krokotak | Back to school card

KROKOTAK

1. Sissejuhatus

Õpetaja näitab pilti koolist ja koolilastest.

-Mida sa pildil näed? (Kooli, poissi, tüdrukut)

2. Arutelu

- Kuidas sinu kooli nimi on?
(Õpilane ütleb oma kooli nime.)

-Mida sa koolis teed? (Õpin, joonistan, mängin)

3. Ülesanne

Juhend:

-Värvi kooli, poisi ja tüdruku kujundid.

-Lõika välja koolihoonet, poissi ja tüdrukut.

-Kleepige need paberile, et tee pilt „Minu kool“

4. Küsimused töö ajal

-Mis värvi on sinu kool? (Kollane / punane / valge / roheline jne.)

-Kes läheb pildil kooli? (Poiss ja tüdruk)

5. Kokkuvõte

- Mida sa täna tegid?
-Ma värvisin ja lõikasin välja kooli ja koolilapsed.

FRÜHLING

1. Sissejuhatus

• Õpetaja näitab pilte sügisestest lindudest.

  - Millised linnud lendavad sügisel ära? (Pääsukesed, sookured, haned)

2. Vestlus lindudest

- Miks linnud ära lendavad? (Sest läheb külmaks ja pole toitu.)

- Millised linnud jäävad talveks? (Vares, tihane, varblane.)

3. Vaatlus

Õpilased vaatlevad lindude kuju, värvi ja sulgi.

- Mis värvi on sügisel linnud? (Pruunid, hallid, mustad.)

4. Praktiline osa

-Joonista lind, kes lendab sügisel ära.
Vihje: Kasuta sügisvärve — kollane, oranž, pruun.

5. Kokkuvõte

- Mida uut sa lindude kohta õppisid?
- Ma õppisin, millised linnud lendavad ära ja millised jäävad.

Instagram

• kirjelda sügist pargis

Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks – kollaseks, oranžiks ja punaseks. Need langevad vaikselt maha ja katavad pargiteed nagu pehme lehevaip. Pargis on jahedam, aga päike paistab veel soojalt.

Lapsed mängivad lehehunnikutes ja jalutajad naudivad värsket õhku. Mõni lind lendab lõunasse, sest talv on tulemas. Puud seisavad vaikuses ja ootavad külma aega.

Sügis pargis on rahulik, ilus ja natuke salapärane. See on aeg, mil loodus puhkab ja valmistub talveks.

• Leia sobivad sõnad

  Täienda laused sobivate sõnadega:

  • Sügisel muutuvad lehed ____.

  • Pargis on ____, ____, ja ____.

  • Lapsed mängivad ____.

  (Sõnavalik: kollaseks, lehehunnikutes, tuuline, vihmane, rahulik)

Mida sa näed sügisel pargis?

Ma näen värvilisi lehti, langevaid lehti ja linde, kes valmistuvad rändeks.

Mis sulle sügise juures meeldib?

Mulle meeldib, et sügisel on õhk värske ja puud on ilusad ning värvilised.

Mida sa sügisel teed?

Ma jalutan pargis, mängin lehehunnikutes ja kannan sooja salli.

Пин на доске Barn

Teema: Värvilisest paberist applikatsioon — „Siil“
Eesmärk: Õpetada lapsi looma applikatsiooni, arendada peenmotoorikat, loovust ja korrektsust.

1. Tunni algus (5 min)

• Tervitus

• Töövahendite kontroll

• Lühike sissejuhatus teemasse

-Täna loome vahva pildi siilist, kasutades värvilist paberit, kääre ja liimi. Applikatsioon tähendab, et me lõikame erinevaid kujundeid ja kleebime need paberile, et moodustada pilt. Siil on tore metsloom, kelle keha ja okkad saame ise kujundada. Selle töö käigus õpime, kuidas täpselt lõigata, liimida ja oma ideid paberil väljendada.

2. Teema tutvustus (10 min)

• 1. Kes on siil?
  Siil on väike metsloom, kelle keha katavad teravad okkad. Ta on öise eluviisiga ja liigub peamiselt öösel.

  2. Kus siil elab?
  Siil elab metsas, põõsaste all, aedades ja parkides. Ta otsib endale peidupaiku lehtede, okste või puujuurte all.

  3. Mida siil sööb?
  Siil sööb putukaid, ussikesi, tigusid, vihmausse ja mõnikord ka marju või puuvilju. Ta aitab aias kahjureid vähendada.

  4. Miks on siilil okkad?
  Siilil on okkad selleks, et end kaitsta. Kui ta tunneb ohtu, keerab ta end kerra ja okkad hoiavad vaenlased eemal.

  Tunne looma: SIIL

  Kaur Hansen - Siili laul

• Valmis töö näitamine

• Tööetappide selgitus

3. Ohutusjuhend (5 min)

• Käitumine kääride ja liimiga

• Materjalide korrektne kasutamine

4. Praktiline töö (20–25 min)

• Detailide lõikamine: siili keha, okkad, nina, silmad

• Kompositsiooni paigutamine

• Elementide liimimine taustale

5. Tunni lõpetamine (5 min)

• Tööde arutelu

• Hindamine (kiitus, näitus)

• Töökoha koristamine

Пин на доске Рисуем по шагам

(замечательный ,отличный ,славный)

Eesmärgid:

• Tutvuda siili välimuse ja elupaigaga.

• Arendada laste loovust ja kujutlusvõimet.

• Õppida joonistama looma, kasutades erinevaid kunstivahendeid.

` 1. Kes on siil?

• Siil on väike metsloom, kelle keha katavad teravad okkad. Ta on öise eluviisiga ja liigub peamiselt öösel.

  2. Kus siil elab?
  Siil elab metsas, põõsaste all, aedades ja parkides. Ta otsib endale peidupaiku lehtede, okste või puujuurte all.

  3. Mida siil sööb?
  Siil sööb putukaid, ussikesi, tigusid, vihmausse ja mõnikord ka marju või puuvilju. Ta aitab aias kahjureid vähendada.

  4. Miks on siilil okkad?
  Siilil on okkad selleks, et end kaitsta. Kui ta tunneb ohtu, keerab ta end kerra ja okkad hoiavad vaenlased eemal.

  Tunne looma: SIIL

  Valmis töö näitamine

  Пин на доске Рисуем по шагам

• Tööetappide selgitus

Kunstiline tegevus

-Mis teeb sinu siili eriliseks? (Minu siil on rõõmus / tal on prillid / ta on superkangelane.)

-Milliseid värve sa kasutad? (Pruuni, halli, rohelist, kollast.)

(Ettevalmistus sügisnäituseks)

(Eesti tähestiku tähed – aplikatsioon looduslikest materjalidest)

Eesmärk:
Tutvuda eesti tähestiku tähtedega loovtöö kaudu, arendada peenmotoorikat, kujutlusvõimet ja huvi looduse vastu.

