikesekiirgus madalam, mis tähendaks, et meie planeedi keskmine temperatuur langeks. See võib viia külmemate talvede ja jahedamate suvede tekkimiseni, mis võib mõjutada elukeskkonda ning looduslike elupaikade ja ökosüsteemide tasakaalu.)

-Jutusta mõnid fakte Maa kohta...(loe ÕP lk.33)

3. Maa kujutamine gloobusel.lk.34-37

-lugemine lk.34-37

-piltide vaatamine

-gloobuse erinevused Maast lk35

-gloobuse sarnased Maaga lk35

4. TV lk.16-17 H1, 4

Kod. Ül. 17.10

lk.34-37, loe/vasta küsimustele+õpi pähe ÕP lk 35 (sarnused+erinevused)

1. Korgamine ÕP lk 30-33 loe+küsimused-õpi vihikusest

1)Millised erinevusi on kaldtaimedel ja veetaimedel?

• Kaldaveetaimed kasvavad vee ääres, nende juured on mullas ja lehed ulatuvad veest välja. Näiteks: pilliroog, tarn.

• Veetaimed kasvavad otse vees – mõned ujuvad vee peal, mõned on vee all. Näiteks: vesiroos, vesikatk.

2)Too näited vee peal, vees ja järvepõhjas tegutsevatest selgrootutest loomadest.

-veepinnal liigub - liuskur(водомерка)

-järvepõhjas - mudatigu (прудовик обыкновенный)

-järve põhjas - järvekarp(беззубка)

3)mida söövad liuskur, mudatigu, järvekarp?

• Liuskur (veemõõdik): sööb väikseid putukaid ja vastseid, kes on veepinnal.

• Mudatigu: sööb vetikaid ja pehmeid taimi, mis kasvavad vees.

• Järvekarp (jõesilm): filtreerib vett ja sööb pisikesi osakesi, nagu vetikad ja mikroorganismid.

4)võrdle mis moodi ja millist toitu söövad särg ja haug.

Särg

• Toit: vetikad, taimeosad, väikesed loomad

Haug- röövkala

• Toit: teised kalad, konnad, suured putukad.

5) miks veelinnu suled märjaks ei saa?

Veelinnu suled ei saa märjaks, sest neil on eriline rasv, mida lind levitab nokaga sulgedele. See rasv tõrjub vett, nii et vesi ei imendu sulgede sisse.
Tänu sellele jääb lind kuivaks ja soojaks, isegi kui ta ujub kaua vees.

2. Jõgi eluskonnana. lk 38-39

- teksti lugemine

-kirjuta vihikusse

-Miks soojeneb jõe vesi suve algul aeglasemalt kui järvest?

1) Jõgi voolab

• Vesi liigub pidevalt edasi.

• Voolav vesi ei püsi kaua ühes kohas, seega päike ei jõua seda nii palju soojendada.

2) Järv on paigal

• Vesi seisab ja saab rohkem päikesevalgust.

• Päike soojendab järve pinda kiiremini.

3) Sügavus ja pindala

• Järvedel on tihti suurem pindala, mis tähendab rohkem kohta päikese soojusele.

• Jõgi võib olla kitsas ja madal, aga vool takistab soojenemist.

Lihtne näide:
Kui sa segad külma vett lusikaga, see ei soojene nii kiiresti kui vesi, mis lihtsalt seisab päikese käes.

-mille poolest erinevad elutingimused voolavas jõevees võrreldes järvega?

Voolav jõgi

-Vesi liigub kiiresti

-Loomad peavad olema tugevad ja osavad

-Taimedel on raske juurduda

-Vesi on jahedam ja hapnikurikkam

-Vesi on puhtam, sest see liigub

Seisev järv

-Vesi seisab paigal

-loomad saavad rahulikult elada

-Taimed kasvavad kergemini

-Vesi soojeneb kiiremini

-Vesi võib olla vähem hapnikku ja rohkem mustust

Kokkuvõte:
Jões on elu kiire ja muutlik, järves rahulikum ja stabiilsem.

Küsimused lk 39

1)-võrdle valguse hulga ja temperatuuri erinevusi jões ja järves

Jõgi

• Valgus:
  Vesi liigub, seega valgus ei püsi kaua ühes kohas.
  Vesi võib olla sogasem, vähem valgust jõuab põhja.

• Temperatuur:
  Vesi soojeneb aeglasemalt, sest see voolab.
  Tavaliselt jahedam kui järves.

(Свет:
Вода движется, поэтому свет не задерживается на одном месте.
Вода может быть мутной, и меньше света достигает дна.

Температура:
Вода нагревается медленнее, потому что она течёт.
Обычно холоднее, чем в озере.)

Järv

• Valgus:
  Vesi seisab, päike saab kauem paista.
  Vesi on tihti selgem, rohkem valgust jõuab põhja.

• Temperatuur:
  Vesi soojeneb kiiremini.
  Suvel võib olla üsna soe.

(Озеро

Свет:
Вода стоит на месте, солнце может светить дольше.
Вода часто прозрачная, больше света достигает дна.

Температура:
Вода нагревается быстрее.
Летом может быть довольно тёплой.)

Kokkuvõte:
Jões on vähem valgust ja jahedam vesi, järves on rohkem valgust ja soojem vesi.

2)-kuidas erineb hapniku ja toitainete jaotus järves ja jões eri sügavustel?

Jõgi

• Hapnik:
  Vesi liigub pidevalt → palju hapnikku igal sügavusel.
  Vool segab vett ja toob hapnikku juurde.

• Toitained:
  Toitained liiguvad koos veega.
  Ei kogune põhja, sest vesi kannab neid edasi.

Järv

• Hapnik:
  Pinnal rohkem hapnikku (päike ja tuul).
  Sügaval võib olla vähem hapnikku, eriti suvel.

• Toitained:
  Võivad koguneda põhja.
  Vesi ei liigu palju, seega toitained ei sega end hästi.

Kokkuvõte:

• Jões on hapnik ja toitained ühtlasemalt jaotunud.

• Järves on hapnikku rohkem pinnal ja toitained võivad koguneda põhjas.

(В реке кислород и питательные вещества распределены более равномерно. В озере больше кислорода на поверхности, а питательные вещества могут накапливаться на дне.)

3)-milliste toitumistingimustega on kohastanud mitmed jões elavad loomakesed?

Jões elavad loomad on kohastunud:

• Voolava veega – nad peavad leidma toitu, mis liigub veega kaasa.

• Filtreerima vett – mõned loomad, nagu karbid ja putukate vastsed, võtavad toitaineid otse veest.

• Kinnituma kividele või põhja – et mitte vooluga minema kanduda ja et saaks rahulikult toitu otsida.

• Otsima toitu põhjast – näiteks ussid, putukad ja vetikad.

• Püüdma vees ujuvat toitu – kalad ja putukad söövad väikseid organisme, mis liiguvad veega.

Näide:
Jõekarp filtreerib vett ja saab toitu otse veest.
Kalad ujuvad voolus ja püüavad väikseid loomi või taimi.

PEAN MEELES lk 39

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 39

Kod.Ül 17.10

ÕP lk 38-39 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Teab, et gloobus on Maa mudel. Oskab leida gloobuselt poolkerad ja ekvaatori.)

1.Kordamine. Maa kujutamine gloobusel.lk.34-37

https://www.slideserve.com/moses-ellison/loodus-petus-4-klass

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

-Mis kinnitab et Maa on kerakujuline?(1.Fotod Maast kosmosest: Astronaudid ja satelliidid on teinud mitmeid fotosid Maast, mis näitavad selle kerakujulist välimust.
2. Laevade silmapiirilt kadumine: Kui laevad kaugele meres sõidavad, näeme, et need kaovad silmapiirilt alustades alt (keelud ja mastid) ja see on kooskõlas ideaalse sfäärilise kuju mõjuga.)

- Mis on gloobus?(Gloobus on kolme mõõtmelise maapinna mudel, mis kujutab meie planeeti, Maa, järgi.)

- Milles sarnaneb Maa ja gloobus?(1.Mõlemad on kerakujulised. 2.Ookeanide ja mandrite kuju on gloobusel samasugune nagu Maal. 3.Gloobus kujutab Maad tervikuna.)

- Mille poolest gloobus erineb Maast? (1.Gloobus on Maast miljoneid kordi väiksem. 2.Gloobuse pind on sile, Maa pinnal on mäed, orud jms. Maapinna kõrgusi ja merede sügavusi tähistatakse gloobusel värvustega. 3.Gloobus on tehtud paberist, papist. 4.Gloobuse pinnale on joonistatud ekvaator ja muid jooni, mida Maa pinnal pole. 5.Gloobusel on vardakujuline telg, Maa telg on kujutletav.)

- Mis on poolus? (Koht, kus telg lõigub gloobuse pinnaga.)

- Mis on ekvaator?(Poolustest võrdsetel kaugustel olev joon ümber gloobuse)

- Näita gloobusel põhjapoolus, lõunapoolus, põhjapoolkera, lõunapoolkera idapoolkera, läänepoolkera.

2. Mandrid ja ookeanid .lk.38-39

-lugemine lk.38-39

http://www.softschools.com/social_studies/continents/map.jsp

3. TV lk.18 H 1, 4

Kod. Ül. 26.10

lk.38-39, loe ja vasta küsimustele lk 41(№1, 2, 3)

1. Korgamine ÕP lk 38-39 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Miks soojeneb jõe vesi suve algul aeglasemalt kui järvest?

1) Jõgi voolab

• Vesi liigub pidevalt edasi.

• Voolav vesi ei püsi kaua ühes kohas, seega päike ei jõua seda nii palju soojendada.

2) Järv on paigal

• Vesi seisab ja saab rohkem päikesevalgust.

• Päike soojendab järve pinda kiiremini.

3) Sügavus ja pindala

• Järvedel on tihti suurem pindala, mis tähendab rohkem kohta päikese soojusele.

• Jõgi võib olla kitsas ja madal, aga vool takistab soojenemist.

Lihtne näide:
Kui sa segad külma vett lusikaga, see ei soojene nii kiiresti kui vesi, mis lihtsalt seisab päikese käes.

-mille poolest erinevad elutingimused voolavas jõevees võrreldes järvega?

Voolav jõgi

-Vesi liigub kiiresti

-Loomad peavad olema tugevad ja osavad

-Taimedel on raske juurduda

-Vesi on jahedam ja hapnikurikkam

-Vesi on puhtam, sest see liigub

Seisev järv

-Vesi seisab paigal

-loomad saavad rahulikult elada

-Taimed kasvavad kergemini

-Vesi soojeneb kiiremini

-Vesi võib olla vähem hapnikku ja rohkem mustust

Kokkuvõte:
Jões on elu kiire ja muutlik, järves rahulikum ja stabiilsem.

Küsimused lk 39

1)-võrdle valguse hulga ja temperatuuri erinevusi jões ja järves

Jõgi

• Valgus:
  Vesi liigub, seega valgus ei püsi kaua ühes kohas.
  Vesi võib olla sogasem, vähem valgust jõuab põhja.

• Temperatuur:
  Vesi soojeneb aeglasemalt, sest see voolab.
  Tavaliselt jahedam kui järves.

(Свет:
Вода движется, поэтому свет не задерживается на одном месте.
Вода может быть мутной, и меньше света достигает дна.

Температура:
Вода нагревается медленнее, потому что она течёт.
Обычно холоднее, чем в озере.)

Järv

• Valgus:
  Vesi seisab, päike saab kauem paista.
  Vesi on tihti selgem, rohkem valgust jõuab põhja.

• Temperatuur:
  Vesi soojeneb kiiremini.
  Suvel võib olla üsna soe.

(Озеро

Свет:
Вода стоит на месте, солнце может светить дольше.
Вода часто прозрачная, больше света достигает дна.

Температура:
Вода нагревается быстрее.
Летом может быть довольно тёплой.)

Kokkuvõte:
Jões on vähem valgust ja jahedam vesi, järves on rohkem valgust ja soojem vesi.

2)-kuidas erineb hapniku ja toitainete jaotus järves ja jões eri sügavustel?

Jõgi

• Hapnik:
  Vesi liigub pidevalt → palju hapnikku igal sügavusel.
  Vool segab vett ja toob hapnikku juurde.

• Toitained:
  Toitained liiguvad koos veega.
  Ei kogune põhja, sest vesi kannab neid edasi.

Järv

• Hapnik:
  Pinnal rohkem hapnikku (päike ja tuul).
  Sügaval võib olla vähem hapnikku, eriti suvel.

• Toitained:
  Võivad koguneda põhja.
  Vesi ei liigu palju, seega toitained ei sega end hästi.

Kokkuvõte:

• Jões on hapnik ja toitained ühtlasemalt jaotunud.

• Järves on hapnikku rohkem pinnal ja toitained võivad koguneda põhjas.

(В реке кислород и питательные вещества распределены более равномерно. В озере больше кислорода на поверхности, а питательные вещества могут накапливаться на дне.)

3)-milliste toitumistingimustega on kohastanud mitmed jões elavad loomakesed?

Jões elavad loomad on kohastunud:

• Voolava veega – nad peavad leidma toitu, mis liigub veega kaasa.

• Filtreerima vett – mõned loomad, nagu karbid ja putukate vastsed, võtavad toitaineid otse veest.

• Kinnituma kividele või põhja – et mitte vooluga minema kanduda ja et saaks rahulikult toitu otsida.

• Otsima toitu põhjast – näiteks ussid, putukad ja vetikad.

• Püüdma vees ujuvat toitu – kalad ja putukad söövad väikseid organisme, mis liiguvad veega.

Näide:
Jõekarp filtreerib vett ja saab toitu otse veest.
Kalad ujuvad voolus ja püüavad väikseid loomi või taimi.

2. Jõe elustik. lk 40-43

- teksti lugemine

-kirjuta vihikusse

-KUIDAS on jõeloomad ja -taimed kohastunud voolava veega?J(õeloomad ja -taimed on kohastunud voolava veega nii, et nad suudavad seal hästi elada:

• Taimedel on tugevad juured, mis hoiavad neid põhjas kinni, et vool neid minema ei viiks.

• Mõned taimed kasvavad madalalt ja painduvad vooluga kaasa.

• Loomadel on voolujooneline keha, mis aitab neil vees paremini liikuda.

• Paljud loomad elavad kivide all või klammerduvad põhja külge, et vool neid ei viiks.

• Mõned loomad oskavad hästi ujuda ja liiguvad voolu vastu.)

Selgrootud loomad: ühepäevik(подёнка), kihulane(мошка), harilik jõeehmeslane(ручейник), jõevähk(речной рак)

Kalaliigid: meriforell

Linnud: jäälind(зимородок)

Imetaja: ssarmas(выдра)

-millised elutingimusi eelistab jõevähk? (Jõevähk eelistab puhast ja hapnikurikast vett, kus on kive, juuri või peidukohti, kuhu ta saab end peita.
Ta elab jõgede ja järvede põhjas, kus vesi ei voola liiga kiiresti.
Jõevähk vajab rahulikku keskkonda ja head peidukohta, et end kaitsta ja puhata.)

-mille poolest sarnanevad ja erinevad jäälinnu ja saarma pesapaik ja toit?

Sarnasused:

• Mõlemad elavad jõe ääres.

• Mõlemad söövad kalasid.

Erinevused:

• Jäälind on lind ja teeb pesa jõe kaldasse või augukesse mullas.

• Saarmas on loom ja teeb pesa jõe kaldal rohu või puujuurte alla.

• Saarmas sööb lisaks kaladele ka konni ja vähke, jäälind sööb väikseid kalu ja putukaid.

PEAN MEELES lk 39

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 39

Kod.Ül 28.10

ÕP lk 38-39 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Oskab nimetada suuremaid ookeane. Teab, et ookean on maailmamere suurim osa)

1.Kordamine. Mandrid. lk.38-39

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

-Mis on manner?(Manner on maismaaosa, mis on igast küljest piiratud veega)

- Nimeta mandrid suuremast väiksemani.(Euraasia, Aafrika, Põhja-Amererika, Lõuna-Ameerika,Antarktika, Austraalia)

-näita mandreid gloobusel või kaardil

- Millised mandrid asuvad põhjapoolkeral?(Euraasia, Põhja-Amererika)
- Millised mandrid asuvad lõunapoolkeral?(Antarktika, Austraalia)

- Millisel mandril asub lõunapoolus?(Antarktika)

http://www.softschools.com/social_studies/continents/map.jsp

2. Ookeanid. lk.40-41

-lugemine lk.40-41

KIRJUTA vihikusse

Maailmameri on ühtne suur veeväli maakeral.

Ookean on maailmamere kõige suurem osa.

Ookeane on kokku viis: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna‑Jäämeri ja Põhja-Jäämeri.

Meie kodumeri on Läänemeri, mis on osa Atlandi ookeanist.

-kordaküsimused lk.43

3. 3. Kokkuvõte lk 42-43

-lugemine

Kod. Ül. 31.10

lk.40-43, loe ja vasta küsimustele lk 42-43

1. Korgamine ÕP lk 40-43 loe+küsimused-õpi vihikusest

-KUIDAS on jõeloomad ja -taimed kohastunud voolava veega?

Jõeloomad ja -taimed on kohastunud voolava veega nii, et nad suudavad seal hästi elada:

• Taimedel on tugevad juured, mis hoiavad neid põhjas kinni, et vool neid minema ei viiks.

• Mõned taimed kasvavad madalalt ja painduvad vooluga kaasa.

• Loomadel on voolujooneline keha, mis aitab neil vees paremini liikuda.

• Paljud loomad elavad kivide all või klammerduvad põhja külge, et vool neid ei viiks.

• Mõned loomad oskavad hästi ujuda ja liiguvad voolu vastu.)

