<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Euroopa ja Eesti by Endri Esula</title>
      <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-09-23 08:29:20 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-30 07:19:57 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>1. Kuidas kujunes Eesti pinnamood?</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599256979</link>
         <description><![CDATA[<p>Mandrijää liikumisel üle eesti territooriumi.</p><p><br/></p><p><br/></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:37:17 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599256979</guid>
      </item>
      <item>
         <title>2. Mis kujundas peamiselt Eesti pinnamoodi?</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599257739</link>
         <description><![CDATA[<p>2.Eesti pinamood kujundasid mandrijäätumised.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:37:42 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599257739</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Euroopa</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599257848</link>
         <description><![CDATA[<p>Pinnamood, madalam ja tasasem, valdavalt madalikud ja keskmäestikud</p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:37:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599257848</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vanad mäestikud</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599258216</link>
         <description><![CDATA[<p>Vanad mäestikud- Kabriumist Devonini, kulunud mäestikud, tard- ja moondekivimitest.</p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:38:02 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599258216</guid>
      </item>
      <item>
         <title>3. Mis on omane peamiselt Eesti pinnamoele?</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599260729</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:39:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599260729</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Tasandikud</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599265800</link>
         <description><![CDATA[<p>Üle poole Euroopa pindalast,</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:42:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599265800</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Keskmäestikud</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599271406</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskmine kõrgus on 100-1500m, keskmassiiv, </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:45:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599271406</guid>
      </item>
      <item>
         <title>4. Eesti kõrgustikud- tutvusta Eesti kõrgustikke ja nende kõrgemaid tippe.</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599271507</link>
         <description><![CDATA[<p>Haanja kõrgustik: suurima pindalaga kõrgustik Eestis. Tuntud Suure Munamäe (318m) pärast.</p><p><br></p><p>Otepää kõrgustik on pindalalt teine suurim kõrgustik.Tuntud Kuutsemäe nime järgi.(217m)</p><p><br></p><p>Seotud Otepää kõrgustikuga on Karula kõrgustik. Rebasejärve tornimägi on 137m merepinnast.</p><p><br></p><p>Sakala kõrgustik on 144m merepinnast ja on pindalalt Eesti suurim kõrgustik(2792km²)</p><p><br></p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-23 08:46:01 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3599271507</guid>
      </item>
      <item>
         <title>noored kurdmäestikud</title>
         <author>margusnikkmets</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609591535</link>
         <description><![CDATA[<p>kujunenud Alpi kurrutuse käigus, Alpid ja Mont Blanc (4810), alpid kerkivad ka tänapäeval, Püreneed, Apenniinid, Karpaadid, Balkani mäed.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 15:53:44 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609591535</guid>
      </item>
      <item>
         <title>pinnamoe kujunemine tänapäeval</title>
         <author>margusnikkmets</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609598969</link>
         <description><![CDATA[<p>ikka kerkib, Skandinaavia poolsaare elanikud märkasid juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 15:57:49 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609598969</guid>
      </item>
      <item>
         <title>5. Eesti madalikud.</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609771520</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti madalikud on tasase pinnamoega, mida liigestavad tasased jõeorud. Suurim madalik  on Lääne -Eesti madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, sisemaal Võrtsjärve madalik ja Ida-Eestis Peipsi madalik.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 17:38:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609771520</guid>
      </item>
      <item>
         <title>6. Eesti lavamaad</title>
         <author>endriesula</author>
         <link>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609779425</link>
         <description><![CDATA[<p>on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Paiknevad need Põhja- ja Kagu-Eestis(Ugandi lavamaa). Lavamaa on oma kuju saanud veerikaste jõgede toimel ja jää taandumise kujul.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-29 17:43:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/endriesula/rz47rsbfd1fssqc2/wish/3609779425</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