Materjalid:

• Oksad

• Kuuse ja männiokkad

• Tõrukübarad

• Kuivatatud lilled

• Kartong või tugev paber

• Liim, käärid

Tunni käik:

1. Sissejuhatus:
   Lühike jutt looduslikest materjalidest ja nende kasutamisest loomingus.

   
   

2. Meie ümber on palju toredaid asju, mida loodus meile annab – oksad, lehed, okkad, tõrukübarad, kõrred ja kuivatatud lilled. Neid saab kasutada kunstis ja käsitöös.

   Kui me loome midagi looduslikest materjalidest, saame näidata oma loovust ja teha midagi ainulaadset. Näiteks võime teha pilte, kujundeid või isegi tähti! Iga materjal on eriline – mõni on pehme, mõni kare, mõni lõhnab hästi.

   Loodusega töötamine aitab meil märgata, kui ilus ja huvitav maailm meie ümber on. See teeb meid rõõmsaks ja õpetab meid loodust hoidma.

   Вокруг нас много интересных вещей, которые даёт нам природа — веточки, листочки, иголки, шляпки от желудей, травинки и сухие цветы. Их можно использовать для поделок и рисунков.

   Когда мы создаём что-то из природных материалов, мы можем показать свою фантазию и сделать что-то особенное. Например, можно выложить буквы, картинки или узоры! Каждый материал по-своему красив — один мягкий, другой колючий, а третий приятно пахнет.

   Работая с природой, мы учимся замечать, какая она красивая и удивительная. Это делает нас радостными и учит беречь окружающий мир.

3. Tähtedega tutvumine:
   Eesti tähestiku tähtede näitamine ja arutelu. Tähe valimine aplikatsiooniks.

4. Aplikatsiooni loomine:
   Õpilased asetavad valitud tähe looduslikest materjalidest ja liimivad selle kartongile.

5. Tööde arutelu ja näitus:
   Valminud tähtede esitlus, arutelu kasutatud materjalide üle.

6. Kokkuvõte :
   Tunni kokkuvõte, kiitus loovuse eest, töökoha koristamine.

Пин на доске Рисуем по шагам

(замечательный ,отличный ,славный)

Eesmärgid:

• Tutvuda siili välimuse ja elupaigaga.

• Arendada laste loovust ja kujutlusvõimet.

• Õppida joonistama looma, kasutades erinevaid kunstivahendeid.

` 1. Kes on siil?

• Siil on väike metsloom, kelle keha katavad teravad okkad. Ta on öise eluviisiga ja liigub peamiselt öösel.

  2. Kus siil elab?
  Siil elab metsas, põõsaste all, aedades ja parkides. Ta otsib endale peidupaiku lehtede, okste või puujuurte all.

  3. Mida siil sööb?
  Siil sööb putukaid, ussikesi, tigusid, vihmausse ja mõnikord ka marju või puuvilju. Ta aitab aias kahjureid vähendada.

  4. Miks on siilil okkad?
  Siilil on okkad selleks, et end kaitsta. Kui ta tunneb ohtu, keerab ta end kerra ja okkad hoiavad vaenlased eemal.

  Tunne looma: SIIL

  Valmis töö näitamine

  Пин на доске Рисуем по шагам

• Tööetappide selgitus

Kunstiline tegevus

-Mis teeb sinu siili eriliseks? (Minu siil on rõõmus / tal on prillid / ta on superkangelane.)

-Milliseid värve sa kasutad? (Pruuni, halli, rohelist, kollast.)

Eesti tähed looduslikust materjalist.

(Ettevalmistus sügisnäituseks)

(Eesti tähestiku tähed – aplikatsioon looduslikest materjalidest)

Eesmärk:
Tutvuda eesti tähestiku tähtedega loovtöö kaudu, arendada peenmotoorikat, kujutlusvõimet ja huvi looduse vastu.

Materjalid: Oksad, Kuuse ja männiokkad, Tõrukübarad, Kuivatatud lilled, Kartong või tugev paber, Liim, käärid

1. Lühike jutt looduslikest materjalidest ja nende kasutamisest loomingus.

   
   

   Meie ümber on palju toredaid asju, mida loodus meile annab – oksad, lehed, okkad, tõrukübarad, kõrred ja kuivatatud lilled. Neid saab kasutada kunstis ja käsitöös.

   Kui me loome midagi looduslikest materjalidest, saame näidata oma loovust ja teha midagi ainulaadset. Näiteks võime teha pilte, kujundeid või isegi tähti! Iga materjal on eriline – mõni on pehme, mõni kare, mõni lõhnab hästi.

   Loodusega töötamine aitab meil märgata, kui ilus ja huvitav maailm meie ümber on. See teeb meid rõõmsaks ja õpetab meid loodust hoidma.

   Вокруг нас много интересных вещей, которые даёт нам природа — веточки, листочки, иголки, шляпки от желудей, травинки и сухие цветы. Их можно использовать для поделок и рисунков.

   Когда мы создаём что-то из природных материалов, мы можем показать свою фантазию и сделать что-то особенное. Например, можно выложить буквы, картинки или узоры! Каждый материал по-своему красив — один мягкий, другой колючий, а третий приятно пахнет.

   Работая с природой, мы учимся замечать, какая она красивая и удивительная. Это делает нас радостными и учит беречь окружающий мир.

2. Tähtedega tutvumine:
   Eesti tähestiku tähtede näitamine ja arutelu. Tähe valimine aplikatsiooniks.

3. Aplikatsiooni loomine:
   Õpilased asetavad valitud tähe looduslikest materjalidest ja liimivad selle kartongile.

4. Tööde arutelu ja näitus:
   Valminud tähtede esitlus, arutelu kasutatud materjalide üle.

   
   

(Õppida kujutama looduspilti seentega (punane kärbseseen), arendada vaatlusoskust, värvitunnetust ja

1. Sissejuhatav vestlus

- Mis on seened?
Seened on elusolendid, mis ei ole ei taimed ega loomad. Nad kasvavad tavaliselt niisketes kohtades ja aitavad looduses lagundada vanu taimi ja puid.

- Kus nad kasvavad?
Seened kasvavad metsas, niiskes mullas, puude all, rohus või vanadel puutüvedel. Mõned seened kasvavad ka aedades või parkides.kompositsiooni.)

- Milliseid seeni te teate?
Lapsed võivad nimetada näiteks:

• Kukeseened (kanaseened)

• Puravikud

• Kärbseseened

• Pilvikud

• Šampinjonid

- Miks kärbseseen on mürgine?
Kärbseseen sisaldab mürgiseid aineid, mis võivad inimesele olla ohtlikud. Sellepärast ei tohi seda süüa ega katsuda.

- Kuidas kärbseseen välja näeb? Mis värvi ta on?
Kärbseseenil on punane kübar valgete täppidega. Selle jalg on valge ja pikk. Ta näeb ilus välja, aga on mürgine.

- Kas sa oled metsas seeni näinud?
Jah, metsas võib näha palju erinevaid seeni. Mõned on suured, mõned väikesed, ja nad kasvavad puude all või rohus.