Selgrootud loomad: ühepäevik(подёнка), kihulane(мошка), harilik jõeehmeslane(ручейник), jõevähk(речной рак)

Kalaliigid: meriforell

Linnud: jäälind(зимородок)

Imetaja: sarmas(выдра)

3.Millised elutingimusi eelistab jõevähk?

-Jõevähk eelistab puhast ja hapnikurikast vett, kus on kive, juuri või peidukohti, kuhu ta saab end peita.
-Ta elab jõgede ja järvede põhjas, kus vesi ei voola liiga kiiresti.
-Jõevähk vajab rahulikku keskkonda ja head peidukohta, et end kaitsta ja puhata.)

4.Mille poolest sarnanevad ja erinevad jäälinnu ja saarma pesapaik ja toit?

Sarnasused:

• Mõlemad elavad jõe ääres.

• Mõlemad söövad kalasid.

Erinevused:

• Jäälind on lind ja teeb pesa jõe kaldasse või augukesse mullas.

• Saarmas on loom ja teeb pesa jõe kaldal rohu või puujuurte alla.

• Saarmas sööb lisaks kaladele ka konni ja vähke, jäälind sööb väikseid kalu ja putukaid.

2. Jõgi ja järv elukooslustena. Toiduahelad. lk 44-47

- teksti lugemine

-kirjuta vihikusse

TOOTJAD on taimed.
Nad valmistavad orgaanilisi aineid (ehk toitu) mineraalainetest, veest ja süsihappegaasist, kasutades päikeseenergiat. See protsess on fotosüntees.

TARBJAD on loomad.
Nad ei suuda ise toitu valmistada, vaid toituvad taimedest või teistest loomadest.
Nad vajavad orgaanilist ainet, mida tootjad (taimed) on valmistanud.

LAGUNDAJAD on elusolendid, kes lagundavad surnud taimi ja loomi väikesteks osadeks.(seened, bakterid, vihmaussid.) Nad aitavad looduses korda hoida ja tagastavad toitained mulda, et taimed saaksid neid uuesti kasutada.

TOIDUAHEL näitab, kuidas energia ja toit liigub elusolendite vahel looduses.

See algab tootjast (näiteks taim), siis liigub tarbijale (näiteks jänes), ja võib lõppeda kiskjaga (näiteks rebane).
Lõpuks tulevad lagundajad, kes lagundavad surnud elusolendid ja annavad toitained tagasi mulda.

Näide toiduahelast:

🌱 Rohi → 🐰 Jänes → 🦊 Rebane → 🍄 Seen

PLANKTON ehk HÕLJUM

Plankton (eesti keeles ka hõljum) on väikesed elusolendid, kes ujuvad vees ja liiguvad veevooluga kaasa. Nad ei suuda ise aktiivselt ujuda.

Plankton on toiduahela algus, sest paljud veeloomad (näiteks kalad) söövad planktonit.

Planktonit on kahte tüüpi:

• Taimhõljum – väga väikesed taimed, mis teevad fotosünteesi (näiteks vetikad).

• Loomhõljum– väikesed loomad (näiteks vähilaadsed), kes toituvad taimplanktonist.

• Bakterhõljum = väikesed bakterid vees, kes:

  • elavad järvedes, jõgedes, meredes,

  • aitavad lagundada orgaanilist ainet,

  • võivad olla osa toiduahelast (näiteks neid söövad väiksed loomad).

PEAN MEELES lk 47

KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 47

Kod.Ül 31.10

ÕP lk 44-47 loe+küsimused-õpi vihikusest

(Oskab nimetada suuremaid ookeane. Teab, et ookean on maailmamere suurim osa)

1.Kordamine. Õppetükid 10-11. lk.34-42

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

-Millise kujuga on Maa?(Maa on kerakujuline)

-Mis on gloobus?(Gloobus on Maa mudel. Ta kujutab Maad tervikuna, kuid on miljoneid kordi väiksem.

-Mis jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks (Ekvaator - on joon, mis jaotab maakera poolkeraks-põhja- ja lõunapoolkeraks)

-Missugune poolkera asub ekvaatorist põhjas?(põhjapoolkera)

-Missugune poolkera asub ekvaatorist lõunas? (lõunapoolkera)

- Missugune poolus asub põhjapoolkeral?(põhjapoolus)

- Missugune poolus asub lõunapoolkeral? (lõunapoolus)

- Nimeta mandrid suuremast väiksemani.(Euraasia, Aafrika, Põhja-Amererika, Lõuna-Ameerika,Antarktika, Austraalia)

-näita mandreid gloobusel või kaardil

- Millised mandrid asuvad põhjapoolkeral?(Euraasia, Põhja-Amererika)
- Millised mandrid asuvad lõunapoolkeral?(Antarktika, Austraalia)

- Millisel mandril asub lõunapoolus?(Antarktika)

- Millises ookeanis asub põhjapoolus?(Põhja-Jäämeres)

-Mis om maailmameri? (Maailmameri on maakera ümbritsev katkematu veeväli)

-Mis on ookean? (ookean on maailmamere suurim osa)

-Nimeta ookeanid (Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri)

-Mis on ookeanide piiriks?(ookeane eraldavad üksteist mandrid ja saared, aga ka kokkuleppeline piir)

-Missugune on ookeanide põhi? (nagu maismaal, on ka, ookeanide põhjas mäed, tasandikud ja orud.)

http://www.softschools.com/social_studies/continents/map.jsp

2. Maa kujutamine kaardil. lk.44-47

-lugemine lk.44-47

-kordaküsimused lk.47

KIRJUTA VIHIKUSSE

1)Mille poolest sarnanevad gloobus, plaan ja kaart? (nad kõik kujutavad Maa pinda vähevndatult)

2)Nimeta kaardi osad.

-Kaardi osad on:

Pealkiri /Leppemärgid ehk tingmärgid/Legend/ Kõrguste ja sügavuste skaala/Mõõtkava/Kaardi võrk

3)Milleks kasutatakse kõrguste ja sügavuste skaala?(Kõrguste ja sügavuste skaala kasutatakse selleks, et näidata, kui kõrge või kui sügav mingi koht on kaardil.
Näiteks: mäed, orud, mered – kas need on kõrgel või madalal.)

4)Miks on mõõtkava vajalik? (Mõõtkava näitab; kui palju on looduses olevaid mõõtmeid vähendatud)

Kod. Ül. 04.11

lk.44-47, loe ja vasta küsimustele lk 47

1. Korgamine ÕP lk 44-47 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele

1.)Võrdle tootja, tarbja ja lagundaja rolle elukoosluses. TOOTJAD on taimed.
Nad valmistavad orgaanilisi aineid (ehk toitu) mineraalainetest, veest ja süsihappegaasist, kasutades päikeseenergiat. See protsess on fotosüntees.

TARBJAD on loomad.
Nad ei suuda ise toitu valmistada, vaid toituvad taimedest või teistest loomadest.
Nad vajavad orgaanilist ainet, mida tootjad (taimed) on valmistanud.

LAGUNDAJAD on elusolendid, kes lagundavad surnud taimi ja loomi väikesteks osadeks.(seened, bakterid, vihmaussid.) Nad aitavad looduses korda hoida ja tagastavad toitained mulda, et taimed saaksid neid uuesti kasutada.

2.) Kirjelda vetihõljumi tähendust järve elukoosluses.

Veehõljum on väikesed elusolendid, kes elavad vees ja hõljuvad seal vabalt. Järve elukoosluses kuuluvad veehõljumi hulka näiteks vetikad ja väikesed loomad (nagu plankton). Nad on tähtsad, sest:

• Vetikad on tootjad – nad toodavad toitu ja hapnikku.

• Loomne veehõljum on tarbijad – nad söövad vetikaid ja on toiduks kaladele.

3.)Millise planktoni hulka kuuluvaad vesikirbud?

Vesikirbud kuuluvad loomse planktoni hulka.

See tähendab, et nad on väikesed veeloomad, kes liiguvad vees ja on osa toiduahelast – neid söövad näiteks kalad.

4)Millises veekihtides paikneb bakterhõljum ja milline on selle osa järve elukoosluses.

Bakterhõljum paikneb kõigis veekihtides, aga kõige rohkem leidub seda sügavamas vees, kus on rohkem lagunevat ainest.

Selle osa järve elukoosluses:

• Lagundab surnud organisme.

• Vabastab toitained, mida taimed saavad kasutada.

• Hoiab järve puhtana ja aitab aineringes.

5)Koosta järve elukoosluse toiduahel, kus ahela lülid koosnevad hõljumist.

Siin on lihtne järve elukoosluse toiduahel, kus kõik lülid on hõljumist:

1. Taimne hõljum (näiteks vetikad) – toodab toitu päikesevalguse abil.

2. Loomne hõljum (näiteks vesikirbud) – sööb taimset hõljumit.

3. Kalarootsikud (väikesed kalad) – söövad loomset hõljumit.

4. Bakterhõljum – lagundab surnud organisme ja vabastab toitained.

Kod.Ül 04.11

ÕP lk 44-47 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Maa kujutamine kaardil. lk.44-47

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

(Oskab lugeda maakaarti. Teab, miks on mõõtkava vajalik)

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Mis on kaart? (Kaart on Maa mudel, maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal)

- Mis näitab kaart?(Kaart näitab esemete või nähtuste paiknemist üksteise suhtes.)

- Mille poolest sarnanevad gloobus, plaan ja kaart?(Gloobus, plaan ja kaart sarnanevad üksteisega selle poolest, et nad kõik kujutavad Maa pinda vähendatult)

- Mille poolest erinevad gloobus, plaan ja kaart?(Kui gloobusel kujutatakse Maad kerakujulisena ehk nii, nagu ta tegelikult on, siis kaardil on Maa tasapinna peal)

- Nimeta kaardi osad.(Pealkiri, leppemärgid, legend, kõrguste ja sügavuste skaala, mõõtkava, kaardivõrk)

- Mis on legend? (Legend on leppemärkidde selgitus kaardi juures)

- Milleks kasutatakse kõrguste ja sügavuste skaalat? (Maismaa on kaardil värvitud roheliste ja pruunide toonidega, meri ja veekogud siniste toonidega. Erinevad värvitoonid tähistavad maapinna kõrgust ja mere sügavust)

- Miks on mõõtkava vajalik? (Mõõtkava näitab, kui palju on looduses olevaid mõõtmeid kaardi vähendatud)

2. Asukoha määramine kaardil ja gloobusel. lk. 48-49

24. Рельеф. Окружающий мир - 2 класс

(Teab, mis moodustavad kaardivõrgu ja oskab selle järgi määrata asukohta)

- lugemine lk.48-49

Sõnad: paralleel, meridiaan, kaardivõrk

- kordaküsimused lk.49

- kirjuta vihikusse tema ja vastused

1).Mida näitavad kaardivõrgu jooned? (Kaardivõrgu jooned näitavad ilmakaarte suundi ja aitavad määrata asukohta kaardil.)

2).Kudas saab kaardivõrgu järgi määrata asukohta?(Kaardivõrgu numbrite ja tähtede järgi on lihtne määrata kaardi asukohta.

Lisaküsimused

- Kas kaardigõrgu jooned on tegelikult Maa pinnal? (Maa pinnal tegelikult selliseid jooni ei ole.)

- Kus nad on? (Kaardivõrk on ainult gloobusel ja kaarditel)

- mis on meridiaanid? (Poolusi ühendavad jooned. Need näitavad põhja-ja lõunasuunda)

Kod. Ül. 07.11

lk.48-49, loe ja vasta küsimustele lk 49+ õpi vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 44-47 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele

1.)Võrdle tootja, tarbja ja lagundaja rolle elukoosluses. TOOTJAD on taimed.
Nad valmistavad orgaanilisi aineid (ehk toitu) mineraalainetest, veest ja süsihappegaasist, kasutades päikeseenergiat. See protsess on fotosüntees.

TARBJAD on loomad.
Nad ei suuda ise toitu valmistada, vaid toituvad taimedest või teistest loomadest.
Nad vajavad orgaanilist ainet, mida tootjad (taimed) on valmistanud.

LAGUNDAJAD on elusolendid, kes lagundavad surnud taimi ja loomi väikesteks osadeks.(seened, bakterid, vihmaussid.) Nad aitavad looduses korda hoida ja tagastavad toitained mulda, et taimed saaksid neid uuesti kasutada.

2.) Kirjelda vetihõljumi tähendust järve elukoosluses.

Veehõljum on väikesed elusolendid, kes elavad vees ja hõljuvad seal vabalt. Järve elukoosluses kuuluvad veehõljumi hulka näiteks vetikad ja väikesed loomad (nagu plankton). Nad on tähtsad, sest:

• Vetikad on tootjad – nad toodavad toitu ja hapnikku.

• Loomne veehõljum on tarbijad – nad söövad vetikaid ja on toiduks kaladele.

3.)Millise planktoni hulka kuuluvaad vesikirbud?

Vesikirbud kuuluvad loomse planktoni hulka.

See tähendab, et nad on väikesed veeloomad, kes liiguvad vees ja on osa toiduahelast – neid söövad näiteks kalad.

4)Millises veekihtides paikneb bakterhõljum ja milline on selle osa järve elukoosluses.

Bakterhõljum paikneb kõigis veekihtides, aga kõige rohkem leidub seda sügavamas vees, kus on rohkem lagunevat ainest.

Selle osa järve elukoosluses:

• Lagundab surnud organisme.

• Vabastab toitained, mida taimed saavad kasutada.

• Hoiab järve puhtana ja aitab aineringes.

5)Koosta järve elukoosluse toiduahel, kus ahela lülid koosnevad hõljumist.

Siin on lihtne järve elukoosluse toiduahel, kus kõik lülid on hõljumist:

1. Taimne hõljum (näiteks vetikad) – toodab toitu päikesevalguse abil.

2. Loomne hõljum (näiteks vesikirbud) – sööb taimset hõljumit.

3. Kalarootsikud (väikesed kalad) – söövad loomset hõljumit.

4. Bakterhõljum – lagundab surnud organisme ja vabastab toitained.

2.Kalakasvatus. lk 48-49

-lteksti lugeminelk 48-49

PEAN MEELES lk 49

3.KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 49

-kirjuta vihikusse

1. Mis eesmärgil rajatakse kalakasvandusi?

Kalakasvandusi rajatakse, et:

• Kasvatada kalu toiduks – inimestele süüa.

• Säästa looduslikke kalavarusid – ei püüta liiga palju kalu loodusest.

• Toetada kalade arvukust looduses – kasvatatud kalu lastakse vahel tagasi järvedesse või jõgedesse.

2. Millised teenuseid pakub kalakasvandus puhkajale?

Kalakasvandus pakub puhkajale järgmisi teenuseid:

• Kalapüük – saab ise püüda kasvatatud kalu.

• Looduses viibimine – rahulik ja ilus koht puhkamiseks.

• Õppetegevus – saab teada, kuidas kalu kasvatatakse.

• Toitlustus – mõnes kohas pakutakse värsket kala süüa.

3.Millised kodumaiseid ja võõrliike eesti kalakasvandustes sagedamini kasvatatatkse?

Kodumaised liigid:

• Karpkala – tuntud ja pika ajalooga kasvatatav liik Eestis.

• Lõhe ja siig – kasvatatakse ka taastootmise eesmärgil.

Võõrliigid:

• Vikerforell – kõige sagedamini kasvatatav võõrliik Eestis.

• Säga ja arktika paalia – kasvatatakse väiksemas mahus.

Kod.Ül 07.11

ÕP lk 48-49 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Asukoha määramine kaardil ja gloobusel. lk. 48-49

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Mis on kaart? (Kaart on Maa mudel, maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal)

- Mis näitab kaart?(Kaart näitab esemete või nähtuste paiknemist üksteise suhtes.)

- Mille poolest sarnanevad gloobus, plaan ja kaart?(Gloobus, plaan ja kaart sarnanevad üksteisega selle poolest, et nad kõik kujutavad Maa pinda vähendatult)

- Mille poolest erinevad gloobus, plaan ja kaart?(Kui gloobusel kujutatakse Maad kerakujulisena ehk nii, nagu ta tegelikult on, siis kaardil on Maa tasapinna peal)

- Nimeta kaardi osad.(Pealkiri, leppemärgid, legend, kõrguste ja sügavuste skaala, mõõtkava, kaardivõrk)

- Mis on legend? (Legend on leppemärkidde selgitus kaardi juures)

- Kas kaardigõrgu jooned on tegelikult Maa pinnal? (Maa pinnal tegelikult selliseid jooni ei ole.)

- Kus nad on? (Kaardivõrk on ainult gloobusel ja kaarditel)

- mis on meridiaanid? (Poolusi ühendavad jooned. Need näitavad põhja-ja lõunasuunda)

2.Erinevad kaardid ja atlasid. lk. 50-53

(Oskab nimetada erinevaid kaarte.)

- lugemine lk.50-53

SÕNAD: maakaart, looduskaart, mandrite-, poolkerade -,

kontuur-, arvutikaart

- kirjuta vihikusse

TV lk 24

Kod. Ül. 11.11

lk.50-53, loe +küsimused/vastused lk 53 + õpi vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 48-49 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele

1. Mis eesmärgil rajatakse kalakasvandusi?

Kalakasvandusi rajatakse, et:

• Kasvatada kalu toiduks – inimestele süüa.

• Säästa looduslikke kalavarusid – ei püüta liiga palju kalu loodusest.

• Toetada kalade arvukust looduses – kasvatatud kalu lastakse vahel tagasi järvedesse või jõgedesse.

