<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Töökene by Helle Õunap</title>
      <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-09-24 10:37:58 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-24 11:02:14 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Euroopa pinnamood</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601596390</link>
         <description><![CDATA[<p>Euroopa asub Euraasia laamal. Ta on reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Üle poole Euroopast moodustab Ida-Euroopa Lauskmaa. Euroopas saab eristada nelja erinimelist piirkonda: tasandikud, vanad mäestikud, noored kurdmäestikud ja keskmäestikud.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/38/Europe_topography_map_en.png/1200px-Europe_topography_map_en.png" />
         <pubDate>2025-09-24 10:43:49 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601596390</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti pinnamoe kujunemine</title>
         <author>a7helle</author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601598978</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamood kujunes mandrijää sulamisel. Jää sulamise kiirus mõjutas madalike ja kõrgustike teket, sest jää osalt kuhjas, osalt kulutas pinnavorme.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:45:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601598978</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Iseloomulikku</title>
         <author>a7helle</author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601602512</link>
         <description><![CDATA[<p>Kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:48:13 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601602512</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Euroopa neli piirkonda</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601606617</link>
         <description><![CDATA[<p>Tasandikud: </p><p>ühtlane, tasane maaala</p><p>leiab üle terve Euroopa</p><p>Ida Euroopa lauskmaa:</p><p>hõlmab üle poole Euroopast</p><p>asub Ida-Euroopas</p><p>vanad mäestikud:</p><p>Euroopas leiab: Skandinaaviast, Suurbrittanniast, Hispaaniast ja väikese osa Prantsusmaalt</p><p>koosnevad tard ja moondekivimitest</p><p>keskmäestikud:</p><p>vanem keskmäestike ala</p><p>keskmine kõrgus: 100-1500m</p><p>noored kurdmäestikud:</p><p>kujunenud Alpi kurrutuse käigus</p><p>kõrgeim tipp Mont Blanc (4810)</p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/44/Europe_orthographic_Caucasus_Urals_boundary_%28with_borders%29.svg/250px-Europe_orthographic_Caucasus_Urals_boundary_%28with_borders%29.svg.png" />
         <pubDate>2025-09-24 10:51:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601606617</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti kõrgustikud</title>
         <author>a7helle</author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601608186</link>
         <description><![CDATA[<p>Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) rohkesti suuri kupleid</p><p>Otepää kõrgustik - Kuutsemägi (217 m) palju väikseid künkaid</p><p>Pandivere kõrgustik - (166 m) alal on palju allikaid</p><p>Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi (137 m) liigestatud kupliline pinnamood</p><p>Sakala kõrgustik - Rutu mägi (144 m) lainjas pinnamood, sarnaneb lavamaaga</p><p>Saadjärve voorestik - Laiuse mägi (144 m) pikliku põhiplaaniga voored ja nõod</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:52:26 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601608186</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pinnamäe muutumine tänapäeval</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601614267</link>
         <description><![CDATA[<p>Muutumine sai alguse juba jääaegadel</p><p>Kestab tänapäeval väiksemas mastaabis ja aeglasemalt</p><p>Nt: Stockholm kerkib aastas 4.2 mm</p>]]></description>
         <enclosure url="https://s3-eu-north-1.amazonaws.com/py3.visitsweden.com/original_images/2018-07-05_041957-146932_IBSweb.jpg" />
         <pubDate>2025-09-24 10:56:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601614267</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti madalikud</title>
         <author>a7helle</author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601616544</link>
         <description><![CDATA[<p>Eestis on madalikud mere ja kahe suurema järve ääres. Eesti suurim madalik on Lääne-Eesti madalik. Tasandikud ületavad siin harva kõrguse 50 m üle merepinna.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:56:53 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601616544</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eesti lavamaad</title>
         <author>a7helle</author>
         <link>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601620915</link>
         <description><![CDATA[<p>Lavamaid on kõige rohkem Põhja- ja Kagu-Eestis. Need on saanud kuju jää taandumise ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad ürgorud, mis on tekkinud jääaja lõppedes jääsulaveega.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-09-24 10:59:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/a7helle/rxvaz0kt8eyy4696/wish/3601620915</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