- Mis värve sa kärbseseene juures märkasid?
Kärbseseen on punane ja sellel on valged täpid. Selle jalg on valge. Mõnikord on kübaral ka oranžikas toon.

- Miks ei tohi tundmatuid seeni katsuda?
Sest mõned seened võivad olla mürgised. Kui me ei tea, kas seen on ohutu, siis on parem seda mitte puudutada, et mitte haigeks jääda.

2. Näidise näitamine ja ülesande selgitus

• Õpetaja näitab pilti kärbseseentest metsas.

• Selgitab, kuidas joonistada kübarat, jalga, rohtu, puid

3. Praktiline osa

4. Tööde arutelu

• Mis tuli eriti hästi välja?

• Milliseid värve kasutati?

• Mis oli keeruline?

  
  

krokotak | 3D Paper FRUITS

Пластилиновая осень / ИДЕИ в ДЕТСКИЙ САД / КАРТИНА ОСЕНЬ/ Осенний пейзаж / Поделки на тему осень

Tehnika: Plastiliini laialimääkimine paberi peal
Tunni eesmärgid

• Tutvuda plastiliini laialimääkimise tehnikaga.

• Arendada peenmotoorikat, täpsust ja loovust.

• Kinnistada teadmisi sügise tunnustest ja sügisestest värvidest.

  Vahendid ja materjalid:

• Valge joonistuspaber või kartong (A5 või A4)

• Vahtralehe šabloonid või eeljoonistatud kontuurid

• Plastiliin sügisestes toonides (kollane, oranž, punane, pruun, roheline)

• Tööriistad (steigid või hambatikud)

• Salvrätikud käte puhastamiseks

1. Organisatsiooniline hetk (5 min)

• Tervitus.

• Töövahendite kontroll.

• Lühike sissejuhatus: „Sügis on värviline aeg. Täna loome plastiliinist oma vahtralehe!“

2. Vestlus ja küsimused

-Milliseid värve me näeme sügisel looduses?
(kollane, punane, oranž, pruun, roheline)

-Kuidas näeb välja vahtraleht? (Vahtraleht on sakiline, mitmeharuline ja suur. Sügisel muutub see värviliseks)

-Mis on plastiliini laialimääkimine? (See tähendab, et plastiliini tükke surutakse ja silutakse sõrmega või tööriistaga paberile, et katta pind ühtlaselt)

3. Ohutusjuhend

• Plastiliini ei panda suhu.

• Töötame rahulikult ja puhtalt.

• Pärast tööd puhastame käed ja töökoha.

4. Praktiline töö

• Õpilased saavad lehe vahtralehe kontuuriga.

• Valivad sobivad plastiliinivärvid.

• Väikeste tükkidena kantakse plastiliin kontuuri sisse ja määritakse sõrmega või steigiga laiali.

5. Tööde näitus ja arutelu (5 min)

• Töökohtade koristamine.

(Õppida kujutama looduspilti seentega (punane kärbseseen), arendada vaatlusoskust, värvitunnetust ja

1. Sissejuhatav vestlus

- Mis on seened?
Seened on elusolendid, mis ei ole ei taimed ega loomad. Nad kasvavad tavaliselt niisketes kohtades ja aitavad looduses lagundada vanu taimi ja puid.

- Kus nad kasvavad?
Seened kasvavad metsas, niiskes mullas, puude all, rohus või vanadel puutüvedel. Mõned seened kasvavad ka aedades või parkides.kompositsiooni.)

- Milliseid seeni te teate?
Lapsed võivad nimetada näiteks:

• Kukeseened (kanaseened)

• Puravikud

• Kärbseseened

• Pilvikud

• Šampinjonid

- Miks kärbseseen on mürgine?
Kärbseseen sisaldab mürgiseid aineid, mis võivad inimesele olla ohtlikud. Sellepärast ei tohi seda süüa ega katsuda.

- Kuidas kärbseseen välja näeb? Mis värvi ta on?
Kärbseseenil on punane kübar valgete täppidega. Selle jalg on valge ja pikk. Ta näeb ilus välja, aga on mürgine.

- Kas sa oled metsas seeni näinud?
Jah, metsas võib näha palju erinevaid seeni. Mõned on suured, mõned väikesed, ja nad kasvavad puude all või rohus.

- Mis värve sa kärbseseene juures märkasid?
Kärbseseen on punane ja sellel on valged täpid. Selle jalg on valge. Mõnikord on kübaral ka oranžikas toon.

- Miks ei tohi tundmatuid seeni katsuda?
Sest mõned seened võivad olla mürgised. Kui me ei tea, kas seen on ohutu, siis on parem seda mitte puudutada, et mitte haigeks jääda.

2. Näidise näitamine ja ülesande selgitus

• Õpetaja näitab pilti kärbseseentest metsas.

• Selgitab, kuidas joonistada kübarat, jalga, rohtu, puid

3. Praktiline osa

4. Tööde arutelu

• Mis tuli eriti hästi välja?

• Milliseid värve kasutati?

• Mis oli keeruline?

  
  

1. Sissejuhatus.

-Sügis on aastaaeg, mil loodus valmistub talveks. Päevad muutuvad lühemaks, temperatuur langeb ja puud hakkavad oma lehti maha heitma. See on aeg, mil loodus näitab oma värvikirevat ilu – kollased, oranžid, punased ja pruunid toonid täidavad pargid ja metsad.

(Näidatakse erinevaid puulehti (vaher, kask, tamm jne).

• Mis juhtub puulehtedega sügisel? (Nad muudavad värvi ja langevad maha)

• Miks lehed muudavad värvi? (Päikesevalgus väheneb ja klorofüll taandub, mistõttu ilmnevad teised värvained)

2. Puulehtede tundmine ja sorteerimine (10 min)

• Õpilased saavad katsuda ja vaadata erinevaid puulehti.

• Arutletakse, millise puu leht see on.

  -Kas sa oled märganud, et mõni puu hoiab lehti kauem kui teine?

  -Milline on sinu lemmik sügisvärv looduses?

  -Mida sa arvad, miks puud üldse lehti maha viskavad?

Millised puud muudavad värvi?

• Vaher – punased, oranžid ja kollased lehed.

• Kask – helekollased lehed.

• Tamm – pruunid ja tumepunased lehed.

  
  

3.Sügis ja õuemehe töö

Sügisel puud heidavad oma lehed. Need muutuvad kollaseks, punaseks, oranžiks ja katavad maad, kõnniteid ja teid. See on küll ilus, aga kui lehti ei koristata, võivad need märjaks saada, laguneda ja muutuda libedaks – see on ohtlik jalakäijatele.

Siin algabki õumehe tähtis töö!

Mida teeb õumees sügisel?

• Koristab lehti tänavatelt, kõnniteedelt, hoovidest ja parkidest.

• Kasutab reha, harja, kühvlit, mõnikord ka eritehnikat.

• Paneb lehed kottidesse või kompostihunnikusse.

• Hoolitseb puhtuse ja ohutuse eest ümbruskonnas.