2. Millised teenuseid pakub kalakasvandus puhkajale?

Kalakasvandus pakub puhkajale järgmisi teenuseid:

• Kalapüük – saab ise püüda kasvatatud kalu.

• Looduses viibimine – rahulik ja ilus koht puhkamiseks.

• Õppetegevus – saab teada, kuidas kalu kasvatatakse.

• Toitlustus – mõnes kohas pakutakse värsket kala süüa.

3.Millised kodumaiseid ja võõrliike eesti kalakasvandustes sagedamini kasvatatatkse?

Kodumaised liigid:

• Karpkala – tuntud ja pika ajalooga kasvatatav liik Eestis.

• Lõhe ja siig – kasvatatakse ka taastootmise eesmärgil.

Võõrliigid:

• Vikerforell – kõige sagedamini kasvatatav võõrliik Eestis.

• Säga ja arktika paalia – kasvatatakse väiksemas mahus.

2. Jõgede ja järvede kasutamine . lk 50-51

-lteksti lugeminelk 50-51

PEAN MEELES lk 51

3.KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 49

-kirjuta vihikusse

1. Kuidas kasutab inimene jõgede ja järvede vett oma igapäevases elus?

Inimesed kasutavad jõgede ja järvede vett igapäevaselt

- majapidamiseks

- kalastamiseks

- taimede kastmiseks ja tööstuses. Nende vett vajavad tööstusettevõtted

- supluse ja üldse puhkuse veetmiseks

2. Millised on peamised kalaliigid, keda Peipsi järvest püütakse?

Peipsi järves on tähtsateks püügikaladeks KOHA, AHVEN, HAUG, LATIKAS JA TINT.

Vaatame Eesti loodusrekordeid (kalade vanuste rekordeid) | Looduskalender.ee

3. Millised vaba aja veetmise võimalusi jõed ja järved pakuvad?

Jõed ja järved pakuvad palju vaba aja veetmise võimalusi:

- ujumine,

- kalapüük,

- paadisõit,

- matkamine ja looduse nautimine.

Kod.Ül 11.11

ÕP lk 50-51 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Erinevad kaardid ja atlasid. lk. 50-53

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Kuidas jagunevad kaardid? (Maa-ala suuruse järgi ja sisu järgi)

- Nimeta kaardid maa-ala suuruse järgi (maailmakaart, poolkerade kaart, mandrite kaart, riikikaart)

Küsimused ja vstused lk 53(kirjuta vihikusse)

1.Mida kujutatakse poolkerade kaardil? (Poolkerade kaardil on meie planeedi kaks poolt - ida-ja läänepoolkera)

2.Mida kujutatakse looduskaardil? (Looduskaardil kujutatakse Maa loodusobjekte, nagu mäestikud ja mäed, tasandlikut ja madalikud, mered, lahed, poolsaared ja saared, jõed ja järved)

3.Mida kujutatakse pooliitilisel kaardil? (Pooliitilisel kaardil ehk riikide kaardil on kujutatud riigid, nende piirid ja pealinnad)

4.Millist teavet leiad atlasest? (Atlas sisaldab kaarte ja teavet Maa, riikide ja erinevate piirkondade kohta.)

- Nimeta kaardid sisu järgi (poliitiline kaart, füüsiline(loodus)kaart, kontuurkaart, arvutikaart)

-Mis on atlas? (atlas on kaartide kogu või kaardiraamat)

Kod. Ül. 14.11

lk.50-53, loe ja õpi küsimused/vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 50-51 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele lk 51

1. Kuidas kasutab inimene jõgede ja järvede vett oma igapäevases elus?

Inimesed kasutavad jõgede ja järvede vett igapäevaselt

- majapidamiseks

- kalastamiseks

- taimede kastmiseks ja tööstuses. Nende vett vajavad tööstusettevõtted

- supluse ja üldse puhkuse veetmiseks

2. Millised on peamised kalaliigid, keda Peipsi järvest püütakse?

Peipsi järves on tähtsateks püügikaladeks KOHA, AHVEN, HAUG, LATIKAS JA TINT.

3. Millised vaba aja veetmise võimalusi jõed ja järved pakuvad?

Jõed ja järved pakuvad palju vaba aja veetmise võimalusi:

- ujumine,

- kalapüük,

- paadisõit,

- matkamine ja looduse nautimine.

2. Jõgede ja järvede kaitse . lk 52-54

-lteksti lugeminelk 52-54

PEAN MEELES lk 54

3.KÜSIMUSI ja ülesanned lk. 54

-kirjuta vihikusse

1) Mis põhjusel võib jõkke ja järve sattuda liiga palju toitaineid? (Jõkke ja järve võib sattuda liiga palju toitaineid inimese majandustegevuse tõttu.)

2) Mis juhtub, kui järvevees on liiga palju toitaineid? (Kui järvevees on liiga palju toitaineid, siis hakkavad vetikad kiiresti kasvama ja vesi võib muutuda roheliseks ning halvasti lõhnata.)

3)Kust võivad olla pärit mürkained, mida veekogus vahel leidub? (Mürkained veekogus võivad olla pärit:

1. tehastest ja tööstusest,

2. põllumajandusest (näiteks taimekaitsevahendid),

3. kanalisatsioonist või reoveest,

4. prügi ja jäätmete sattumisest vette.

Need ained võivad kahjustada vee-elustikku ja muuta vee ohtlikuks.

4. Millised võtted aitavad veekogusid kaitsta? (veekoguse kaitsmiseks tuleb

- puhastada heitveed,

- täita seadusi, mis piiravad inimeste tegevust jõgede ja järvede kallastel

Kod.Ül 14.11

ÕP lk 52-54 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Erinevad kaardid ja atlasid. lk. 50-53

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Kuidas jagunevad kaardid? (Maa-ala suuruse järgi ja sisu järgi)

- Nimeta kaardid maa-ala suuruse järgi (maailmakaart, poolkerade kaart, mandrite kaart, riikikaart)

- Mida kujutatakse poolkerade kaardil? (Poolkerade kaardil on meie planeedi kaks poolt - ida-ja läänepoolkera)

- Mida kujutatakse looduskaardil? (Looduskaardil kujutatakse Maa loodusobjekte, nagu mäestikud ja mäed, tasandlikut ja madalikud, mered, lahed, poolsaared ja saared, jõed ja järved)

- Mida kujutatakse pooliitilisel kaardil? (Pooliitilisel kaardil ehk riikide kaardil on kujutatud riigid, nende piirid ja pealinnad)

- Nimeta kaardid sisu järgi (poliitiline kaart, füüsiline(loodus)kaart, kontuurkaart, arvutikaart)

-Mis on atlas? (atlas on kaartide kogu või kaardiraamat)

TV lk27

2. Poliitiline kaart. lk. 54-55

(Teab, mis on poliitiline kaart. Oskab kaardilt näidata suurimaid riike.)

- lugemine lk.54-55

SÕNAD: poliitiline kaart, riigi piir

3.Küsimused lk 55

- kirjuta vastused vihikusse

1) Mida tähendab väljend "poliitiline kaart"?

Poliitiline kaart on riikide kaart. Poliitiline kaart näitab riike, nende piire, pealinnu ja teisi tähtsaid linnu.

2) Kuidas on poliitilise kaardile märgitud riigid ja nenede piirid?

Poliitilisel kaardil on riigid tähistatud erinevate värvidega ja piirid on joontega näidatud.

3) Kuidas saab poliitiliselt kaardilt teada väikeste riikide nimed?

Väikeste riikide nimed on poliitilisel kaardil kirjutatud väikese kirjaga. Kuiriiki nime kirjutaseks ei jätku ruumi: kirjutatakse riigi kujutisele number. Iga numbri tähendus on kaardi servas.

4) Nimeta maailma suurimad riigid

Maailma suurimad riigid pindala järgi on:

1. Venemaa

2. Kanada

3. Ameerika Ühendriigid

4. Hiina

5. Brasiilia

Töö TV

- TV lk 26 H4, H5

Kod. Ül. 18.11

lk.54-55, loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 52-54 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele lk 54

1) Mis põhjusel võib jõkke ja järve sattuda liiga palju toitaineid? (Jõkke ja järve võib sattuda liiga palju toitaineid inimese majandustegevuse tõttu.)

2) Mis juhtub, kui järvevees on liiga palju toitaineid? (Kui järvevees on liiga palju toitaineid, siis hakkavad vetikad kiiresti kasvama ja vesi võib muutuda roheliseks ning halvasti lõhnata.)

3)Kust võivad olla pärit mürkained, mida veekogus vahel leidub? (Mürkained veekogus võivad olla pärit:

1. tehastest ja tööstusest,

2. põllumajandusest (näiteks taimekaitsevahendid),

3. kanalisatsioonist või reoveest,

4. prügi ja jäätmete sattumisest vette.

Need ained võivad kahjustada vee-elustikku ja muuta vee ohtlikuks.

4. Millised võtted aitavad veekogusid kaitsta? (veekoguse kaitsmiseks tuleb

- puhastada heitveed,

- täita seadusi, mis piiravad inimeste tegevust jõgede ja järvede kallastel

2. Kokkuvõte . lk 55-56

- lugeminelk 55-56

SA TEAD/SA OSKAD lk 56

3.KÜSIMUSED lk. 56

-kirjuta vihikusse

1) Nimeta Eesti pikemaid jõgesid

Võhandu jõgi-162

Pärnu jõgi-144

Põltsamaa jõgi-135

Pedja jõgi-122

Kasari jõgi-115

Suuremadi järvi-

• Peipsi järv

• Võrtsjärv

• Narva veehoidla

• Ülemiste järv

Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv Võrumaa Rõuge vallas.(38m)

4) Kuidas põhjendada kalade erilist kehakuju?

Kaladel on voolujooneline kehakuju, et nad saaksid vees kergemini ja kiiremini liikuda.

7) Kuidas toimub vee segumine järves?

Vesi seguneb järves

-tuule,

-voolude ja

-temperatuurimuutuste tõttu.

See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda.

Temperatuurimuutuste tõttu (Kui suvel vesi soojeneb, jääb soe vesi üles ja külm vesi alla. Sügisel, kui vesi jahtub, muutub temperatuur ühtlasemaks ja vesi seguneb. See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda kogu järves.)

8)Iseloomusta erinevad tüüpi järvi toitainete sisalduse ja vee läbipaistvuse järgi.

Järvi saab jagada kolme tüüpi:

1. Toitainetevaene järv – vesi on väga läbipaistev, vähe taimi ja loomi.

2. Keskmise toitainesisaldusega järv – mõõdukas läbipaistvus, rohkem elu.

3. Toitainerikas järv – vesi on vähem läbipaistev, palju vetikaid ja taimi.

Kod.Ül 18.11

ÕP lk 55-56 loe+küsimused-õpi vihikusest

Vesi kui aine olekud. lk 57-59

1. Korgamine ÕP lk 55-56 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele lk 56

1) Nimeta Eesti pikemaid jõgesid

Võhandu jõgi-162

Pärnu jõgi-144

Põltsamaa jõgi-135

Pedja jõgi-122

Kasari jõgi-115

Suuremadi järvi-

• Peipsi järv

• Võrtsjärv

• Narva veehoidla

• Ülemiste järv

Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv Võrumaa Rõuge vallas.(38m)

4) Kuidas põhjendada kalade erilist kehakuju?

Kaladel on voolujooneline kehakuju, et nad saaksid vees kergemini ja kiiremini liikuda.

7) Kuidas toimub vee segumine järves?

Vesi seguneb järves

-tuule,

-voolude ja

-temperatuurimuutuste tõttu.

See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda.

Temperatuurimuutuste tõttu (Kui suvel vesi soojeneb, jääb soe vesi üles ja külm vesi alla. Sügisel, kui vesi jahtub, muutub temperatuur ühtlasemaks ja vesi seguneb. See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda kogu järves.)

8)Iseloomusta erinevad tüüpi järvi toitainete sisalduse ja vee läbipaistvuse järgi.

Järvi saab jagada kolme tüüpi:

1. Toitainetevaene järv – vesi on väga läbipaistev, vähe taimi ja loomi.

2. Keskmise toitainesisaldusega järv – mõõdukas läbipaistvus, rohkem elu.

3. Toitainerikas järv – vesi on vähem läbipaistev, palju vetikaid ja taimi.

2. Vesi kui aine olekud. lk 57-59

- lugeminelk 57-59

Три состояния воды | Окружающий мир 2 класс #33 | Инфоурок

Три состояния вещества: жидкое, твердое, газообразное. Испарение воды

PEAN MEELES lk 59

3.KÜSIMUSED lk. 59

-kirjuta vihikusse

1) Millistes olekutes vett leidub? (Vett leidub kolmes olekus: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur).

Millistes olekutes on vesi silmaga nähtav, millises mitte? (Vesi on nähtav vedelas (vesi) ja tahkes olekus (jää). Gaasina (veeaur) ei ole silmaga nähtav.)

2)Too näited tahketes, vedelatest ja gaasilistest ainetest.

• Tahked ained: kivi, jää, metall

• Vedelad ained: vesi, piim, õli

• Gaasilised ained: õhk, veeaur, hapnik

3) Võrdlre tahket ainet, vedelikku ja gaasi (kuju, voola, ruumala, kokkusurutavus)

Tahke aine:

• Kuju: kindel

• Voolavus: ei voola

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: ei ole kokkusurutav

Vedel aine:

• Kuju: muutub (nõu järgi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: peaaegu ei ole

Gaasiline aine:

• Kuju: muutub (täidab ruumi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: muutub

• Kokkusurutavus: on kokkusurutav

4) Mispärast voolab vesi Maal kõrgemal allapoole? (Vesi voolab allapoole, sest maa külgetõmme (gravitatsioon) tõmbab vett maa poole.

Kod.Ül 21.11

ÕP lk 57-59 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Poliitiline kaart. lk. 54-55

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Mis on poliitiline kaart? (Poliitiline kaart on riikide kaart)

- Kuidas on riigid tähistatus riikide kaardil? (Nad on tähistatud värvustega)

- miks riigikaardil on mõne riigi peale trükitud number? (Kui riik on väike või tema nime kiurjutamiseks ei jätku ruumi, kirjutatakse riigi kujutisele number)

- Millised linnad on poliitilisel kaardil kindlasti tähistatud? (Pealinn ja teised suured linnad)

- Miks on mõne saare juurdi trükitud sulgudesse riigi nimi? (Mõne riigi valduses on saared, mis asuvad kaugel keset ookeani. Siis on saare nime juurde trükitud riigi nimi, kellele see kuulub)

- Nimeta suurima pindalaga riigid maailmas (Venemaa, Hiina, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia)

- - Nimeta suurima pindalaga riigid Euroopas (Prantsusmaa, Ukraina, Hispaania, Rootsi, Saksamaa)

2. Eesti asend lk. 56-58

(Oskab iseloomustada Eesti asendit mandrite ja Läänemere suhtes. Teab nimetada Eesti naaberriike.)

- lugemine lk.56-58

SÕNAD: naaberriik

EESTI GEOGRAAFILINE ASEND - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Eesti geograafiline asend – Opiq

Küsimused lk 58 (kitjuta vastused vihikusse)

1) Missugune on Eesti asend ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes? (Eesti asub põhjapoolkeral ekvaatorist põhja pool ja idapoolkeral nullmeridiaanist ida pool.)

2) Missugune on Eesti asend mandrite suhtes? (Eesti asub maailma suurimal Euraasia mandril- Euroopas, täpsemalt Põhja-Euroopas)

3) Iseloomusta Eesti asendit ookeanide ja Läänemere suhtes.(Eesti asub Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

4) Iseloomusta mõne teise riigi asendit gloobusel nõi maailmakaardil. (Soome asub põhjapoolkeral, idapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa põhjaosas Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

5) Nimeta Eesti naaberriigid ja iseloomusta kaardi järgi nende asendit Eesti suhtes.

(Eesti naaberriigid on Soome, Venemaa, Läti ja Rootsi.

Eesti naabrid on

Läti -lõunas,

Venemaa -idas,

Soome- põhjas üle Soome lahe ja

Rootsi -läänes üle Läänemere.)

-vali õiged vastusevariandid

EESTI GEOGRAAFILINE ASEND. Vali õiged vastusevariandid - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Töö TV

- TV lk 30-31 H1-H5

Kod. Ül. 21.11

lk.56-58 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1.Kordamine. Poliitiline kaart. lk. 54-55

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

- Mis on poliitiline kaart? (Poliitiline kaart on riikide kaart)

- Kuidas on riigid tähistatus riikide kaardil? (Nad on tähistatud värvustega)

- miks riigikaardil on mõne riigi peale trükitud number? (Kui riik on väike või tema nime kiurjutamiseks ei jätku ruumi, kirjutatakse riigi kujutisele number)

- Millised linnad on poliitilisel kaardil kindlasti tähistatud? (Pealinn ja teised suured linnad)

- Miks on mõne saare juurdi trükitud sulgudesse riigi nimi? (Mõne riigi valduses on saared, mis asuvad kaugel keset ookeani. Siis on saare nime juurde trükitud riigi nimi, kellele see kuulub)

- Nimeta suurima pindalaga riigid maailmas (Venemaa, Hiina, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia)

- - Nimeta suurima pindalaga riigid Euroopas (Prantsusmaa, Ukraina, Hispaania, Rootsi, Saksamaa)

2. Eesti asend lk. 56-58

(Oskab iseloomustada Eesti asendit mandrite ja Läänemere suhtes. Teab nimetada Eesti naaberriike.)

- lugemine lk.56-58

SÕNAD: naaberriik

EESTI GEOGRAAFILINE ASEND - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Eesti geograafiline asend – Opiq

Küsimused lk 58 (kitjuta vastused vihikusse)

1) Missugune on Eesti asend ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes? (Eesti asub põhjapoolkeral ekvaatorist põhja pool ja idapoolkeral nullmeridiaanist ida pool.)

