Seal on palju võimalusi, kuidas päästa kahanevaid liike ja taastada nende elupaiku, et nad saaksid turvaliselt elada. Terves seisundis võivad rikkad ja bioloogiliselt mitmekesised elupaigad täiendada meie vett, õhku, mulda ja vähendada ohtlike nakkushaiguste riski.

Sel aastal tehtud ulatuslik uuring näitas, et kaitsemeetmed on üldiselt tõhusad ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vähendamisel. Rahvusvahelised teadlased hindasid 10 aastat kaitsemeetmeid, sealhulgas kaitsealade rajamist, elupaikade taastamist ja invasiivsete liikide hävitamist. Nad leidsid, et enamikul juhtudel (66%) parandasid need meetmed bioloogilise mitmekesisuse seisundit või aeglustasid selle vähenemist.

Vajadus selliste looduskaitseprojektide järele kasvab kiiresti. Kaks aastat tagasi kirjutasid enam kui 100 riigi juhid alla kõige ambitsioonikamale rahvusvahelisele jõupingutusele maailma looduse päästmiseks: kaitsta aastaks 2030 30% maailma maismaast ja ookeanidest. 2024. aasta oktoobris on maailma liidrid taas kogunenud, et teha ülevaade ülemaailmsed edusammud bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel Colombias Calis.

Siiani on maailm kaugel rööbastelt: vaid 17% maismaast ja 8% meie ookeanidest on looduskaitseorganisatsiooni andmetel mingis vormis kaitse all – kuigi piirkond, kus kaitset tõhusalt jõustatakse, on tõenäoliselt väiksem.

Nõuetekohase jõustamise korral võivad merekaitsealad muutuda oluliseks bioloogilise mitmekesisuse varjupaikadeks, mis kaitsevad lugematuid liike ülepüügi, reostuse ja elupaikade hävitamise eest. Riigid, kes on loonud merekaitsealad, on saanud suure bioloogilise mitmekesisuse võidu.