4.Loovtöö:

krokotak | DIY Paper Broom

KROKOTAK

KROKOTAK

5.Tööde esitlus ja arutelu

1. Praktiline osa

2. Tööde arutelu

• Mis tuli eriti hästi välja?

• Milliseid värve kasutati?

• Mis oli keeruline?

Пластилиновая осень / ИДЕИ в ДЕТСКИЙ САД / КАРТИНА ОСЕНЬ/ Осенний пейзаж / Поделки на тему осень

Tehnika: Plastiliini laialimääkimine paberi peal
Tunni eesmärgid

• Tutvuda plastiliini laialimääkimise tehnikaga.

• Arendada peenmotoorikat, täpsust ja loovust.

• Kinnistada teadmisi sügise tunnustest ja sügisestest värvidest.

  Vahendid ja materjalid:

• Valge joonistuspaber või kartong (A5 või A4)

• Vahtralehe šabloonid või eeljoonistatud kontuurid

• Plastiliin sügisestes toonides (kollane, oranž, punane, pruun, roheline)

• Tööriistad (steigid või hambatikud)

• Salvrätikud käte puhastamiseks

1. Organisatsiooniline hetk (5 min)

• Tervitus.

• Töövahendite kontroll.

• Lühike sissejuhatus: „Sügis on värviline aeg. Täna loome plastiliinist oma vahtralehe!“

2. Vestlus ja küsimused

-Milliseid värve me näeme sügisel looduses?
(kollane, punane, oranž, pruun, roheline)

-Kuidas näeb välja vahtraleht? (Vahtraleht on sakiline, mitmeharuline ja suur. Sügisel muutub see värviliseks)

-Mis on plastiliini laialimääkimine? (See tähendab, et plastiliini tükke surutakse ja silutakse sõrmega või tööriistaga paberile, et katta pind ühtlaselt)

3. Ohutusjuhend

• Plastiliini ei panda suhu.

• Töötame rahulikult ja puhtalt.

• Pärast tööd puhastame käed ja töökoha.

4. Praktiline töö

• Õpilased saavad lehe vahtralehe kontuuriga.

• Valivad sobivad plastiliinivärvid.

• Väikeste tükkidena kantakse plastiliin kontuuri sisse ja määritakse sõrmega või steigiga laiali.

5. Tööde näitus ja arutelu (5 min)

• Töökohtade koristamine.

1. Sissejuhatus.

-Sügis on aastaaeg, mil loodus valmistub talveks. Päevad muutuvad lühemaks, temperatuur langeb ja puud hakkavad oma lehti maha heitma. See on aeg, mil loodus näitab oma värvikirevat ilu – kollased, oranžid, punased ja pruunid toonid täidavad pargid ja metsad.

(Näidatakse erinevaid puulehti (vaher, kask, tamm jne).

• Mis juhtub puulehtedega sügisel? (Nad muudavad värvi ja langevad maha)

• Miks lehed muudavad värvi? (Päikesevalgus väheneb ja klorofüll taandub, mistõttu ilmnevad teised värvained)

2. Puulehtede tundmine ja sorteerimine (10 min)

• Õpilased saavad katsuda ja vaadata erinevaid puulehti.

• Arutletakse, millise puu leht see on.

  -Kas sa oled märganud, et mõni puu hoiab lehti kauem kui teine?

  -Milline on sinu lemmik sügisvärv looduses?

  -Mida sa arvad, miks puud üldse lehti maha viskavad?

Millised puud muudavad värvi?

• Vaher – punased, oranžid ja kollased lehed.

• Kask – helekollased lehed.

• Tamm – pruunid ja tumepunased lehed.

  
  

3.Sügis ja õuemehe töö

Sügisel puud heidavad oma lehed. Need muutuvad kollaseks, punaseks, oranžiks ja katavad maad, kõnniteid ja teid. See on küll ilus, aga kui lehti ei koristata, võivad need märjaks saada, laguneda ja muutuda libedaks – see on ohtlik jalakäijatele.

Siin algabki õumehe tähtis töö!

Mida teeb õumees sügisel?

• Koristab lehti tänavatelt, kõnniteedelt, hoovidest ja parkidest.

• Kasutab reha, harja, kühvlit, mõnikord ka eritehnikat.

• Paneb lehed kottidesse või kompostihunnikusse.

• Hoolitseb puhtuse ja ohutuse eest ümbruskonnas.

4.Loovtöö:

krokotak | DIY Paper Broom

KROKOTAK

KROKOTAK

5.Tööde esitlus ja arutelu

🍁 Готов урок «Желудь»! В уроке: ход работы,.. | Рисуем вместе!

Получить весь урок с ходом работы, референсами и этапами можно по ссылке👍🏻

Tõru – tammekese kodu
(Arendada kujutlusvõimet, peenmotoorikat, oskust töötada värvide ja kujunditega.)
Materjalid: Värvipliiatsid, vildikad, akvarellid, paber, tõru näidised, pildid tammedest ja metsakodudest.

1. Sissejuhatus (5 min):

   Vestlus:

   
   

   -Mis on tõru? Tõru on tamme puu vili. See on väike, pruun ja kõva koorega, millel on mütsike peal. Tõrud kasvavad sügisel ja kukuvad puu alt maha.

   
   

   -Kus tõrud kasvavad? Tõrud kasvavad tamme puudel. Tammed on suured ja tugevad puud, mida võib leida metsades, parkides ja aedades.

   
   

   -Kes võiks elada tõrus? Kujutlusvõimes võivad tõrus elada väikesed metsaolendid – näiteks haldjad, putukad, hiired või isegi väikesed tammevaimud. Kunstis ja mängus võib tõru olla väike kodu, millele saab joonistada aknad, ukse ja korstna.

   
   

   2. Peaosa (25 min):

   • Etapp 1: Joonistada tõru kuju.

   • Etapp 2: Muuta tõru koduks – lisada aknad, uks, trepp, korsten.

   • Etapp 3: Värvida pilt sügisestes soojades toonides

   
   

   Lõpetus (10 min):

   • Tööde arutelu: Kes elab sinu kodus?

   • Väike näitus.

   • Kiitus ja tagasiside.

1. Sissejuhatus.

-Sügis on aastaaeg, mil loodus valmistub talveks. Päevad muutuvad lühemaks, temperatuur langeb ja puud hakkavad oma lehti maha heitma. See on aeg, mil loodus näitab oma värvikirevat ilu – kollased, oranžid, punased ja pruunid toonid täidavad pargid ja metsad.

(Näidatakse erinevaid puulehti (vaher, kask, tamm jne).

• Mis juhtub puulehtedega sügisel? (Nad muudavad värvi ja langevad maha)

• Miks lehed muudavad värvi? (Päikesevalgus väheneb ja klorofüll taandub, mistõttu ilmnevad teised värvained)

2. Puulehtede tundmine ja sorteerimine (10 min)

• Õpilased saavad katsuda ja vaadata erinevaid puulehti.

• Arutletakse, millise puu leht see on.

  -Kas sa oled märganud, et mõni puu hoiab lehti kauem kui teine?