2) Missugune on Eesti asend mandrite suhtes? (Eesti asub maailma suurimal Euraasia mandril- Euroopas, täpsemalt Põhja-Euroopas)

3) Iseloomusta Eesti asendit ookeanide ja Läänemere suhtes.(Eesti asub Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

4) Iseloomusta mõne teise riigi asendit gloobusel nõi maailmakaardil. (Soome asub põhjapoolkeral, idapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa põhjaosas Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

5) Nimeta Eesti naaberriigid ja iseloomusta kaardi järgi nende asendit Eesti suhtes.

(Eesti naaberriigid on Soome, Venemaa, Läti ja Rootsi.

Eesti naabrid on

Läti -lõunas,

Venemaa -idas,

Soome- põhjas üle Soome lahe ja

Rootsi -läänes üle Läänemere.)

-vali õiged vastusevariandid

EESTI GEOGRAAFILINE ASEND. Vali õiged vastusevariandid - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

Töö TV

- TV lk 30-31 H1-H5

Kod. Ül. 25.11

lk.56-58 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 55-56 loe+küsimused-õpi vihikusest

-Vasta küsimustele lk 56

1) Nimeta Eesti pikemaid jõgesid

Võhandu jõgi-162

Pärnu jõgi-144

Põltsamaa jõgi-135

Pedja jõgi-122

Kasari jõgi-115

Suuremadi järvi-

• Peipsi järv

• Võrtsjärv

• Narva veehoidla

• Ülemiste järv

Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv Võrumaa Rõuge vallas.(38m)

4) Kuidas põhjendada kalade erilist kehakuju?

Kaladel on voolujooneline kehakuju, et nad saaksid vees kergemini ja kiiremini liikuda.

7) Kuidas toimub vee segumine järves?

Vesi seguneb järves

-tuule,

-voolude ja

-temperatuurimuutuste tõttu.

See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda.

Temperatuurimuutuste tõttu (Kui suvel vesi soojeneb, jääb soe vesi üles ja külm vesi alla. Sügisel, kui vesi jahtub, muutub temperatuur ühtlasemaks ja vesi seguneb. See aitab hapnikul ja toitainetel liikuda kogu järves.)

8)Iseloomusta erinevad tüüpi järvi toitainete sisalduse ja vee läbipaistvuse järgi.

Järvi saab jagada kolme tüüpi:

1. Toitainetevaene järv – vesi on väga läbipaistev, vähe taimi ja loomi.

2. Keskmise toitainesisaldusega järv – mõõdukas läbipaistvus, rohkem elu.

3. Toitainerikas järv – vesi on vähem läbipaistev, palju vetikaid ja taimi.

2. Vesi kui aine olekud. lk 57-59

- lugeminelk 57-59

Три состояния воды | Окружающий мир 2 класс #33 | Инфоурок

Три состояния вещества: жидкое, твердое, газообразное. Испарение воды

PEAN MEELES lk 59

3.KÜSIMUSED lk. 59

-kirjuta vihikusse

1) Millistes olekutes vett leidub? (Vett leidub kolmes olekus: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur).

Millistes olekutes on vesi silmaga nähtav, millises mitte? (Vesi on nähtav vedelas (vesi) ja tahkes olekus (jää). Gaasina (veeaur) ei ole silmaga nähtav.)

2)Too näited tahketes, vedelatest ja gaasilistest ainetest.

• Tahked ained: kivi, jää, metall

• Vedelad ained: vesi, piim, õli

• Gaasilised ained: õhk, veeaur, hapnik

3) Võrdlre tahket ainet, vedelikku ja gaasi (kuju, voola, ruumala, kokkusurutavus)

Tahke aine:

• Kuju: kindel

• Voolavus: ei voola

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: ei ole kokkusurutav

Vedel aine:

• Kuju: muutub (nõu järgi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: peaaegu ei ole

Gaasiline aine:

• Kuju: muutub (täidab ruumi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: muutub

• Kokkusurutavus: on kokkusurutav

4) Mispärast voolab vesi Maal kõrgemal allapoole? (Vesi voolab allapoole, sest maa külgetõmme (gravitatsioon) tõmbab vett maa poole.

Kod.Ül 25.11

ÕP lk 57-59 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. Eesti asend lk. 56-58

https://www.calameo.com/read/0011351396bb146169d57

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

Küsimused ÕP lk 58 (kitjuta vastused vihikusse)

1) Missugune on Eesti asend ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes? (Eesti asub põhjapoolkeral ekvaatorist põhja pool ja idapoolkeral nullmeridiaanist ida pool.)

2) Missugune on Eesti asend mandrite suhtes? (Eesti asub maailma suurimal Euraasia mandril- Euroopas, täpsemalt Põhja-Euroopas)

3) Iseloomusta Eesti asendit ookeanide ja Läänemere suhtes.(Eesti asub Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

4) Iseloomusta mõne teise riigi asendit gloobusel nõi maailmakaardil. (Soome asub põhjapoolkeral, idapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa põhjaosas Atlandi ookeaniga ühenduses oleva Läänemere rannikul)

5) Nimeta Eesti naaberriigid ja iseloomusta kaardi järgi nende asendit Eesti suhtes.

(Eesti naaberriigid on Soome, Venemaa, Läti ja Rootsi.

Eesti naabrid on

Läti -lõunas,

Venemaa -idas,

Soome- põhjas üle Soome lahe ja

Rootsi -läänes üle Läänemere.)

2. Kokkuvõte. lk. 59-60

(Oskab kasutada kaarte ja atlasi. Oskab leida kaardilt tähtsamaid riike ja loodusobjekte.)

- lugemine lk.59-60

- kordamisküsimused lk 60

1. Nimeta kaardi osad. (Igal kaardil on pealkiri, leppemärgid, legend, kõrguste ja sügavuste skaala, mõõtkava ja kaardivõrk.

4. Mida näitab mõõtkava? (Mõõtkava näitab, kui palju on looduses olevaid mõõtmeid kaardil vähendatud.

6. Mis on kaardivõrk? (Jooned kaardil moodustavad kaardivõrgu. Kaardivõrgu numbrite ja tähtede järgi saab määrata asukohta.)

9. Mida kujutatakse maailmakaardil? (Maailmakaardil kujutatakse Maa mandreid, ookeane, riike ja nende piire tasapinnalisel kujutisel.)

14. Mis on atlas? (Atlas on erinevate kaartide kogu või kaardiraamat)

3. Proovi

Eesti ja Euroopa geograafiline asend Quiz

Kod. Ül. 28.11

lk.59-60 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 57-59 loe+küsimused-õpi vihikusest

Три состояния вещества: жидкое, твердое, газообразное. Испарение воды

1.2 Vasta

• Kus looduses võib vett näha? (meredes ja ookeanides, jõgedes ja järvedes)

• Kust tuleb vesi majja? (tuleb torude kaudu suurtest jõgedest ja järvedest)

• Miks ei jooda vett meredest ja ookeanidest? (see on seal mõru ja soolane)

• Kus veel looduses on vett? (taimedes, loomades ja inimese kehas)

• Kas õhus on vett? (jah, on)

• Kas vesi on inimese eluks oluline? (väga oluline. Ilma veeta taimed hukkuvad. Hukkub saak.)

• Kas loomad ja inimene saavad elada ilma veeta? (ei. Loomad ja inimesed joovad vett, söövad toitu, milles on vett)

• Kus veel inimesed kasutavad vett? (pesevad nõusid, pesevad pesu, koristavad ruume, pesevad ja käivad duši all, veekogudel reisitakse, puhatakse, veetakse kaupu)

• Kas vett tuleb säästa? (jah) Kuidas? (tuleb kokku hoida, ei tohi lasta, et vesi kraanist asjatult voolaks, ei tohi reostada veekogusid)

• Millised kolm olekut on veel? (tahke – jää, vedel – vesi, gaasiline – aur)

• Kuidas nimetatakse neid kolme aine olekut? (aine olekud/agregaatolekud)

• Mis on udu? (See ei ole veeaur. Udu koosneb õhus hõljuvatest pisikestest veepiiskadest)

• Kas veel on kindel kuju? (ei, ta võtab anuma kuju, milles ta asub)

• Mis on vedeliku peamine omadus? (voolavus. Vesi voolab raskusjõu või tõmbejõu mõjul)

1.3 Vasta küsimustele ÕP lk 59

1) Millistes olekutes vett leidub? (Vett leidub kolmes olekus: vedel (vesi), tahke (jää) ja gaasiline (veeaur).

Millistes olekutes on vesi silmaga nähtav, millises mitte? (Vesi on nähtav vedelas (vesi) ja tahkes olekus (jää). Gaasina (veeaur) ei ole silmaga nähtav.)

2)Too näited tahketes, vedelatest ja gaasilistest ainetest.

• Tahked ained: kivi, jää, metall

• Vedelad ained: vesi, piim, õli

• Gaasilised ained: õhk, veeaur, hapnik

3) Võrdlre tahket ainet, vedelikku ja gaasi (kuju, voola, ruumala, kokkusurutavus)

Tahke aine:

• Kuju: kindel

• Voolavus: ei voola

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: ei ole kokkusurutav

Vedel aine:

• Kuju: muutub (nõu järgi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: kindel

• Kokkusurutavus: peaaegu ei ole

Gaasiline aine:

• Kuju: muutub (täidab ruumi)

• Voolavus: voolab

• Ruumala: muutub

• Kokkusurutavus: on kokkusurutav

4) Mispärast voolab vesi Maal kõrgemal allapoole? (Vesi voolab allapoole, sest maa külgetõmme (gravitatsioon) tõmbab vett maa poole.

2. Vee olekute muutumine. lk 60-61

- lugeminelk 60-61

PEAN MEELES lk 61

3.KÜSIMUSED lk. 61

-kirjuta vihikusse

1) Millisel temperatuuril jää sulab ja vesi külmub(tahkub)? (Jää sulab ja vesi külmub temperatuuril 0 °C.)

2) Nimeta vee keemistemperartuur. (Vesi keeb 100°C. juures)

4) Too näited olukordadest, kus veeaur kondenseerub ehk muutub veeks. (Akna peale tekib kondensaat, kui soe ja niiske õhk puutub kokku külma klaasiga – veeaur jahtub ja muutub tilkadeks.
Kaste tekib rohule, kui öösel õhk jahtub ja veeaur kondenseerub taimedele.
Pilved ja vihm tekivad, kui veeaur tõuseb üles, jahtub, muutub pisikesteks tilkadeks ning langeb vihmana.)

Kod.Ül 28.11

ÕP lk 60-61 loe+küsimused-õpi vihikusest

1.Kordamine. lk.59-60 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused:

Küsimused ÕP lk 60

1. Nimeta kaardi osad. (Igal kaardil on pealkiri, leppemärgid, legend, kõrguste ja sügavuste skaala, mõõtkava ja kaardivõrk.

4. Mida näitab mõõtkava? (Mõõtkava näitab, kui palju on looduses olevaid mõõtmeid kaardil vähendatud.

6. Mis on kaardivõrk? (Jooned kaardil moodustavad kaardivõrgu. Kaardivõrgu numbrite ja tähtede järgi saab määrata asukohta.)

9. Mida kujutatakse maailmakaardil? (Maailmakaardil kujutatakse Maa mandreid, ookeane, riike ja nende piire tasapinnalisel kujutisel.)

14. Mis on atlas? (Atlas on erinevate kaartide kogu või kaardiraamat)

2. Looduskatastroofid. Maa siseehitus. lk. 61-62

(Teab, milline on Maa siseehitus.)

- lugemine lk.61-62

uued sõnad: maakoor, vahevöö, tuum

Строение планеты Земля | Слои Земли | Внутри Земли | Познавательное видео

- kordamisküsimused lk 65(1, 2, 3)

-1)Milline on Maa sisseehitus? (Maa koosneb kolmest põhiosast: koor, vahevöö ja tuum.
Koor on kõige pealmine kiht, vahevöö on allpool ja tuum on keskel.)

2) Millises olekus on kivimid vahevöös? miks? )Vahevöös on kivimid kuumas ja surve all, seetõttu on nad poolvedelas olekus (plastiline).
See tähendab, et nad ei ole täiesti vedelad ega kõvad, vaid liiguvad aeglaselt.)

3) Kuidas saab uurida maakera siseehitust? (Maa siseehitust uuritakse maavärinate lainete abil. Need näitavad, kuidas lained liiguvad läbi Maa kihtide.-Внутреннее строение Земли изучают с помощью волн землетрясений. Они показывают, как волны проходят через слои Земли.»)

3. Quizizz.com

test- vali õiged vastused

Kod. Ül. 02.12

lk.61-62 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest lk 65(1, 2, 3)

1. Korgamine ÕP lk 60-61 loe+küsimused-õpi vihikusest

Три состояния вещества: жидкое, твердое, газообразное. Испарение воды

Küsimused lk 61

1) Millisel temperatuuril jää sulab ja vesi külmub(tahkub)? (Jää sulab ja vesi külmub temperatuuril 0 °C.)

2) Nimeta vee keemistemperartuur. (Vesi keeb 100°C. juures)

4) Too näited olukordadest, kus veeaur kondenseerub ehk muutub veeks. (Akna peale tekib kondensaat, kui soe ja niiske õhk puutub kokku külma klaasiga – veeaur jahtub ja muutub tilkadeks.
Kaste tekib rohule, kui öösel õhk jahtub ja veeaur kondenseerub taimedele.
Pilved ja vihm tekivad, kui veeaur tõuseb üles, jahtub, muutub pisikesteks tilkadeks ning langeb vihmana.)

2. Ainete ka kehade soojuspaisumine. lk 62-65

- lugeminelk 62-65

PEAN MEELES lk 65

Тепловое расширение тел

3.KÜSIMUSED lk. 65

1) Too näited gaasi, vedeliku ja tahke keha soojuspaisumisest

(Gaas: Õhk paisub, kui soojeneb (nt õhupall päikese käes).
Vedel: Vesi paisub, kui muutub soojemaks.
Tahke: Metallvarras pikeneb kuumutamisel.)

2) Kirjelda katset, millega saab vaadelda vee soojuspaisumist.

(Võta pudel vett, pane kitsasse kaela klaastoru ja märgi veetaseme. Soojenda pudelit – vesi tõuseb torus, sest paisub kuumenedes.- Возьми бутылку с водой, вставь в узкое горлышко стеклянную трубочку и отметь уровень воды. Нагрей бутылку — вода поднимется в трубке, потому что при нагревании расширяется.)

3) Kirjelda termomeetri tööpõhimõtet. (Termomeeter töötab nii, et vedelik (nt alkohol või elavhõbe) torus paisub soojenedes ja tõuseb, jahtudes kahaneb ja langeb.)

Millistest osadest termomeeteer koosneb? (Termomeeter koosneb klaastorust, vedelikust (nt alkohol või elavhõbe), skaalast ja mahutist, kus vedelik asub.)

Kuidas ja miks vedelikusamba kõrgus termomeetris muutub? (Vedelik torus tõuseb, kui soojeneb, sest vedelik paisub kuumenedes. Jahtudes vedelik kahaneb ja tase langeb.)

Kod.Ül 02.12

ÕP lk 62-65 loe+küsimused õpi vihikusest

(Teab, mis on vulkaan, ja oskab kirjeldada selle ehitust.

Mõistab vulkaanipurske tekkimise põhjuseid.

Saab aru vulkaanide mõjust loodusele ja inimese elule.)

1.Kordamine. lk.59-62 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest lk 65(1, 2, 3)

Строение планеты Земля | Слои Земли | Внутри Земли | Познавательное видео

Kordamisküsimused lk 65(1, 2, 3)

-Kuula küsimused ÕP lk 65 (vastused otsi tekstis või vihikus)

-1)Milline on Maa sisseehitus? (Maa koosneb kolmest põhiosast: koor, vahevöö ja tuum.
Koor on kõige pealmine kiht, vahevöö on allpool ja tuum on keskel.)

2) Millises olekus on kivimid vahevöös? miks? )Vahevöös on kivimid kuumas ja surve all, seetõttu on nad poolvedelas olekus (plastiline).
See tähendab, et nad ei ole täiesti vedelad ega kõvad, vaid liiguvad aeglaselt.)

3) Kuidas saab uurida maakera siseehitust? (Maa siseehitust uuritakse maavärinate lainete abil. Need näitavad, kuidas lained liiguvad läbi Maa kihtide.-Внутреннее строение Земли изучают с помощью волн землетрясений. Они показывают, как волны проходят через слои Земли.»)

3. Quizizz.com

test- vali õiged vastused

2. Vulkaanipursked. lk. 63-65

uued sõnad: vulkaanipursked, kraater, laava, lõõr, magma

video

❗❓Наука для детей - Землетрясения, ураганы, вулканы | Смешарики. Пин-код - Ураган на спор

- lugemine lk.63-65

PEAN MEELES lk 65

Videotund

География 5 класс. Вулканы

Kordamisküsimused lk 65(4, 5)

4)Miks tekivad vulkaanipursked? (Vulkaanipursked tekivad, kui maa sees olev kuum magma ja gaasid suruvad end läbi maakoore pinnale.)

5) Miks nimetatakse vulkaane tulemägedeks? (Vulkaane nimetatakse tulemägedeks, sest neist tuleb välja kuum lava, mis näeb välja nagu tuli.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Islandi saarel? (vulkaan nimega Hekla ja see on umbes 1 491 meetrit kõrge.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Itaalias Napoli linna juures? (vulkaan Vesuuv ja see on umbes 1 281 meetrit kõrge).