  -Milline on sinu lemmik sügisvärv looduses?

  -Mida sa arvad, miks puud üldse lehti maha viskavad?

Millised puud muudavad värvi?

• Vaher – punased, oranžid ja kollased lehed.

• Kask – helekollased lehed.

• Tamm – pruunid ja tumepunased lehed.

  
  

3.Sügis ja õuemehe töö

Sügisel puud heidavad oma lehed. Need muutuvad kollaseks, punaseks, oranžiks ja katavad maad, kõnniteid ja teid. See on küll ilus, aga kui lehti ei koristata, võivad need märjaks saada, laguneda ja muutuda libedaks – see on ohtlik jalakäijatele.

Siin algabki õumehe tähtis töö!

Mida teeb õumees sügisel?

• Koristab lehti tänavatelt, kõnniteedelt, hoovidest ja parkidest.

• Kasutab reha, harja, kühvlit, mõnikord ka eritehnikat.

• Paneb lehed kottidesse või kompostihunnikusse.

• Hoolitseb puhtuse ja ohutuse eest ümbruskonnas.

4.Loovtöö:

krokotak | DIY Paper Broom

KROKOTAK

KROKOTAK

5.Tööde esitlus ja arutelu

Осенние грибы

(Tutvustada sügisesi muutusi looduses, seeni kui metsa ökosüsteemi osa, arendada loovust plastiliiniga meisterdamise kaudu.)

• Sissejuhatus

  - Mis toimub sügisel? ( Lehed muutuvad kollaseks, ilm läheb külmemaks, linnud lendavad lõunasse.)

• Milliseid seeni te teate? (Kärbseseen, puravik, kaskeseen, kukeseen.)

• Õppeosa

  Sügisel, kui lehed muutuvad värviliseks ja ilm läheb jahedamaks, hakkavad metsas kasvama seened. Seened on looduse osa, mis kasvavad tavaliselt niiskes kohas – samblal, puude all või vanade kändude lähedal.

  • On olemas söödavad seened, mida inimesed korjavad ja söövad. Näiteks:

    • Puravik – suur ja pruun, tugev jalaga.

    • Kukeseen – kollane ja lehtrikujuline.

    • Kaskeseen – helepruun ja kasvab sageli kaskede all.

    Aga metsas leidub ka mürgiseid seeni, mida ei tohi süüa!

    • Kärbseseen – punane valgete täppidega, väga ilus, aga ohtlik.

    • Valge kärbseseen – näeb välja nagu tavaline söögiseen, aga on väga mürgine.

    Seeni tuleb korjata ainult siis, kui oled kindel, et nad on söödavad. Kui sa ei tea, siis on parem jätta seen metsa kasvama.

  • Seente fotode näitamine.

• Loovtöö

  • Ülesanne: luua plastiliinist pilt teemal „Sügis metsas – seenekorjamise aeg“.

    Осенние грибы

  • Arutelu: mida pildile lisada (seened, puud, lehed, sammal, loomad).

  Tööde esitlus

Пин на доске Рисуем по шагам

Пин на доске Zoe's Art Class

• Mis on Halloween?

• Mida tehakse Halloweeni ajal?

• Kas oled kunagi tähistanud Halloweeni?

• Millised tegelased on Halloweeni ajal populaarsed? (nt nõid, kummitus, kõrvits)

  (See on pidu, kus inimesed kannavad kostüüme.

  Me käime kommide järel.

  Nägin nõida ja kõrvitsaid.)

2. Kunstiteema tutvustus.

- Nõiamaja – see on salapärane ja natuke hirmus.

- Mõtle, kus nõid elab – metsas, mäe otsas, vanas lossis?

- Mis võiks olla nõiamajas?

- Milline näeb välja nõiamaja uks, aknad, katus?

3. Joonistamine

- Alusta majast – tee see vanaks ja salapäraseks.

Lisa detaile: puu, kuu, ämblikuvõrk, nõia siluett.

Kasuta tumedaid ja eredaid värve – kontrast!

- Mis on sinu joonistuses kõige huvitavam?

- Kus nõid võiks olla?

- Mis värve kasutasid ja miks?

Пин на доске Zoe's Art Class

(Tutvuda Halloweeni traditsioonidega. Õppida uusi sõnu ja väljendeid eesti keeles. Arendada käelisi oskusi ja loovust. Meisterdada nahkhiir värvilisest paberist.)

1. Lühidalt Halloweeni tähendusest

Halloween on lõbus sügisene püha, mida tähistatakse 31. oktoobril. Sellel päeval inimesed riietuvad kostüümidesse, kaunistavad kodusid kõrvitsate ja kummituslike (ghbphfr, kujundustega ning käivad kommi küsimas. Halloweenil on palju sümboleid, näiteks nahkhiired, kõrvitsad, nõiad ja kummitused. See püha on pärit Ameerikast, kuid nüüd tähistatakse seda ka paljudes teistes riikides.“

- Kas sa oled kunagi tähistanud Halloweeni?

- Miks on nahkhiir Halloweeni sümbol?

Nahkhiir lendab öösel ja elab pimedas. Halloween on pime ja salapärane püha, kus räägitakse kummitustest ja muudest hirmutavatest asjadest. Nahkhiir sobib hästi selle püha juurde, sest ta näeb välja natuke hirmus ja salapärane. Mõnes loos muutub vampiir nahkhiireks – see teeb nahkhiire veelgi põnevamaks!

Pilti nahkhiirest ja Halloweeni kaunistustest.

Пин на доске Podzimni vyzdoba

II. Sõnavara tutvustus

• Halloween, nahkhiir, tiivad, must, paber, kääridega lõikama, liimima, voltima.

• Sõnade kordamine ja kasutamine lihtsates lausetes.

III. Meisterdamine

• Õpetaja näitab samm-sammult, kuidas teha nahkhiirt värvilisest paberist.

• Õpilased järgivad juhiseid ja loovad oma nahkhiire.

• Vajadusel õpetaja aitab.

IV. Lõpetamine ja arutelu

• Õpilased näitavad oma töid.

• Küsimused:

  • Mis värvi on sinu nahkhiir?

  • Mis oli meisterdamise juures kõige huvitavam?

  • Kas tahaksid teha veel Halloweeni kaunistusi?

3. Vajalikud materjalid:

• värviline paber

• Käärid

• Liim

• silmade kleepsud

Трафареты летучая мышь 30 фото

Lumekristalli valmistamine plastiliinist
Eesmärk: Õpetada õpilasi valmistama dekoratiivset lumekristalli plastiliinist, arendada peenmotoorikat, loovat mõtlemist ja korrektsust.

• Tutvustada kuulikeste tehnikat plastiliiniga töötamisel.

• Arendada esteetilist tajumist ja fantaasiat.

• Kujundada tööoskusi plastiliiniga.

1. Lühike vestlus talvest ja lumekristallidest.

Mis aastaaeg praegu on? (Praegu on talv.)

Mida me talvel näeme? (Me näeme lund ja jääd.)

Mis värvi on lumi? (Lumi on valge.)

Kas sa tead, mis on lumekristall? (Jah, see on väike osa lumest, nagu väike täheke.)

Kas kõik lumekristallid on ühesugused? (Ei, nad on kõik erinevad.)

Makrofotograafia - pildistame lumehelbeid - Fotojutud

Mida me saame teha lumekristalli kujuga? (Me saame joonistada või meisterdada lumekristalli.)

Kas sulle meeldib talv? Miks? (Jah, mulle meeldib, sest saab kelgutada ja näha lund.)

Laul

Esimene lumi (Suuri valgeid helbeid) - AIREN

2.Tehnika selgitus: kuulikeste tegemine, ühendamine, sümmeetria.

3. Praktiline osa (20 min):

• Õpilased vormivad väikseid kuulikesi plastiliinist.

• Moodustavad lumekristalli, ühendades kuulikesi näidise järgi.

• Kaunistavad kristalli lisadetailidega (kiired, mustrid).

Пин на доске Для Детей

Maalimine ja pildi kirjeldamine – „Vares ootab lund“
Eesmärgid:

• õpivad kirjeldama pilti lihtsate lausetega eesti keeles.

• Arendada sõnavara: loomad, värvid, ilm, tegevused.

• Harjutada küsimusi ja vastuseid.

• Arendada loovust ja maalimisoskust.

1. Sissejuhatus

• Õpetaja näitab pilti „Vares ootab lund“.

• Lühike vestlus:

  • Mis loom on pildil?

  • Mis värvi on taust?

  • Kas pildil on lumi?

  • Mida vares ootab?

2. Sõnavara ja laused

• uued sõnad: vares, oks, lumi, lumehelbed, nokk, silmad, kollane, must, pruun, valge.

• Õpilased kordavad sõnu.

• Koostame koos lihtsaid lauseid:

  • Pildil on vares.

  • Vares istub oksal.

  • Taust on kollane.

  • Pildil on lumehelbed.

3. Maalimine

• Õpetaja näitab, kuidas teha kollane taust, pruun oks, must vares, valged lumehelbed.

• Õpilased maalivad oma pildi.

Eesmärgid:

• Arendada käelisi oskusi plastiliiniga töötades.

• Kujundada loovust ja kujutlusvõimet.

• Õppida edasi andma esemete kuju ja detaile.

• Arendada kannatlikkust ja täpsust.

• Nautida loomingulist protsessi.

Лепка. Слон из пластилина

(40) СЛОН - Лепим из пластилина | Видео Лепка - YouTube

Elevant on üks maailma suurimaid loomi. Tal on pikk lont, suured kõrvad ja paks nahk. Elevandid elavad Aafrikas ja Aasias. Nad on väga targad ja sõbralikud. Elevandid armastavad vett — nad ujuvad ja joovad jõest.

Elevandid elavad peredes. Nad hoolitsevad üksteise eest. Väikesed elevandipojad on alati ema lähedal. Elevandid mäletavad teed isegi paljude aastate pärast!

Huvitavad faktid:

1. Elevant võib kaaluda üle 6000 kilogrammi!

2. Elevandi lont suudab tõsta raskeid asju ja juua vett.

3. Elevandid oskavad „rääkida“ helide ja liigutustega.

   Интересные факты о слонах. Мультфильм

Пин на доске Для Детей

Maalimine ja pildi kirjeldamine – „Vares ootab lund“
Eesmärgid:

• õpivad kirjeldama pilti lihtsate lausetega eesti keeles.

• Arendada sõnavara: loomad, värvid, ilm, tegevused.

• Harjutada küsimusi ja vastuseid.

• Arendada loovust ja maalimisoskust.

1. Sissejuhatus

• Õpetaja näitab pilti „Vares ootab lund“.

• Lühike vestlus:

  • Mis loom on pildil?

  • Mis värvi on taust?

  • Kas pildil on lumi?

  • Mida vares ootab?

2. Sõnavara ja laused

• uued sõnad: vares, oks, lumi, lumehelbed, nokk, silmad, kollane, must, pruun, valge.

• Õpilased kordavad sõnu.

• Koostame koos lihtsaid lauseid:

  • Pildil on vares.

  • Vares istub oksal.

  • Taust on kollane.

  • Pildil on lumehelbed.

3. Maalimine

• Õpetaja näitab, kuidas teha kollane taust, pruun oks, must vares, valged lumehelbed.

• Õpilased maalivad oma pildi.

Lumekristalli valmistamine plastiliinist
Eesmärk: Õpetada õpilasi valmistama dekoratiivset lumekristalli plastiliinist, arendada peenmotoorikat, loovat mõtlemist ja korrektsust.

• Tutvustada kuulikeste tehnikat plastiliiniga töötamisel.

• Arendada esteetilist tajumist ja fantaasiat.

• Kujundada tööoskusi plastiliiniga.

1. Lühike vestlus talvest ja lumekristallidest.

Mis aastaaeg praegu on? (Praegu on talv.)

Mida me talvel näeme? (Me näeme lund ja jääd.)

Mis värvi on lumi? (Lumi on valge.)

Kas sa tead, mis on lumekristall? (Jah, see on väike osa lumest, nagu väike täheke.)

Kas kõik lumekristallid on ühesugused? (Ei, nad on kõik erinevad.)

Makrofotograafia - pildistame lumehelbeid - Fotojutud

Mida me saame teha lumekristalli kujuga? (Me saame joonistada või meisterdada lumekristalli.)

Kas sulle meeldib talv? Miks? (Jah, mulle meeldib, sest saab kelgutada ja näha lund.)

Laul

Esimene lumi (Suuri valgeid helbeid) - AIREN

2.Tehnika selgitus: kuulikeste tegemine, ühendamine, sümmeetria.

3. Praktiline osa (20 min):

• Õpilased vormivad väikseid kuulikesi plastiliinist.

• Moodustavad lumekristalli, ühendades kuulikesi näidise järgi.

• Kaunistavad kristalli lisadetailidega (kiired, mustrid).

Пин на доске karlo

Пин на доске karloПин на доске karlo

Joonistame taksikoera sügiseses pargis.

(Õppida kujutama looma ja sügisest maastikku, arendada tähelepanuvõimet ja loovat mõtlemist)

-Tutvuda taksikoera kehaehituse eripäradega.

-Õppida edasi andma sügise värve ja meeleolu.

-Arendada kompositsiooni- ja värvitunnetust.

1.Vestlus:

-kes on taksikoer?

-Millised on tema tunnused?

Taksikoer on väike koeratõug, kellel on pikk keha ja lühikesed jalad. Ta on tark, julge ja hea lõhnatajuga.

2. Lühike jutuajamine sügise kohta

-Milline on sügisene ilm?

Ilm on jahedam, vahel sajab vihma, tuul puhub.

-Milliseid värve näeme sügisel looduses?

Kollane, oranž, punane, pruun – lehed muutuvad värviliseks.

-Milline on sügise meeleolu?

Rahulik, vaikne, mõnikord kurb, aga ka ilus ja värviline.