Sitsiilia saares? (Sitsiilia saarel on vulkaan Etna ja see on umbes 3 357 meetrit kõrge.)

Need on Euroopa kõige tuntumad vulkaanid.

Kod. Ül. 05.12

lk.63-65 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 60-61 loe+küsimused-õpi vihikusest

Три состояния вещества: жидкое, твердое, газообразное. Испарение воды

Küsimused lk 61

1) Millisel temperatuuril jää sulab ja vesi külmub(tahkub)? (Jää sulab ja vesi külmub temperatuuril 0 °C.)

2) Nimeta vee keemistemperartuur. (Vesi keeb 100°C. juures)

4) Too näited olukordadest, kus veeaur kondenseerub ehk muutub veeks. (Akna peale tekib kondensaat, kui soe ja niiske õhk puutub kokku külma klaasiga – veeaur jahtub ja muutub tilkadeks.
Kaste tekib rohule, kui öösel õhk jahtub ja veeaur kondenseerub taimedele.
Pilved ja vihm tekivad, kui veeaur tõuseb üles, jahtub, muutub pisikesteks tilkadeks ning langeb vihmana.)

2. Ainete ka kehade soojuspaisumine. lk 62-65

- lugeminelk 62-65

PEAN MEELES lk 65

Тепловое расширение тел

3.KÜSIMUSED lk. 65

1) Too näited gaasi, vedeliku ja tahke keha soojuspaisumisest

(Gaas: Õhk paisub, kui soojeneb (nt õhupall päikese käes).
Vedel: Vesi paisub, kui muutub soojemaks.
Tahke: Metallvarras pikeneb kuumutamisel.)

2) Kirjelda katset, millega saab vaadelda vee soojuspaisumist.

(Võta pudel vett, pane kitsasse kaela klaastoru ja märgi veetaseme. Soojenda pudelit – vesi tõuseb torus, sest paisub kuumenedes.- Возьми бутылку с водой, вставь в узкое горлышко стеклянную трубочку и отметь уровень воды. Нагрей бутылку — вода поднимется в трубке, потому что при нагревании расширяется.)

3) Kirjelda termomeetri tööpõhimõtet. (Termomeeter töötab nii, et vedelik (nt alkohol või elavhõbe) torus paisub soojenedes ja tõuseb, jahtudes kahaneb ja langeb.)

Millistest osadest termomeeteer koosneb? (Termomeeter koosneb klaastorust, vedelikust (nt alkohol või elavhõbe), skaalast ja mahutist, kus vedelik asub.)

Kuidas ja miks vedelikusamba kõrgus termomeetris muutub? (Vedelik torus tõuseb, kui soojeneb, sest vedelik paisub kuumenedes. Jahtudes vedelik kahaneb ja tase langeb.)

Kod.Ül 04.12

ÕP lk 62-65 loe+küsimused õpi vihikusest

(Teab, mis on vulkaan, ja oskab kirjeldada selle ehitust.

Mõistab vulkaanipurske tekkimise põhjuseid.

Saab aru vulkaanide mõjust loodusele ja inimese elule.)

1.Kordamine. lk.59-62 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest lk 65(1, 2, 3)

Строение планеты Земля | Слои Земли | Внутри Земли | Познавательное видео

Kordamisküsimused lk 65(1, 2, 3)

-Kuula küsimused ÕP lk 65 (vastused otsi tekstis või vihikus)

-1)Milline on Maa sisseehitus? (Maa koosneb kolmest põhiosast: koor, vahevöö ja tuum.
Koor on kõige pealmine kiht, vahevöö on allpool ja tuum on keskel.)

2) Millises olekus on kivimid vahevöös? miks? )Vahevöös on kivimid kuumas ja surve all, seetõttu on nad poolvedelas olekus (plastiline).
See tähendab, et nad ei ole täiesti vedelad ega kõvad, vaid liiguvad aeglaselt.)

3) Kuidas saab uurida maakera siseehitust? (Maa siseehitust uuritakse maavärinate lainete abil. Need näitavad, kuidas lained liiguvad läbi Maa kihtide.-Внутреннее строение Земли изучают с помощью волн землетрясений. Они показывают, как волны проходят через слои Земли.»)

3. Quizizz.com

test- vali õiged vastused

2. Vulkaanipursked. lk. 63-65

uued sõnad: vulkaanipursked, kraater, laava, lõõr, magma

video

❗❓Наука для детей - Землетрясения, ураганы, вулканы | Смешарики. Пин-код - Ураган на спор

- lugemine lk.63-65

PEAN MEELES lk 65

Videotund

География 5 класс. Вулканы

Kordamisküsimused lk 65(4, 5)

4)Miks tekivad vulkaanipursked? (Vulkaanipursked tekivad, kui maa sees olev kuum magma ja gaasid suruvad end läbi maakoore pinnale.)

5) Miks nimetatakse vulkaane tulemägedeks? (Vulkaane nimetatakse tulemägedeks, sest neist tuleb välja kuum lava, mis näeb välja nagu tuli.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Islandi saarel? (vulkaan nimega Hekla ja see on umbes 1 491 meetrit kõrge.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Itaalias Napoli linna juures? (vulkaan Vesuuv ja see on umbes 1 281 meetrit kõrge).

Sitsiilia saares? (Sitsiilia saarel on vulkaan Etna ja see on umbes 3 357 meetrit kõrge.)

Need on Euroopa kõige tuntumad vulkaanid.

Kod. Ül. 09.12

lk.63-65 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 62-65 loe+küsimused õpi vihikusest

Тепловое расширение тел

PEAN MEELES lk 65

KÜSIMUSED lk. 65

1) Too näited gaasi, vedeliku ja tahke keha soojuspaisumisest

(Gaas: Õhk paisub, kui soojeneb (nt õhupall päikese käes).
Vedel: Vesi paisub, kui muutub soojemaks.
Tahke: Metallvarras pikeneb kuumutamisel.)

2) Kirjelda katset, millega saab vaadelda vee soojuspaisumist.

(Võta pudel vett, pane kitsasse kaela klaastoru ja märgi veetaseme. Soojenda pudelit – vesi tõuseb torus, sest paisub kuumenedes.- Возьми бутылку с водой, вставь в узкое горлышко стеклянную трубочку и отметь уровень воды. Нагрей бутылку — вода поднимется в трубке, потому что при нагревании расширяется.)

3) Kirjelda termomeetri tööpõhimõtet. (Termomeeter töötab nii, et vedelik (nt alkohol või elavhõbe) torus paisub soojenedes ja tõuseb, jahtudes kahaneb ja langeb.)

Millistest osadest termomeeteer koosneb? (Termomeeter koosneb klaastorust, vedelikust (nt alkohol või elavhõbe), skaalast ja mahutist, kus vedelik asub.)

Kuidas ja miks vedelikusamba kõrgus termomeetris muutub? (Vedelik torus tõuseb, kui soojeneb, sest vedelik paisub kuumenedes. Jahtudes vedelik kahaneb ja tase langeb.)

2. Vee liikumine soojendamisel ja jahutamisel. lk 66-67

- lugemine lk 66-67

Движение молекул воды при разной температуре

PEAN MEELES lk 67

3.KÜSIMUSED lk. 67

1) Kui vett soojendada anuma põhjast, hakkab vesi anumas ringlema. Miks?

(Kui vett soojendatakse anuma põhjast, muutub alumine vesi soojemaks ja kergemaks. See tõuseb üles, külmem ja raskem vesi liigub alla. Nii tekib ringlus.)

2) Millises anuma osas peab vett jahutama, et toimuks vee ringlemine?

(Vett peab jahutama anuma ülaosas, sest seal muutub vesi külmemaks ja raskemaks ning liigub alla, tekitades ringluse.)

3) Millistel juhtudel vett soojendades või jahutades ei hakka vesi ringlema? (Kui kogu vesi on sama temperatuuriga, siis ringlust ei teki. Näiteks kui vett soojendatakse või jahutatakse ühtlaselt, ilma et tekiks temperatuurierinevust.)

4)Kummal juhul toimub järves vee ringlemine? (Järves toimub vee ringlemine siis, kui vee temperatuur muutub – näiteks kevadel ja sügisel, kui pindmine vesi ja põhja vesi segunevad.)

Kod.Ül 09.12

ÕP lk 66-67 loe õppikust

(Teab, mis on vulkaan, ja oskab kirjeldada selle ehitust.

Mõistab vulkaanipurske tekkimise põhjuseid.

Saab aru vulkaanide mõjust loodusele ja inimese elule.

Teab, miks tekivad vulkaanipursked. Oskab nimetada vulkaani osad. Mõistab, et vulkaanipursked on osa loodusest. Teab, kus need aset leiavad ning miks inimesed ohust hoolimata neis piirkondades elavad))

1.Kordamine. lk.63-65 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

Kordamisküsimused lk 65(1, 2, 3, 4, 5)

-Kuula küsimused ÕP lk 65 (vastused otsi tekstis või vihikus)

- Mis on vulkaan? (Vulkaan on tulemägi, mis purskab laavat, gaase, kivimitükke ja tuhka)

- Mis on laava? (Laava on vulkaani kraatrist välja voolanud magma)

- Nimeta vulkaani osad (vulkaanikuhik, kraater, lõõr, magmakolle)

- Mis voolab välja vulkaani kratrist? (Laava voolab välja vulkaani kratrist)

-1)Milline on Maa sisseehitus? (Maa koosneb kolmest põhiosast: koor, vahevöö ja tuum.
Koor on kõige pealmine kiht, vahevöö on allpool ja tuum on keskel.)

2) Millises olekus on kivimid vahevöös? miks? )Vahevöös on kivimid kuumas ja surve all, seetõttu on nad poolvedelas olekus (plastiline).
See tähendab, et nad ei ole täiesti vedelad ega kõvad, vaid liiguvad aeglaselt.)

3) Kuidas saab uurida maakera siseehitust? (Maa siseehitust uuritakse maavärinate lainete abil. Need näitavad, kuidas lained liiguvad läbi Maa kihtide.-Внутреннее строение Земли изучают с помощью волн землетрясений. Они показывают, как волны проходят через слои Земли.»)

4)Miks tekivad vulkaanipursked? (Vulkaanipursked tekivad, kui maa sees olev kuum magma ja gaasid suruvad end läbi maakoore pinnale.)

5) Miks nimetatakse vulkaane tulemägedeks? (Vulkaane nimetatakse tulemägedeks, sest neist tuleb välja kuum lava, mis näeb välja nagu tuli.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Islandi saarel? (vulkaan nimega Hekla ja see on umbes 1 491 meetrit kõrge.)

Millise nimega ja kui kõrge vulkaan on Itaalias Napoli linna juures? (vulkaan Vesuuv ja see on umbes 1 281 meetrit kõrge).

Sitsiilia saares? (Sitsiilia saarel on vulkaan Etna ja see on umbes 3 357 meetrit kõrge.)

Need on Euroopa kõige tuntumad vulkaanid.

2. Maavärinad. lk. 66-67

uued sõnad: Maavärinakolle, maavärina tugevus, magnituud,

video

(86) Развлечёба. Окружающий мир. Про землетрясение - YouTube

- lugemine lk.66-67

PEAN MEELES lk 67

Kordamisküsimused lk 67

1)Miks tekivad maavärinad? (Maavärinad tekivad, sest maa sees liiguvad suured kivimassid . Kui need liiguvad ja üksteise vastu suruvad, siis maa väriseb.)

2) Mis iseloomustab maavärinat? (Maavärinat iseloomustab see, et

• Maa väriseb ja liigub.

• Tekivad praod maapinnas.

• Hooned ja teed võivad puruneda.

3) Millega mõõdetakse maavärina tugevust? (Maavärina tugevust mõõdetakse seismomeetriga.)

4) Milles seisneb maavärina ohtlikkus? (Maavärina ohtlikkus seisneb selles, et see võib lõhkuda maju, teid ja vigastada inimesi.)

5) Millised tagajärgi võib kaasa tuua ootamatu maavärin?

(Ootamatu maavärin võib kaasa tuua:

1. Majade ja teede purunemise.

2. Inimeste vigastusi või hukkumisi.

3. Elektri ja vee katkemise.)

Kod. Ül. 16.12

lk.66-67 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 66-67 loe

PEAN MEELES lk 65

KÜSIMUSED lk. 65

1) Too näited gaasi, vedeliku ja tahke keha soojuspaisumisest

(Gaas: Õhk paisub, kui soojeneb (nt õhupall päikese käes).
Vedel: Vesi paisub, kui muutub soojemaks.
Tahke: Metallvarras pikeneb kuumutamisel.)

2) Kirjelda katset, millega saab vaadelda vee soojuspaisumist.

(Võta pudel vett, pane kitsasse kaela klaastoru ja märgi veetaseme. Soojenda pudelit – vesi tõuseb torus, sest paisub kuumenedes.- Возьми бутылку с водой, вставь в узкое горлышко стеклянную трубочку и отметь уровень воды. Нагрей бутылку — вода поднимется в трубке, потому что при нагревании расширяется.)

3) Kirjelda termomeetri tööpõhimõtet. (Termomeeter töötab nii, et vedelik (nt alkohol või elavhõbe) torus paisub soojenedes ja tõuseb, jahtudes kahaneb ja langeb.)

Millistest osadest termomeeteer koosneb? (Termomeeter koosneb klaastorust, vedelikust (nt alkohol või elavhõbe), skaalast ja mahutist, kus vedelik asub.)

Kuidas ja miks vedelikusamba kõrgus termomeetris muutub? (Vedelik torus tõuseb, kui soojeneb, sest vedelik paisub kuumenedes. Jahtudes vedelik kahaneb ja tase langeb.)

2. Vee liikumine soojendamisel ja jahutamisel. lk 66-67

- lugemine lk 66-67

Движение молекул воды при разной температуре

PEAN MEELES lk 67

3.KÜSIMUSED lk. 67

1) Kui vett soojendada anuma põhjast, hakkab vesi anumas ringlema. Miks?

(Kui vett soojendatakse anuma põhjast, muutub alumine vesi soojemaks ja kergemaks. See tõuseb üles, külmem ja raskem vesi liigub alla. Nii tekib ringlus.)

2) Millises anuma osas peab vett jahutama, et toimuks vee ringlemine?

(Vett peab jahutama anuma ülaosas, sest seal muutub vesi külmemaks ja raskemaks ning liigub alla, tekitades ringluse.)

3) Millistel juhtudel vett soojendades või jahutades ei hakka vesi ringlema? (Kui kogu vesi on sama temperatuuriga, siis ringlust ei teki. Näiteks kui vett soojendatakse või jahutatakse ühtlaselt, ilma et tekiks temperatuurierinevust.)

4)Kummal juhul toimub järves vee ringlemine? (Järves toimub vee ringlemine siis, kui vee temperatuur muutub – näiteks kevadel ja sügisel, kui pindmine vesi ja põhja vesi segunevad.)

Kod.Ül 16.12

ÕP lk 66-67 loe +küsimused õpi vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 68-69 loe+küsimused lk 69

PEAN MEELES lk 69

KÜSIMUSED lk. 69

1) Kas vesi on tihedam temperatuuril +21°C või +24°C? (Vesi on tihedam temperatuuril +21 °C kui +24 °C.
Kui vesi soojeneb, muutub ta veidi kergemaks (tihedus väheneb)

Kas vesi on tihedam temperatuuril +1°C või +4°C? (Vesi on kõige tihedam temperatuuril +4 °C, seega +4 °C juures on ta tihedam kui +1°C juures.)

2) Kirjelda vee tiheduse muutumist soojenemilesl ja jahtumisel 0°C läheduses. (Kui vesi jahtub 0 °C lähedale, muutub ta kõige tihedamaks +4 °C juures. Kui jahtub alla +4 °C, hakkab tihedus vähenema ja tekivad jääkristallid. Kui vesi soojeneb 0 °C juurest, suureneb tihedus kuni +4 °C-ni, siis hakkab uuesti vähenema.)

3) Miks hakkavad järved jäätuma pinnalt, mitte põhjast?(Järved jäätuvad pinnalt, sest külm vesi (+0 °C) on kergem kui tihedam vesi (+4 °C) ja jää ujub vee peal. Seetõttu jää tekib kõigepealt pinnale.)

4) Mida näitab see, et jää ujub veepinnal? (See näitab, et jää on väiksema tihedusega kui vedel vesi. Kui aine ujub teise aine peal, tähendab see, et ta on kergem (tihedus on väiksem).

5) Miks võib õue unustatud veepudel külma talvel puruneda?(Talvel külmub pudelis olev vesi ja muutub jääks. Jää võtab rohkem ruumi kui vedel vesi, seetõttu pudel võib puruneda.)

2. Märgamine ja mittemärgamine. lk 74-75

- lugemine lk 74-75

Märgamine ja mittemärgamine

Физика. Объяснение темы "Смачивание, несмачивание, капиллярность"

PEAN MEELES lk 75

3.KÜSIMUSED lk. 75

1) Nimeta materjale, mida vesi märgab (Vesi märgab näiteks klaasi, puitu, kivi, metalli ja riiet.)

2) Nimeta materjale, mida vesi ei märga (Vesi ei märga näiteks vaha, õli, plastikut)

3) Mis juhtuks veelindudega , kui nende sulgedelt kaoks eriline rasvane kiht? (Kui eriline rasvane kiht kaoks, muutuksid sulged märjaks, linnud külmetaksid ja ei saaks hästi ujuda, sest vesi imbuks sulgedesse.)

4. Kapillaarsus. lk 76-77

- lugemine lk 76-77

Физика. Объяснение темы "Смачивание, несмачивание, капиллярность"

5.KÜSIMUSED lk. 77

1) Mida nimetatatkse kapillaarsust? (Kapillaarsus on veetaseme muutus peenukeses torus)

2) Kuidas sõltub veetaseme tõus klaastorus toru jämedusest? (Mida peenem on klaastoru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Jämedas torus tõuseb vesi vähem.)

3)Too näide looduslikest kapillaaridest. (Looduslikud kapillaarid on näiteks taime juured ja varred, kus vesi liigub peenikestes torukestes üles lehtedeni.)

LISA

Окружающий мир 3 класс ч.1, тема урока "Превращения и круговорот воды", с.55-58, Школа России

Kod.Ül 06.01

ÕP lk 74-77 loe +küsimused õpi vihikusest

(Teab, kus tekivad orkaanid ning miks on need ohtlikud . Teab, mis põhjustab üleujutusi. Teab, millised loodusnähtused Eestis võivad toimuda ning kuidas saame neiks valmis olla.)

1. Kordamine lk.66-67 loe + vasta küsimustele+õpi vastused vihikusest

(86) Развлечёба. Окружающий мир. Про землетрясение - YouTube

Vulkaanid - Geograafia - 10. klass | TaskuTark

VULKAANID - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

VULKAANID - Geograafia - 7. klass | TaskuTark

-Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused( lk 66-67)

- Mis on maavärin? (Maavärin on maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine)

1)Miks tekivad maavärinad? (Maavärinad tekivad mitmel põhjusel:

-1.Maa koor on jagatud suurteks tükkideks. Need plaadid liiguvad aeglaselt, kuid pidevalt, koguneb nende vahele pinge. Pinge muutub liiga suureks, mis põhjustab maavärina.

-2.Maavärinad võivad tekkida ka vulkaanide aktiivsuse tõttu. Maavärinad on Maa loomulikud protsessid, ja kuigi nad võivad olla ohtlikud, aitab teadus neid ettenäha ja valmistuda, et hoida inimesi turvaliselt)

2)Mis iseloomustab maavärinat?(Maavärina ajal liigub maapind äkitselt üles ja alla või külgedele. See liikumine võib olla väga tugev ja kestab mõnest sekundist kuni paar minutit. Inimesed võivad tunda maapinna raputamist. Maapinna kahjustused: Tugevad maavärinad võivad põhjustada kahjustusi hoonetele, teedele, sildadele ja muudele ehitistele.)

3) Millega mõõdetakse maavärina tugevust? (Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri skaalal, mis näitab, kui palju energiat maavärin vabastas. Näiteks, kui maavärin on 4,0 või rohkem, võib see olla juba tunda.)

4) Mis seisneb maavärina ohtlikkus?(Hoonekahjustused, inimeste vigastused, tulekahjud. Maavärinad võivad inimestele tekitada suurt hirmu ja stressi)

5) Milliseid tagajaärgi võib kaasa tuua ootamatu maavärin? (Maavärinad võivad tekitada suurt majanduslikku kahju, kuna tuleb taastada kahjustatud hooned ja teenused ning aidata inimesi, kes on kaotanud kodu või vara.

Need tagajärjed tõestavad, kui oluline on olla valmis ja õppida, kuidas maavärina korral käituda, et end ja teisi kaitsta.

2. Orkaanid ja üleujutused. lk. 68-69

(Teab, kus tekivad orkaanid ning miks on need ohtlikud . Teab, mis põhjustab üleujutusi. Teab, millised loodusnähtused Eestis võivad toimuda ning kuidas saame neiks valmis olla.)

-lugemine lk 68-69

uued sõnad: orkaan, orkaani silm, troopiline tsüklon, üleujutus, õhukeeris, tromb, vesipüks

PEAN MEELES lk 69

Kordamisküsimused lk 69

- Mis on orkaan? (Orkaan on hiiglaslik õhukeeris, mis põhjustab suuri purustusi)

- Mis on üleujutus? (Üleujutus on nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all.)

1)Kus tekivad orkaanid? (Orkaanid tekivad ainult sooja veega ookeani kohal)

2) Miks on orkaanid ohtlikud? (Orkaanid on ohtlikud, sest:

• Tugev tuul lõhub maju ja puid.

• Vihm ja üleujutus uputavad teid ja maju.

• Tormilained võivad hävitada rannikualasid.)

3) Mis on orkaani silm?(Orkaani silm on rahulik koht orkaani keskel, kus tuult ja vihma peaaegu pole. Selle ümber on tugev torm.)

LISA

Video

Видеоурок по географии «Стихийные природные явления»

3.Töö TV

- TV lk 37-39 H1, H2

Kod. Ül. 19.12

lk.68-69 loe/vasta küsimustele lk 69

1. Korgamine ÕP lk 66-67. Vee liikumine soojendamisel ja jahutamisel. (lk 66-67 loe +küsimused õpi vihikusest)

PEAN MEELES lk 67

KÜSIMUSED lk. 67

1) Kui vett soojendada anuma põhjast, hakkab vesi anumas ringlema. Miks?

(Kui vett soojendatakse anuma põhjast, muutub alumine vesi soojemaks ja kergemaks. See tõuseb üles, külmem ja raskem vesi liigub alla. Nii tekib ringlus.)

2) Millises anuma osas peab vett jahutama, et toimuks vee ringlemine?

(Vett peab jahutama anuma ülaosas, sest seal muutub vesi külmemaks ja raskemaks ning liigub alla, tekitades ringluse.)

3) Millistel juhtudel vett soojendades või jahutades ei hakka vesi ringlema? (Kui kogu vesi on sama temperatuuriga, siis ringlust ei teki. Näiteks kui vett soojendatakse või jahutatakse ühtlaselt, ilma et tekiks temperatuurierinevust.)

4)Kummal juhul toimub järves vee ringlemine? (Järves toimub vee ringlemine siis, kui vee temperatuur muutub – näiteks kevadel ja sügisel, kui pindmine vesi ja põhja vesi segunevad.)

2. Vee iseärasusi. lk 68-69.

- lugemine lk 68-69

Video

Свойства воды в жидком состоянии. Видеоурок по окружающему миру 3 класс - YouTube
Свойства воды — урок. Окружающий мир, 3 класс. (yaklass.ru)

PEAN MEELES lk 69

KÜSIMUSED lk. 69

1) Kas vesi on tihedam temperatuuril +21°C või +24°C? (Vesi on tihedam temperatuuril +21 °C kui +24 °C.
Kui vesi soojeneb, muutub ta veidi kergemaks (tihedus väheneb)

Kas vesi on tihedam temperatuuril +1°C või +4°C? (Vesi on kõige tihedam temperatuuril +4 °C, seega +4 °C juures on ta tihedam kui +1°C juures.)

2) Kirjelda vee tiheduse muutumist soojenemilesl ja jahtumisel 0°C läheduses. (Kui vesi jahtub 0 °C lähedale, muutub ta kõige tihedamaks +4 °C juures. Kui jahtub alla +4 °C, hakkab tihedus vähenema ja tekivad jääkristallid. Kui vesi soojeneb 0 °C juurest, suureneb tihedus kuni +4 °C-ni, siis hakkab uuesti vähenema.)

3) Miks hakkavad järved jäätuma pinnalt, mitte põhjast?(Järved jäätuvad pinnalt, sest külm vesi (+0 °C) on kergem kui tihedam vesi (+4 °C) ja jää ujub vee peal. Seetõttu jää tekib kõigepealt pinnale.)

4) Mida näitab see, et jää ujub veepinnal? (See näitab, et jää on väiksema tihedusega kui vedel vesi. Kui aine ujub teise aine peal, tähendab see, et ta on kergem (tihedus on väiksem).

5) Miks võib õue unustatud veepudel külma talvel puruneda?(Talvel külmub pudelis olev vesi ja muutub jääks. Jää võtab rohkem ruumi kui vedel vesi, seetõttu pudel võib puruneda.)

3. Pindpinevus lk 70-73

- lugemine lk 70-73

Video

Поверхностное натяжение - YouTube

Как провести интересные опыты с водой? Суперлюбопытно! - YouTube

PEAN MEELES lk 73

KÜSIMUSED lk. 73

1) Kuidas on võimalik , et mõndile mahub nii palju vett? (Mündile mahub palju vett, sest metallil on sile pind ja vesi hoiab koos pindpinevuse tõttu. Vesi ei voola kohe maha, vaid moodustab tilga, mis püsib mündi peal.)

2) Mitu pinda on seebimulli kilel? (Seebimulli kilel on kaks pinda – üks seespool ja teine väljaspool.)

3) Kui me seebimulli puhudes kõrrest ei eralda ja lõpetame puhumise, siis seebimull vähendab. Põhjenda. (Kui lõpetame puhumise, õhk mullis ja kõrres liigub tagasi, sest mullis on suurem rõhk kui õhus. Mull tõmbub kokku ja muutub väiksemaks.)

Kod.Ül 19.12

ÕP lk 68-73 loe +küsimused õpi vihikusest

Kordamisküsimused

1. Millistest osadest koosneb Maa? (Maa koosneb kolmest põhiosast:

• Maakoor – kõige pealmine kiht, kus me elame.

• Vahevöö – kuum ja poolvedel kiht maa sees.

• Tuum – maa keskosa, väga kuum ja metallist.

2. Miks on vahevöö kivimid poolvedelas olekus? (Vahevöö kivimid on poolvedelas olekus, sest maa sees on väga kuum. Kuumus sulatab kivimeid osaliselt, nii et need ei ole täiesti tahked ega täiesti vedelad, vaid pehmed ja voolavad.)

3. Miks nimetatakse vulkaane tulemägedeks? (Vulkaane nimetatakse tulemägedeks, sest nende seest tuleb välja kuum sula kivi ja tuli vulkaanipurske ajal. See näeb välja nagu mägi, kust tuleb tuli ja laava.)

4. Miks tekivad vulkaanipursked? (Vulkaanipursked tekivad, sest maa sees on kuum sula kivi (magma). Kui rõhk maa sees muutub liiga suureks, magma surub end läbi maakoore ja tuleb välja – see ongi vulkaanipurse.)

5. Mille poolest erineb magma laavast? (Magma ja laava erinevad selle poolest, kus nad asuvad:

• Magma on sula kivi maa sees, sügaval maakoores.

• Laava on sama sula kivi, aga maa pinnal, kui vulkaan purskab.)

6. Miks tekivad maavärinad? (Maavärinad tekivad, sest maakoor liigub ja murdub. Maa sees on suured kiviplaadid (laamad), mis liiguvad. Kui nad põrkuvad või libisevad, tekib tugev värin.)

7. Miks on orkaanid ohtlikud?(Orkaanid on ohtlikud, sest:

-Tugev tuul lõhub maju ja puid.

-Vihm ja üleujutus uputavad teid ja maju.

-Tormilained võivad hävitada rannikualasid.)

8. Miks tekivad üleujutused? (Üleujutused tekivad, sest vett on liiga palju ja see katab maa. Põhjused võivad olla:

-Tugev vihm

-Jõgi või järv voolab üle

-Meri tõuseb tormi ajal)

9. Kuidas käituda üleujetuse korral? (Üleujutuse ajal tuleb käituda nii:

1.Mine kõrgemale kohale, eemal veest.

2.Ära mine üleujutatud teele – vesi võib olla sügav ja ohtlik.

3.Kuula täiskasvanuid ja päästeteenistust.)

Kod. ül 06.01

lk 71 korda+ vasta küsimustele

Kordamisküsimused

1. Millistest osadest koosneb Maa? (Maa koosneb kolmest põhiosast:

• Maakoor – kõige pealmine kiht, kus me elame.

• Vahevöö – kuum ja poolvedel kiht maa sees.

• Tuum – maa keskosa, väga kuum ja metallist.

2. Miks on vahevöö kivimid poolvedelas olekus? (Vahevöö kivimid on poolvedelas olekus, sest maa sees on väga kuum. Kuumus sulatab kivimeid osaliselt, nii et need ei ole täiesti tahked ega täiesti vedelad, vaid pehmed ja voolavad.)

3. Miks nimetatakse vulkaane tulemägedeks? (Vulkaane nimetatakse tulemägedeks, sest nende seest tuleb välja kuum sula kivi ja tuli vulkaanipurske ajal. See näeb välja nagu mägi, kust tuleb tuli ja laava.)

4. Miks tekivad vulkaanipursked? (Vulkaanipursked tekivad, sest maa sees on kuum sula kivi (magma). Kui rõhk maa sees muutub liiga suureks, magma surub end läbi maakoore ja tuleb välja – see ongi vulkaanipurse.)

5. Mille poolest erineb magma laavast? (Magma ja laava erinevad selle poolest, kus nad asuvad:

• Magma on sula kivi maa sees, sügaval maakoores.

• Laava on sama sula kivi, aga maa pinnal, kui vulkaan purskab.)

6. Miks tekivad maavärinad? (Maavärinad tekivad, sest maakoor liigub ja murdub. Maa sees on suured kiviplaadid (laamad), mis liiguvad. Kui nad põrkuvad või libisevad, tekib tugev värin.)

7. Miks on orkaanid ohtlikud?(Orkaanid on ohtlikud, sest:

-Tugev tuul lõhub maju ja puid.

-Vihm ja üleujutus uputavad teid ja maju.

-Tormilained võivad hävitada rannikualasid.)

8. Miks tekivad üleujutused? (Üleujutused tekivad, sest vett on liiga palju ja see katab maa. Põhjused võivad olla:

-Tugev vihm

-Jõgi või järv voolab üle

-Meri tõuseb tormi ajal)

9. Kuidas käituda üleujetuse korral? (Üleujutuse ajal tuleb käituda nii:

1.Mine kõrgemale kohale, eemal veest.

2.Ära mine üleujutatud teele – vesi võib olla sügav ja ohtlik.

3.Kuula täiskasvanuid ja päästeteenistust.)

Kod. ül 09.01

lk 71 korda+ vasta küsimustele

1. Korgamine ÕP lk 66-67. Vee liikumine soojendamisel ja jahutamisel. (lk 66-67 loe +küsimused õpi vihikusest)

PEAN MEELES lk 67

KÜSIMUSED lk. 67

1) Kui vett soojendada anuma põhjast, hakkab vesi anumas ringlema. Miks?

(Kui vett soojendatakse anuma põhjast, muutub alumine vesi soojemaks ja kergemaks. See tõuseb üles, külmem ja raskem vesi liigub alla. Nii tekib ringlus.)

2) Millises anuma osas peab vett jahutama, et toimuks vee ringlemine?

(Vett peab jahutama anuma ülaosas, sest seal muutub vesi külmemaks ja raskemaks ning liigub alla, tekitades ringluse.)

3) Millistel juhtudel vett soojendades või jahutades ei hakka vesi ringlema? (Kui kogu vesi on sama temperatuuriga, siis ringlust ei teki. Näiteks kui vett soojendatakse või jahutatakse ühtlaselt, ilma et tekiks temperatuurierinevust.)

4)Kummal juhul toimub järves vee ringlemine? (Järves toimub vee ringlemine siis, kui vee temperatuur muutub – näiteks kevadel ja sügisel, kui pindmine vesi ja põhja vesi segunevad.)

2. Vee iseärasusi. lk 68-69.

- lugemine lk 68-69

Video

Свойства воды в жидком состоянии. Видеоурок по окружающему миру 3 класс - YouTube
Свойства воды — урок. Окружающий мир, 3 класс. (yaklass.ru)

PEAN MEELES lk 69

KÜSIMUSED lk. 69

1) Kas vesi on tihedam temperatuuril +21°C või +24°C? (Vesi on tihedam temperatuuril +21 °C kui +24 °C.
Kui vesi soojeneb, muutub ta veidi kergemaks (tihedus väheneb)

Kas vesi on tihedam temperatuuril +1°C või +4°C? (Vesi on kõige tihedam temperatuuril +4 °C, seega +4 °C juures on ta tihedam kui +1°C juures.)

2) Kirjelda vee tiheduse muutumist soojenemilesl ja jahtumisel 0°C läheduses. (Kui vesi jahtub 0 °C lähedale, muutub ta kõige tihedamaks +4 °C juures. Kui jahtub alla +4 °C, hakkab tihedus vähenema ja tekivad jääkristallid. Kui vesi soojeneb 0 °C juurest, suureneb tihedus kuni +4 °C-ni, siis hakkab uuesti vähenema.)

3) Miks hakkavad järved jäätuma pinnalt, mitte põhjast?(Järved jäätuvad pinnalt, sest külm vesi (+0 °C) on kergem kui tihedam vesi (+4 °C) ja jää ujub vee peal. Seetõttu jää tekib kõigepealt pinnale.)

4) Mida näitab see, et jää ujub veepinnal? (See näitab, et jää on väiksema tihedusega kui vedel vesi. Kui aine ujub teise aine peal, tähendab see, et ta on kergem (tihedus on väiksem).

5) Miks võib õue unustatud veepudel külma talvel puruneda?(Talvel külmub pudelis olev vesi ja muutub jääks. Jää võtab rohkem ruumi kui vedel vesi, seetõttu pudel võib puruneda.)

Kod.Ül 09.01

ÕP lk 68-69 loe +küsimused õpi vihikusest

1. Kordamine. lk.68-69 loe/vasta küsimustele

Looduskatastroofid. Quizizz

2. Tutvumine õpikuga "Loodusõpetus 4. kl 2. osa"

- sisukord lk.3

- õpiku ülesehitus lk.4

3. Organismide rühmitamine. lk. 5-7

(Teab, mitmesse rühma elusloodus jaotatakse.)

https://www.slideshare.net/MariKauber/kordamine-elu-mitmekesisus-maal#14

Sõnad: rakk, taim, loom, seen, bakter, vetikas, üherakuline

- lugemine lk 5-7

- PEAN MEELES lk 7

- küsimusi ja ülesandeid lk.7

2)Mille poolest erinevad loomad ja taimed?(Toit: Taimed teevad ise toitu (päikese abil), loomad peavad sööma taimi või teisi loomi.