3. Vaatlus ja arutelu

• Näidispiltide vaatamine: taksikoer ja sügisene park.

• Arutelu: kuidas taksikoer välja näeb? Millised kujundid ja värvid?

4. Joonistamine

• Samm 1: Joonista taksikoera siluett (pikk keha, lühikesed jalad).

• Samm 2: Lisa detailid: kõrvad, saba, silmad.

• Samm 3: Joonista taust – lehed,

• Samm 4: Värvi pilt sügisestes toonides (kollane, oranž, pruun).

5. Kokkuvõte ja tööde arutelu

-kuidas õnnestus?

Tööde näitamine, kiitus, muljete jagamine.

(lumehelveste väljalõikamine ja liimimine paberist raamile)

-Õpetada lapsi lõikama lihtsaid lumehelbeid paberist.

-Arendada täpsust ja loovat mõtlemist.

-Kujundada oskust töötada liimi ja paberiga.

Vahendid:

• Valged paberilehed.

• Käärid.

• Liimipulk.

• Valmis raam kartongist või tugevast paberist.

1. Tervitus, materjalide valmisoleku kontroll.

2. Sissejuhatus

   -miks kaunistatakse raame? Milliseid talviseid mustreid saab kasutada?

3. Näidise tutvustu
   Õpetaja näitab valmis raami lumehelvestega.

4. Praktiline töö

   -Voldi paber ja lõika lumehelbed.

   -Kinnita lumehelbed hoolikalt raamile.

   -Kontrolli, et liim ei ulatuks üle servade.

5. Tööde arutelu, kiitus, töökoha koristamine.

Пин на доске karloПин на доске karlo

Joonistame taksikoera sügiseses pargis.

(Õppida kujutama looma ja sügisest maastikku, arendada tähelepanuvõimet ja loovat mõtlemist)

-Tutvuda taksikoera kehaehituse eripäradega.

-Õppida edasi andma sügise värve ja meeleolu.

-Arendada kompositsiooni- ja värvitunnetust.

1.Vestlus:

-kes on taksikoer?

-Millised on tema tunnused?

Taksikoer on väike koeratõug, kellel on pikk keha ja lühikesed jalad. Ta on tark, julge ja hea lõhnatajuga.

2. Lühike jutuajamine sügise kohta

-Milline on sügisene ilm?

Ilm on jahedam, vahel sajab vihma, tuul puhub.

-Milliseid värve näeme sügisel looduses?

Kollane, oranž, punane, pruun – lehed muutuvad värviliseks.

-Milline on sügise meeleolu?

Rahulik, vaikne, mõnikord kurb, aga ka ilus ja värviline.

3. Vaatlus ja arutelu

• Näidispiltide vaatamine: taksikoer ja sügisene park.

• Arutelu: kuidas taksikoer välja näeb? Millised kujundid ja värvid?

4. Joonistamine

• Samm 1: Joonista taksikoera siluett (pikk keha, lühikesed jalad).

• Samm 2: Lisa detailid: kõrvad, saba, silmad.

• Samm 3: Joonista taust – lehed,

• Samm 4: Värvi pilt sügisestes toonides (kollane, oranž, pruun).

5. Kokkuvõte ja tööde arutelu

-kuidas õnnestus?

Tööde näitamine, kiitus, muljete jagamine.

30 Plantillas Imprimibles para Jugar con Plastilina

(Õpetada õpilasi looma dekoratiivset tööd plastiliinist.

Kinnistada plastiliiniga töötamise oskusi (rullimine, detailide vormimine, ühendamine).

• Arenduseesmärgid Arendada peenmotoorikat, vormi- ja värvitaju.

  Kujundada esteetilist maitset ja loovat mõtlemist.

  Kujundada korrektsust, töökust ja oskust töötada rühmas.

  Tõsta austust kooli ja selle traditsioonide vastu.

Tunni käik

1. Organisatsiooniline osa (3 min)

• Tervitus.

• Tunni teema ja eesmärkide tutvustus: „Täna valmistame plastiliinipildi tordist meie kooli 80. sünnipäeva auks“.

2. Lühike jutuajamine kooli juubeli tähtsusest.

Küsimused ja vastused:

1. Kui vana on meie kool?
– 80 aastat.

2. Mis aastal asutati kool?
– Kui praegu on 2025. aasta, siis kool asutati 1945. aastal.

3. Miks on tähtis tähistada kooli juubelit?
– Et meenutada ajalugu, tänada õpetajaid ja õpilasi ning hoida traditsioone.

4. Milliseid üritusi võib korraldada juubeliks?
– Kontsert, fotonäitus, vilistlaste kokkutulek, pidulik tort.

5. Kes osalevad pidustustel?
– Õpilased, õpetajad, vanemad, vilistlased, külalised.

6. Mida sümboliseerib juubelitort?
– Rõõmu, ühtsust ja pidupäeva kogu kooliperele.

7. Kuidas saab kooli juubeli puhul kaunistada?
– Plakatitega „80 aastat“, õhupallidega, kooli ajaloo fotodega.

8. Mida võib koolile soovida juubeli puhul?
– Pikka tegutsemisaega, edu õpilastele, uusi saavutusi.

(Näidise vaatamine: millised värvid, detailid, kaunistused.=

3. Töövõtete näitamine

Как слепить тортик лепка для детей из пластилина 

• Kuidas plastiliini rullida „vorstideks“ ja „lameketasteks“.

• Kuidas detaile ühendada, teha kaunistusi (marjad, küünlad, kiri „80“).

4. Iseseisev töö

Õpilased loovad plastiliinipildi tordist alusel. Õpetaja aitab, juhendab ja kontrollib.

5. Tööde näitus.

Пин на доске Drawing for Miri

(30) Рисуем КРАСКАМИ торт для МАЛЫШЕЙ с РыбаКит - YouTube

• Õpetada lapsi joonistama ümmarguse kujuga esemeid (tort) guaššvärvidega.

• Kinnistada teadmisi värvide segamisest ja pintsliga töötamisest.

  Kasvatuseesmärgid:

  • Kujundada austust kooli vastu, oskust väljendada rõõmu loovuse kaudu.

Vahendid

• Joonistuspaber (A4).

• Guaššvärvid, erineva suurusega pintslid.

• Veeanumad, palett.

• Salvrätikud.

• Näidis tordist (foto või joonis).

1. Organisatsiooniline osa

• Tervitus, töövahendite kontroll.

• Teema tutvustus: „Täna joonistame piduliku tordi kooli juubeliks“.

2. Vestlus: „Miks tähistame kooli juubelit? Millised kaunistused on tordil?“

-Näidise vaatamine: kuju, värvid, detailid (küünlad, kiri „80“).

3. Töövõtete näitamine

• Kuidas joonistada tordi alus (ovaal või ring).

• Kuidas kanda guaššvärvi: heledast tumedani, pehmed üleminekud.

• Kuidas lisada detaile: kreem, marjad, küünlad, kiri.

4. Iseseisev töö

• Õpilased joonistavad tordi näidise järgi või loovad oma kujunduse.