1. Liikumine: Taimed kasvavad ühes kohas kinni, loomad saavad ringi liikuda.

2. Meeled: Loomadel on silmad, kõrvad ja nina, taimedel neid ei ole.

3. Välimus: Taimedel on juured ja lehed, loomadel on jalad, suu ja silmad)

3) Nimeta elusolendite rühma (Elusolendite rühmad:

• Taimed

• Loomad

• Seenid

• Bakterid)

4)Millisesse eluslooduse rühma kuuluvad inimesed? puravikud?Linnud?puud?mesilased?kalad?

(Inimesed – loomad

Puravikud – seened

Linnud – loomad

Puud – taimed

Mesilased – loomad

Kalad – loomad)

5)Mille poolest erinevad organismid üksteisest?

(Suuruse poolest (väikesed–suured)

Värvuse poolest

Kuju poolest

Elupaiga poolest (kus nad elavad)

Toitumise poolest (mida nad söövad)

Töö TV

- TV lk 4

Kod. Ül. 13.01

lk.5-7 loe/vasta küsimustele

1. Korgamine Vee iseärasusi. lk 68-69 (loe +küsimused õpi vihikusest)

PEAN MEELES lk 69

KÜSIMUSED lk. 69

1) Kas vesi on tihedam temperatuuril +21°C või +24°C? (Vesi on tihedam temperatuuril +21 °C kui +24 °C.
Kui vesi soojeneb, muutub ta veidi kergemaks (tihedus väheneb)

Kas vesi on tihedam temperatuuril +1°C või +4°C? (Vesi on kõige tihedam temperatuuril +4 °C, seega +4 °C juures on ta tihedam kui +1°C juures.)

2) Kirjelda vee tiheduse muutumist soojenemilesl ja jahtumisel 0°C läheduses. (Kui vesi jahtub 0 °C lähedale, muutub ta kõige tihedamaks +4 °C juures. Kui jahtub alla +4 °C, hakkab tihedus vähenema ja tekivad jääkristallid. Kui vesi soojeneb 0 °C juurest, suureneb tihedus kuni +4 °C-ni, siis hakkab uuesti vähenema.)

3) Miks hakkavad järved jäätuma pinnalt, mitte põhjast?(Järved jäätuvad pinnalt, sest külm vesi (+0 °C) on kergem kui tihedam vesi (+4 °C) ja jää ujub vee peal. Seetõttu jää tekib kõigepealt pinnale.)

4) Mida näitab see, et jää ujub veepinnal? (See näitab, et jää on väiksema tihedusega kui vedel vesi. Kui aine ujub teise aine peal, tähendab see, et ta on kergem (tihedus on väiksem).

5) Miks võib õue unustatud veepudel külma talvel puruneda?(Talvel külmub pudelis olev vesi ja muutub jääks. Jää võtab rohkem ruumi kui vedel vesi, seetõttu pudel võib puruneda.)

2. Pindpinevus lk 70-73

- lugemine lk 70-73

Video

Поверхностное натяжение - YouTube

Как провести интересные опыты с водой? Суперлюбопытно! - YouTube

PEAN MEELES lk 73

KÜSIMUSED lk. 73

1) Kuidas on võimalik , et mündile mahub nii palju vett? (Mündile mahub palju vett, sest metallil on sile pind ja vesi hoiab koos pindpinevuse tõttu. Vesi ei voola kohe maha, vaid moodustab tilga, mis püsib mündi peal.)

2) Mitu pinda on seebimulli kilel? (Seebimulli kilel on kaks pinda – üks seespool ja teine väljaspool.)

3) Kui me seebimulli puhudes kõrrest ei eralda ja lõpetame puhumise, siis seebimull vähendab. Põhjenda. (Kui lõpetame puhumise, õhk mullis ja kõrres liigub tagasi, sest mullis on suurem rõhk kui õhus. Mull tõmbub kokku ja muutub väiksemaks.)

Kod.Ül 13.01

ÕP lk 70-73 loe +küsimused õpi vihikusest

1. Tutvumine õpikuga "Loodusõpetus 4. kl 2. osa"

- sisukord lk.3

- õpiku ülesehitus lk.4

2. Organismide rühmitamine. lk. 5-7

(Teab, mitmesse rühma elusloodus jaotatakse.)

-Vaata slaidid(1-4)

https://www.slideshare.net/MariKauber/kordamine-elu-mitmekesisus-maal#14

Sõnad: rakk, taim, loom, seen, bakter, vetikas, üherakuline

- lugemine lk 5-7

- PEAN MEELES lk 7

Kirjuta Teema; vastused vihikusse

Küsimused lk.7

2)Mille poolest erinevad loomad ja taimed?(Toit: Taimed teevad ise toitu (päikese abil), loomad peavad sööma taimi või teisi loomi.

1. Liikumine: Taimed kasvavad ühes kohas kinni, loomad saavad ringi liikuda.

2. Meeled: Loomadel on silmad, kõrvad ja nina, taimedel neid ei ole.

3. Välimus: Taimedel on juured ja lehed, loomadel on jalad, suu ja silmad)

3) Nimeta elusolendite rühma (Elusolendite rühmad:

• Taimed

• Loomad

• Seenid

• Bakterid)

4)Millisesse eluslooduse rühma kuuluvad inimesed? puravikud?Linnud?puud?mesilased?kalad?

(Inimesed – loomad

Puravikud – seened

Linnud – loomad

Puud – taimed

Mesilased – loomad

Kalad – loomad)

5)Mille poolest erinevad organismid üksteisest?

(Suuruse poolest (väikesed–suured)

Värvuse poolest

Kuju poolest

Elupaiga poolest (kus nad elavad)

Toitumise poolest (mida nad söövad)

Töö TV

- TV lk 4

Kod. Ül. 16.01

lk.5-7 loe/õpi vastused vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 70-73 loe +pean meeles

KOKKUVÕTE lk 78

KÜSIMUSED lk. 78

Test Quizizz Vesi kui aine.

2.Tutvumine õpikuga "Loodusõpetus 5. kl 2. osa"

- sisukord lk.3

- õpiku ülesehitus lk.4

3. VESI KASUTAMINE JA KAITSE lk 5

4.Vesi meie planeedil lk 6-9

- lugemine lk 6-9

Põhjavesi – Opiq

Video

Учебный фильм "Свойства воды"

Фиксики: Вода / Fixiki

PEAN MEELES lk 9

KÜSIMUSED lk. 9

1) Millises olekus ja kus leidub Maal vett? (Vesi on Maal kolmes olekus: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur).
Vett leidub meredes, järvedes, jõgedes, pilvedes, õhus ja jääna poolustes)

2)Kus leidub joogiks ja taimede kastmiseks kõlblikku magadat vett? (Joogiks ja taimede kastmiseks sobiv mage vesi on jõgedes, järvedes, allikates ja maa-alustes veekihtides (põhjavees))

Kas seda on kogu Maal leiduva vee kogusega võrreldes vähe või palju? (Magevett on Maal väga vähe — ainult väike osa kogu vee hulgast. Enamik Maal olevast veest on soolane meri.)

3)Mis on põhja vesi? (Põhjavesi on maa sees olev vesi, mis koguneb mulla ja kivimite vahele. Seda saab kätte kaevude ja allikate kaudu.)

Miks on põhja vesi inimestele oluline? (Sest sellest saadakse puhas joogivesi. See on tavaliselt hästi filtreeritud ja turvaline kasutada.)

4) Vesi on Maa tähtsaim loodusvara. Põhjenda seda väidet. (Sest kõik elusolendid vajavad vett elamiseks. Ilma veeta ei saa kasvada taimed, ei saa elada loomad ega inimesed. Vett on vaja ka toidu tootmiseks ja igapäevaseks eluks.)

Kod.Ül 16.01

ÕP lk 5-9 loe +küsimused õpi vihikusest

1. Kordamine. lk.5-7 loe/vasta küsimustele+ TV lk 4 H 2,3,4

Looduskatastroofid. Quizizz

-Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused( lk 6-7)

- Millest organismid koosnevad? (organismid koosnevad ühest võimitmest väikesest osast, mida nimetatakse rakuks)

- Kuidas nimetattakse organisme, mis koosnevad ühest rakust? (ainuraksed)

- Kuidas nimetattakse organisme, mis koosnevad paljudes rakudest? (hulkraksed)

2)Mille poolest erinevad loomad ja taimed?(Toit: Taimed teevad ise toitu (päikese abil), loomad peavad sööma taimi või teisi loomi.

1. Liikumine: Taimed kasvavad ühes kohas kinni, loomad saavad ringi liikuda.

2. Meeled: Loomadel on silmad, kõrvad ja nina, taimedel neid ei ole.

3. Välimus: Taimedel on juured ja lehed, loomadel on jalad, suu ja silmad)

3) Nimeta elusolendite rühma (Elusolendite rühmad:

• Taimed

• Loomad

• Seenid

• Bakterid)

4)Millisesse eluslooduse rühma kuuluvad inimesed? puravikud?Linnud?puud?mesilased?kalad?

(Inimesed – loomad

Puravikud – seened

Linnud – loomad

Puud – taimed

Mesilased – loomad

Kalad – loomad)

5)Mille poolest erinevad organismid üksteisest?

(Elusorganismid erinevad üksteisest ehituse, kuju ja eluviisi pooleest)

Suuruse poolest (väikesed–suured)

Värvuse poolest

Kuju poolest

Elupaiga poolest (kus nad elavad)

Toitumise poolest (mida nad söövad)

2.Mikroskoop. lk. 8-9

(Oskab nimetada valgusmikroskoobi osasid.)

-lugemine lk 8-9

uued sõnad: mikroskoop, tuubus, okulaar, objektiiv, kruvi, peegel

Video

Устройство микроскопа

MIKROSKOOP - Bioloogia - 7. klass | TaskuTark

- PEAN MEELES lk 9

- küsimusi ja ülesandeid lk.9

3.Töö TV

- TV lk6 H1

Kod. Ül. 20.01

lk.8-9 loe/õpi mikroskoobi osad

1. Korgamine ÕP lk 5-9 loe +küsimused õpi vihikusest

• Kus looduses leidub vett?
  (ookeanis, meres, jões, järves, ojas)

• Millistes veeallikates on vesi kõige puhtam?
  (allikas, oja)

• Missugusel kujul leidub Maal veel veevarusid?
  (liustikud mägedes ja polaaraladel)

• Kas Maa veevarud võivad otsa saada?

• Too välja kõik planeedi veevarud:
  (kõigi veekogude vesi, liustikud, atmosfääri veeaur, põhjavesi, pinnavesi, mullavesi)

• Kuidas nimetatakse Maa ühtset veekatet?
  (hüdrosfäär)

• Mis on allikas?
  (koht, kus põhjavesi tuleb maa pinnale)

• Mis on põhjavesi?
  (vesi, mis on kogunenud maakoorе pragudesse ja tühimikesse)

• Miks peetakse vett kõige olulisemaks loodusvaraks?
  (kõik elusorganismid Maal vajavad vett. Ilma veeta ei ole elu.)

Фиксики: Вода / Fixiki

KÜSIMUSED ÕP lk. 9

1) Millises olekus ja kus leidub Maal vett? (Vesi on Maal kolmes olekus: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur).
Vett leidub meredes, järvedes, jõgedes, pilvedes, õhus ja jääna poolustes)

2)Kus leidub joogiks ja taimede kastmiseks kõlblikku magadat vett? (Joogiks ja taimede kastmiseks sobiv mage vesi on jõgedes, järvedes, allikates ja maa-alustes veekihtides (põhjavees))

Kas seda on kogu Maal leiduva vee kogusega võrreldes vähe või palju? (Magevett on Maal väga vähe — ainult väike osa kogu vee hulgast. Enamik Maal olevast veest on soolane meri.)

3)Mis on põhja vesi? (Põhjavesi on maa sees olev vesi, mis koguneb mulla ja kivimite vahele. Seda saab kätte kaevude ja allikate kaudu.)

Miks on põhja vesi inimestele oluline? (Sest sellest saadakse puhas joogivesi. See on tavaliselt hästi filtreeritud ja turvaline kasutada.)

4) Vesi on Maa tähtsaim loodusvara. Põhjenda seda väidet. (Sest kõik elusolendid vajavad vett elamiseks. Ilma veeta ei saa kasvada taimed, ei saa elada loomad ega inimesed. Vett on vaja ka toidu tootmiseks ja igapäevaseks eluks.)

2. Segudest lahusteni lk 10-13

- lugemine lk 10-13

Разделение неоднородных смесей

Video

• Mis tekib kahe või enama aine segamisel?
  (segu)

• Miks ei tohi tundmatuid aineid omavahel segada?
  (see võib viia ohtlike tulemusteni)
  Millisteni? (on plahvatuse ja mürgise gaasi tekke oht)

• Kas soola ja liiva segu on ohtlik?
  (ei)

• Kuidas eraldada sool ja liiv nende segust?
  (valada peale vesi, segada, liiv settib põhja; vesi valada ära ja kuumutada, kuni vesi aurustub – soolakristallid jäävad anumasse)

• Kas looduses esineb täiesti puhtaid aineid?
  (ei. Kõik looduslikud ained sisaldavad lisandeid)

• Kui sul on soola ja suhkru segu, siis kuidas suurendada selles segu suhkru osakaalu? Aga kuidas seda vähendada?

PEAN MEELES lk 9

KÜSIMUSED lk. 9

Kod.Ül 16.01

ÕP lk 5-9 loe +küsimused õpi vihikusest

(Oskab iseloomustada ainurakset organismi ja nimetada tuntumaid ainurakseid organisme.)

1. Kordamine. lk.8-9 loe/õpi mikroskoobi osad

Устройство микроскопа

-Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused( lk 6-9)

- Millest organismid koosnevad? (organismid koosnevad ühest või mitmest väikesest osast, mida nimetatakse rakuks)

- Kuidas nimetatakse organisme, mis koosnevad ühest rakust? (ainuraksed)

- Kuidas nimetatakse organisme, mis koosnevad paljudes rakudest? (hulkraksed)

-Nimeta elusolendite rühmi (loomad, taimed, seened, bakterid ja muud lihtsad organismid)

- Mille jaoks on mõeldud mikroskoop? (mikroskoop on mõeldud väga väiksete esemete vaatamiseks)

- Kust on pärit sõna MIKROSKOOP? (Sõna "mikroskoop" on pärit kreeka keelest. See koosneb kahest osast: "mikros", mis tähendab "väike", ja "skoopos", mis tähendab "vaatan")

-Nimeta mikroskoopi osad (okulaar, objektiiv, tuubus, esemelaud, kruvi, peegel, aknake, klamber, tuubusehoidja, käepide, alus)

2.Ainuraksed organismid. lk. 10-11

(Oskab iseloomustada ainurakset organismi ja nimetada tuntumaid ainurakseid organisme.)

-lugemine lk 10-11

uued sõnad: ainurakne, amööb, kingloom, roheline silmviburlane

Video

Амёба обыкновенная

Что такое Амеба?

- PEAN MEELES lk 11

• Kirjuta vihikusse Teema

- küsimusi ja ülesandeid lk.11

( Kilruta vihikusse kohe vastused)

1)Mis on kõigi ainuraksete ühiseks tunnuseks? (Nad koosnevad ainult ühest rakust. Lisaks on ainuraksed väga väikesed)

2)Mille abil saame ainurakseid vaadelda? (Ainurakseid saame vaadelda mikroskoobi abil. Mikroskoop suurendab väikesi objekte.)

3)Nimeta ja kirjelda tiigivees elavaid ainurakseid. (Tiigivees elab mitmeid ainurakseid:

amööb- tal ei ole kindlat kehakuju. Tema poolvedel keha on sopiline. Väljasopististe abil liigub ta edasi ja haarab toitu. Ta sööb endast väiksemaid ainurakseid.

roheline silmviburlane- liigub edasi , keerutades oma viburit

kingloom - on saanud huvitava nime kingtaolise kuju järgi. Tema liigub edasi keha pinnal olevate karvakeste ehk ripsmete abil)

4)Kuidas saame vältida ainuraksetest põhjustatud haigus? (1.Pese käsi! (Käte pesemine seebi ja veega on väga oluline! Pese käsi alati pärast tualeti kasutamist ja enne söömise alustamist.)

2.Joo puhtat vett! (Vesi peab olema puhas! Ära joo päevasel ajal seisnud vett.)

3.Hoia oma keskkond puhas! (Kui oled mänguväljakul või oma aias, hoia oma ümbrust puhtana.)

5)Mille poolest sarnanevad ainuraksed suuremate organismidega? (Ainuraksed sarnanevad suuremate organismidega, sest mõlemad kasvavad, paljunevad, hingavad ja reageerivad ümbritsevale. Nad vajavad toitu ja energiat, et elada.)

3.Töö TV

- TV lk8 H1, 2

Kod. Ül. 23.01

lk.10-11 loe/õpi vihikusest

1. Korgamine ÕP lk 5-9 loe +küsimused õpi vihikusest

• Kus looduses leidub vett? (ookeanis, meres, jões, järves, ojas)

• Millistes veeallikates on vesi kõige puhtam? (allikas, oja)

• Missugusel kujul leidub Maal veel veevarusid? (liustikud mägedes ja polaaraladel)

• Kas Maa veevarud võivad otsa saada?

• Too välja kõik planeedi veevarud: (kõigi veekogude vesi, liustikud, atmosfääri veeaur, põhjavesi, pinnavesi, mullavesi)

• Kuidas nimetatakse Maa ühtset veekatet? (hüdrosfäär)

• Mis on allikas? (koht, kus põhjavesi tuleb maa pinnale)

• Mis on põhjavesi? (vesi, mis on kogunenud maakoorе pragudesse ja tühimikesse)

• Miks peetakse vett kõige olulisemaks loodusvaraks? (kõik elusorganismid Maal vajavad vett. Ilma veeta ei ole elu.)

KÜSIMUSED ÕP lk. 9

1) Millises olekus ja kus leidub Maal vett? (Vesi on Maal kolmes olekus: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur).
Vett leidub meredes, järvedes, jõgedes, pilvedes, õhus ja jääna poolustes)

2)Kus leidub joogiks ja taimede kastmiseks kõlblikku magadat vett? (Joogiks ja taimede kastmiseks sobiv mage vesi on jõgedes, järvedes, allikates ja maa-alustes veekihtides (põhjavees))

Kas seda on kogu Maal leiduva vee kogusega võrreldes vähe või palju? (Magevett on Maal väga vähe — ainult väike osa kogu vee hulgast. Enamik Maal olevast veest on soolane meri.)

3)Mis on põhja vesi? (Põhjavesi on maa sees olev vesi, mis koguneb mulla ja kivimite vahele. Seda saab kätte kaevude ja allikate kaudu.)

Miks on põhja vesi inimestele oluline? (Sest sellest saadakse puhas joogivesi. See on tavaliselt hästi filtreeritud ja turvaline kasutada.)

4) Vesi on Maa tähtsaim loodusvara. Põhjenda seda väidet. (Sest kõik elusolendid vajavad vett elamiseks. Ilma veeta ei saa kasvada taimed, ei saa elada loomad ega inimesed. Vett on vaja ka toidu tootmiseks ja igapäevaseks eluks.)

2. Segudest lahusteni lk 10-13

- lugemine lk 10-13

Разделение неоднородных смесей

Video

• Mis tekib kahe või enama aine segamisel? (segu)

• Miks ei tohi tundmatuid aineid omavahel segada? (see võib viia ohtlike tulemusteni) Millisteni? (on plahvatuse ja mürgise gaasi tekke oht)

• Kas soola ja liiva segu on ohtlik? (ei)

• Kuidas eraldada sool ja liiv nende segust? (valada peale vesi, segada, liiv settib põhja; vesi valada ära ja kuumutada, kuni vesi aurustub – soolakristallid jäävad anumasse)

• Kas looduses esineb täiesti puhtaid aineid? (ei. Kõik looduslikud ained sisaldavad lisandeid)

• Kui sul on soola ja suhkru segu, siis kuidas suurendada selles segu suhkru osakaalu? Aga kuidas seda vähendada?

3.Lahused lk 14-15

- lugemine lk 14-15

PEAN MEELES lk 15

KÜSIMUSED lk. 15

1. Mis juhtub, kui puistata vette soola? (Sool lahustub vees ja vesi muutub soolaseks.)

2. Too näited lahustest. Leia näiteid ainete lahustamisest ka igapäevaelust.

Näited lahustest:

• Soolavesi (sool + vesi)

• Suhkrutee (suhkur + vesi)

• Mahl (mahlapulber või siirup + vesi)

Lahustamise näited igapäevaelust:

• Suhkru segamine tee sisse

• Soola lisamine supile

• Pesupulbri lahustumine vees pesemisel

3. Milleks saab soolast merevett kasutada?

• Ujumiseks ja veespordiks

• Soolatootmiseks

• Mõned loomad ja taimed kasutavad merevett elamiseks

Milleks ei saa kasutada?

• Ei saa juua, sest see on liiga soolane

• Ei saa toiduvalmistamiseks

• Ei saa taimede kastmiseks, sest sool kahjustab taimi

4. Nimeta erinevaid lisandeid, mida võib sisaldada looduslik vesi. (Looduslik vesi võib sisaldada:

• liiva ja muda

• soolasid

• mineraale

• taimejäänuseid

• loomade jäänuseid (näiteks pisikesi organisme)

5. Võrdle ainete segu ja lahuseid. mille poolest nad on sarnased, mille poolest erinevad? (Sarnased:

• Segu ja lahus koosnevad kahest või rohkemast ainest.

• Mõlemad näevad välja nagu üks tervik, kui ained on hästi segatud.

Erinevad:

• Segus on ained nähtavad või saab neid kergesti eraldada (näiteks liiv ja vesi).

• Lahuses on aine täielikult lahustunud ja ei ole näha (näiteks soolavesi).)

Kod.Ül 23.01

ÕP lk 14-15 loe +küsimused õpi vihikusest

(Teab bakterite tähtsusest looduses. Teab, kus bakterid elavad ja mis tingimusi nad eluks vajavad.)

1. Kordamine. lk.10-11 loe/vasta küsimustele+ TV lk 8 H 1, 2

Что такое Амеба?

-Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused( lk 10-11)

1)Mis on kõigi ainuraksete ühiseks tunnuseks? (Kõigi ainuraksete ühiseks tunnuseks on, et nad koosnevad ainult ühest rakust. Lisaks sellele on ainuraksed tavaliselt väga väikesed)

2)Mille abil saame ainurakseid vaadelda? (Ainurakseid saame vaadelda mikroskoobi abil. Mikroskoop suurendab väikesi objekte.)

3)Nimeta ja kirjelda tiigivees elavaid ainurakseid. (Tiigivees elab mitmeid ainurakseid, millest mõned tuntumad on:

amööb- tal ei ole kindlat kehakuju. Tema poolvedel keha on sopiline. Väljasopististe abil liigub ta edasi ja haarab toitu. Ta sööb endast väiksemaid ainurakseid.

roheline silmviburlane- liigub edasi , keerutades oma viburit

kingloom - on saanud huvitava nime kingtaolise kuju järgi. Tema liigub edasi keha pinnal olevate karvakeste ehk ripsmete abil)

4)Kuidas saame vältida ainuraksetest põhjustatud haigus? (Pese käsi! Käte pesemine seebi ja veega on väga oluline! Pese käsi alati pärast tualeti kasutamist ja enne söömise alustamist.

Joo puhtat vett! Vesi peab olema puhas! Ära joo päevasel ajal seisnud vett.

Hoia oma keskkond puhas!

Kui oled mänguväljakul või oma aias, hoia oma ümbrust puhtana.)

5)Mille poolest sarnanevad ainuraksed suuremate organismidega? (Nii ainuraksed kui ka suuremad organismid on elusolendid. Nad on kõik teistsugused elu iseloomustavad omadused, nagu kasvamine, paljunemine ja reageerimine keskkonnale. Nii ainuraksed kui ka suuremad organismid vajavad toitaineid, et elada ja kasvada.)

2.Bakterid. lk. 12-13

(Teab bakterite tähtsusest looduses. Teab, kus bakterid elavad ja mis tingimusi nad eluks vajavad.)

-lugemine lk 12-13

uued sõnad: bakter, kolibakter, katk

Video

Почему так важно мыть руки перед едой? - Hi-News.ru

- PEAN MEELES lk 13

3. Küsimusi ja ülesandeid lk.13

1) Kus elavad bakterid ja milliseid tingimusi nad eluks vajavad? (peaaegu kõikjal – mullas, vees, õhus, taimede ja loomade peal ning isegi meie kehas.

Eluks vajavad nad:

• sobivat temperatuuri (mitte liiga külma ega liiga kuuma),

• niiskust,

• toitu (orgaanilisi aineid),

• mõnikord hapnikku, aga mõned bakterid elavad ka ilma hapnikuta.)

2) Mis tähtsus on bakteritel looduses?

(-nad lagundavad surnud taimi ja loomi,

- teevad mullast viljaka, et taimed saaksid hästi kasvada,

- aitavad puhastada vett ja loodust,

-mõned bakterid aitavad loomadel ja inimestel seedida toitu)

3) Millist kasu või kahju saab inimene bakteritest?

(Kasu inimesele:

• Mõned bakterid aitavad seedida toitu.

• Neid kasutatakse juustu, jogurti ja hapukapsa valmistamisel.

• Need kaitsevad meid haigustekitajate eest.

Kahju inimesele:

• Mõned bakterid põhjustavad haigusi (nt kurguvalu, kõhuhäired).

• Nad võivad riknema panna toidu.)

LISA

Töö TV

- TV lk 10 H1, 2

Miks peab enne sööki käsi pesema? (Käed võivad olla saastunud bakterite ja viirustega, mis võivad põhjustada haigusi. Kui me ei pese käsi, võivad need ohtlikud mikroorganismid sattuda meie toidu ja seeläbi meie kehasse. Enne sööki käte pesemine on lihtne, kuid väga tõhus viis ennast ja oma lähedasi kaitsta haiguste eest!)

- TV lk 10 H3

"Sööbik ja Pisik" - Thorbjørn Egner ("Karius og Baktus) 2005 | Loetud raamatud

(2) Видео | Facebook

Vaata koos perega: "Sööbik ja Pisik" | Arhiiv | ERR

Kod. Ül. 27.01

lk.12-13 loe/õpi vastused vihikutest + TV lk 10(tund 23)

1. Korgamine ÕP lk 14-15 loe +küsimused õpi vihikusest

Разделение неоднородных смесей

KÜSIMUSED lk. 15

1. Mis juhtub, kui puistata vette soola? (Sool lahustub vees ja vesi muutub soolaseks.)

2. Too näited lahustest. Leia näiteid ainete lahustamisest ka igapäevaelust.

Näited lahustest:

• Soolavesi (sool + vesi)

• Suhkrutee (suhkur + vesi)

• Mahl (mahlapulber või siirup + vesi)

Lahustamise näited igapäevaelust:

• Suhkru segamine tee sisse

• Soola lisamine supile

• Pesupulbri lahustumine vees pesemisel

3. Milleks saab soolast merevett kasutada?

• Ujumiseks ja veespordiks

• Soolatootmiseks

• Mõned loomad ja taimed kasutavad merevett elamiseks

Milleks ei saa kasutada?

• Ei saa juua, sest see on liiga soolane

• Ei saa toiduvalmistamiseks

• Ei saa taimede kastmiseks, sest sool kahjustab taimi

4. Nimeta erinevaid lisandeid, mida võib sisaldada looduslik vesi. (Looduslik vesi võib sisaldada:

• liiva ja muda

• soolasid

• mineraale

• taimejäänuseid

• loomade jäänuseid (näiteks pisikesi organisme)

5. Võrdle ainete segu ja lahuseid. Mille poolest nad on sarnased, mille poolest erinevad? (Sarnased:

• Segu ja lahus koosnevad kahest või rohkemast ainest.

• Mõlemad näevad välja nagu üks tervik, kui ained on hästi segatud.

Erinevad:

• Segus on ained nähtavad või saab neid kergesti eraldada (näiteks liiv ja vesi).

• Lahuses on aine täielikult lahustunud ja ei ole näha (näiteks soolavesi).)

2. Vee tarbimine ja puhastamine. lk 16-19

- lugemine lk 16-19

PEAN MEELES lk 19

KÜSIMUSED lk. 19

1)Millised inimtegevused toovad endaga kaasa veevarude vähenemise ja vee saastumise ebasoovitavate lisanditega? (Inimeste tegevused, mis vähendavad veevarusid ja põhjustavad vee saastumist:

• Liigne vee kasutamine kodudes, põllumajanduses ja tööstuses. (Слишком большое расходование воды в быту, сельском хозяйстве и промышленности.)

• Reovee ja kemikaalide juhtimine loodusesse (näiteks pesuvahendid, õlid, mürgid). (Сброс сточных вод и химикатов в природу (например, моющие средства, масла, ядовитые вещества))

• Põllumajandus, kus väetised ja taimekaitsevahendid satuvad vihmaga vette.

• Prügi ja plastiku sattumine veekogudesse.(Попадание мусора и пластика в реки, озёра и моря.)

• Tööstuste heitmed, mis võivad sisaldada kahjulikke aineid.(Выбросы и отходы промышленности, содержащие вредные вещества.)

2) Mis on heitvesi ja mille poolest see erineb reoveest? (Heitvesi – see on tööstusest, põllumajandusest või tehasest välja juhitav must vesi, mis võib sisaldada kemikaale või muid kahjulikke aineid.

Reovesi – see on kodudes kasutatud vesi, mis tuleb kraanikausist, vannitoast või WC-st.

Erinevus:

• Heitvesi tuleb peamiselt tööstusest ja põllumajandusest.

• Reovesi tuleb kodudest ja majapidamistest.)

3) Kirjelda reovete puhastamise käiku.

• Sõelumine – veest eemaldatakse suured prahid (lehed, plast, liiv).

• Setitamine – raskem mustus vajub vee põhja ja eraldatakse.

• Bioloogiline puhastus – bakterid lagundavad vees oleva orgaanilise mustuse.

• Järeltöötlus – vesi lastakse veel kord läbi filtrite.

• Puhas vesi juhitakse tagasi loodusesse.

Kod.Ül 27.01

ÕP lk 16-19 loe +küsimused õpi vihikusest

(Teab, et hulkrakne organism koosneb suurest hulgast rakkudest. Oskab kirjeldada raku ehitust.)

1. Kordamine. lk.12-13 loe/vasta küsimustele+ TV lk 10(tund 23)

BAKTERID - Loodusõpetus - 3. klass | TaskuTark

Küsimusi ja ülesandeid lk.13

1) Kus elavad bakterid ja milliseid tingimusi nad eluks vajavad? (peaaegu kõikjal – mullas, vees, õhus, taimede ja loomade peal ning isegi meie kehas.

Eluks vajavad nad:

• sobivat temperatuuri (mitte liiga külma ega liiga kuuma),

• niiskust,

• toitu (orgaanilisi aineid),

• mõnikord hapnikku, aga mõned bakterid elavad ka ilma hapnikuta.)

2) Mis tähtsus on bakteritel looduses?

(-nad lagundavad surnud taimi ja loomi,

- teevad mullast viljaka, et taimed saaksid hästi kasvada,

- aitavad puhastada vett ja loodust,

-mõned bakterid aitavad loomadel ja inimestel seedida toitu)

3) Millist kasu või kahju saab inimene bakteritest?

(Kasu bakteritest:

• Seedimine: Inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid aitavad toidu seedimisel ja toitainete omastamisel. Need bakterid toetavad ka immuunsüsteemi.

• Toidu tootmine: Bakterid on olulised paljude toitude valmistamisel, näiteks jogurti, juustu ja hapendatud köögiviljade tootmisel. Need bakterid aitavad muuta toidu maitset ja säilivust.

• Antibiootikumide tootmine: Teatud bakterid toodavad aineid, mis võivad hävitada või pidurdada haigustekitajate kasvu. Näiteks penitsilliin on antibiootikum, mis on saadud hallitusseentest, kuid selle tootmiseks on vajalikud ka bakterid.

• Keskkonna puhastamine: Bakterid saavad aidata saastatud keskkondade puhastamisel, lagundades saasteaineid ja taastades looduslikke elupaiku.

Kahju bakteritest:

• Haigused: Mõned bakterid võivad põhjustada haigusi, nagu kopsupõletik, tuberkuloos ja toidumürgitus. Need bakterid võivad nakatada inimesi ja loomade organismi, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme.

• Toidumürgitus: Kui toitu ei säilitata õigesti või kui see on saastunud haigustekitajate bakteritega, võib see põhjustada toidumürgitust, mis võib olla ohtlik.

• Infektsioonid: Bakterid võivad siseneda kehasse haavade kaudu või muude vigastuste tõttu, põhjustades infektsioone, mis vajavad meditsiinilist sekkumist.

Video

Mikroobid - bakterid - pisikud

ORGANISMIDE MITMEKESISUS - Loodusõpetus - 4. klass | TaskuTark

2.Hulkraksed organismid. lk. 14-15

(Teab, et hulkrakne organism koosneb suurest hulgast rakkudest. Oskab kirjeldada raku ehitust.)

-lugemine lk 14-15

uued sõnad: hulkrakne, rakumembraan,

tuum, tsütoplasma

- PEAN MEELES lk 15

Küsimusi ja ülesandeid lk.15

-Kuula küsimused ja otsi tekstist sobivad vastused( lk 14-15)

1)Kuidas jagatakse organisme rakkude hulga põhjal? (Organisme jagatakse rakkude hulga järgi.
On üherakulised organismid – neil on üks rakk.(näiteks amööb)
On hulkrakulised organismid – neil on palju rakke.

Taimed – näiteks puu või rohi. Nad on mitmerakulised ja nende rakud sisaldavad klorofülli (roheliste pigmentide tõttu).

Loomad – näiteks kassid, koerad, inimesed jne. Nende rakud ei sisalda klorofülli ja nad ei suuda fotosünteesi.

2) Miks on hulkrakse organismi rakud erineva suuruse ja kujuga? (Hulkrakse organismi rakud teevad erinevat tööd.
Seepärast on rakud erineva suuruse ja kujuga.
Iga rakk on kohanenud oma ülesande jaoks.)

3) Millised erinevaid ülesandeid täidavad hulkrakse organismi rakud? (Ühed rakud aitavad liikuda, teised mõelda või hingata. On rakke, mis kaitsevad organismi ja rakke, mis toovad toitu.)

4) Mis võib juhtuda hulkrakse organismiga, kui mõni tema rakurühm saab vigastada?(Kui mõni rakurühm saab vigastada, ei tööta organism hästi.
Vigastatud koht võib valutada või ei tööta üldse.
Mõnikord saab organism paraneda.
Raske vigastus võib teha organismi haigeks.)

3.Töö TV

- TV lk 11 H1, 2, 3, 4

Kod. Ül. 30.01

lk.14-15 loe/õpi vastused vihikustest