5. Tööde näitus.

Пин на доске art

Пин на доске Teaching Inspiration

Õppe-eesmärgid

• Õpilane oskab valmistada plastiliinipildi kasutades määrimistehnikat.

• Arendab loovust, värvitaju ja peenmotoorikat.

• Õpib töövahendite ja materjalide korrektset kasutamist.

Vahendid ja materjalid

• Plastiliin erinevates värvides

• Tugev alus (papp, kartong või plastplaat)

• Plastmassist või puidust spaatel (määrimiseks)

• Niiske salvrätik käte puhastamiseks

1. Sissejuhatus

   • Õpetaja tutvustab määrimistehnikat ja näitab näidist.

   • Arutelu: milliseid teemasid saab kujutada (loomad, loodus, abstraktsed mustrid).

2. Küsimused õpilastele ja näidisvastused

   -Mis on määrimistehnika?
   Vastus: See on tehnika, kus plastiliini hõõrutakse või silutakse alusele, et luua ühtlane pind ja värviüleminekud.

   -Miks tuleb plastiliini enne töö alustamist pehmendada?
   Vastus: Et plastiliin oleks elastne ja kergesti määratav.

   -Milliseid värve sobib kasutada tausta tegemiseks?
   Vastus: Heledaid ja ühtlaseid värve, et pilt oleks selge ja kontrastne.

   -Kuidas saab plastiliiniga luua varjundeid?
   Vastus: Segades kahte värvi ja määrides neid üksteise sisse.

   -Mis on kõige olulisem töö lõpus?
   Vastus: Viimistlus – pind peab olema sile ja kujundid selged.

3. Ettevalmistus (5 min)

   • Plastiliini pehmendamine käte vahel.

   • Värvide valimine ja planeerimine.

4. Pildi valmistamine (30 min)

   • Tausta loomine plastiliini määrimisega alusele.

   • Kujundite ja detailide lisamine (määrimine, silumine).

   • Viimistlus: kontrastid, värvide üleminekud.

5. Kokkuvõte ja tööde hindamine (5 min)

   • Õpilased näitavad oma töid.

   • Arutelu: mis oli lihtne, mis keeruline.

   • Kodune ülesanne: mõelda järgmise töö teema.

30 Plantillas Imprimibles para Jugar con Plastilina

(Õpetada õpilasi looma dekoratiivset tööd plastiliinist.

Kinnistada plastiliiniga töötamise oskusi (rullimine, detailide vormimine, ühendamine).

• Arenduseesmärgid Arendada peenmotoorikat, vormi- ja värvitaju.

  Kujundada esteetilist maitset ja loovat mõtlemist.

  Kujundada korrektsust, töökust ja oskust töötada rühmas.

  Tõsta austust kooli ja selle traditsioonide vastu.

Tunni käik

1. Organisatsiooniline osa (3 min)

• Tervitus.

• Tunni teema ja eesmärkide tutvustus: „Täna valmistame plastiliinipildi tordist meie kooli 80. sünnipäeva auks“.

2. Lühike jutuajamine kooli juubeli tähtsusest.

Küsimused ja vastused:

1. Kui vana on meie kool?
– 80 aastat.

2. Mis aastal asutati kool?
– Kui praegu on 2025. aasta, siis kool asutati 1945. aastal.

3. Miks on tähtis tähistada kooli juubelit?
– Et meenutada ajalugu, tänada õpetajaid ja õpilasi ning hoida traditsioone.

4. Milliseid üritusi võib korraldada juubeliks?
– Kontsert, fotonäitus, vilistlaste kokkutulek, pidulik tort.

5. Kes osalevad pidustustel?
– Õpilased, õpetajad, vanemad, vilistlased, külalised.

6. Mida sümboliseerib juubelitort?
– Rõõmu, ühtsust ja pidupäeva kogu kooliperele.

7. Kuidas saab kooli juubeli puhul kaunistada?
– Plakatitega „80 aastat“, õhupallidega, kooli ajaloo fotodega.

8. Mida võib koolile soovida juubeli puhul?
– Pikka tegutsemisaega, edu õpilastele, uusi saavutusi.

(Näidise vaatamine: millised värvid, detailid, kaunistused.=

3. Töövõtete näitamine

Как слепить тортик лепка для детей из пластилина 

• Kuidas plastiliini rullida „vorstideks“ ja „lameketasteks“.

• Kuidas detaile ühendada, teha kaunistusi (marjad, küünlad, kiri „80“).

4. Iseseisev töö

Õpilased loovad plastiliinipildi tordist alusel. Õpetaja aitab, juhendab ja kontrollib.

5. Tööde näitus.

Пин на доске cartelloni vari

30 Plantillas Imprimibles para Jugar con Plastilina

(Õpetada õpilasi looma dekoratiivset tööd plastiliinist.

Kinnistada plastiliiniga töötamise oskusi (rullimine, detailide vormimine, ühendamine).

• Arenduseesmärgid Arendada peenmotoorikat, vormi- ja värvitaju.

  Kujundada esteetilist maitset ja loovat mõtlemist.

  Kujundada korrektsust, töökust ja oskust töötada rühmas.

  Tõsta austust kooli ja selle traditsioonide vastu.

Tunni käik

1. Organisatsiooniline osa (3 min)

• Tervitus.

• Tunni teema ja eesmärkide tutvustus: „Täna valmistame plastiliinipildi tordist meie kooli 80. sünnipäeva auks“.

2. Lühike jutuajamine kooli juubeli tähtsusest.

Küsimused ja vastused:

1. Kui vana on meie kool?
– 80 aastat.

2. Mis aastal asutati kool?
– Kui praegu on 2025. aasta, siis kool asutati 1945. aastal.

3. Miks on tähtis tähistada kooli juubelit?
– Et meenutada ajalugu, tänada õpetajaid ja õpilasi ning hoida traditsioone.

4. Milliseid üritusi võib korraldada juubeliks?
– Kontsert, fotonäitus, vilistlaste kokkutulek, pidulik tort.

5. Kes osalevad pidustustel?
– Õpilased, õpetajad, vanemad, vilistlased, külalised.

6. Mida sümboliseerib juubelitort?
– Rõõmu, ühtsust ja pidupäeva kogu kooliperele.

7. Kuidas saab kooli juubeli puhul kaunistada?
– Plakatitega „80 aastat“, õhupallidega, kooli ajaloo fotodega.

8. Mida võib koolile soovida juubeli puhul?
– Pikka tegutsemisaega, edu õpilastele, uusi saavutusi.

(Näidise vaatamine: millised värvid, detailid, kaunistused.=

3. Töövõtete näitamine

Как слепить тортик лепка для детей из пластилина 

• Kuidas plastiliini rullida „vorstideks“ ja „lameketasteks“.

• Kuidas detaile ühendada, teha kaunistusi (marjad, küünlad, kiri „80“).

4. Iseseisev töö

Õpilased loovad plastiliinipildi tordist alusel. Õpetaja aitab, juhendab ja kontrollib.

5. Tööde näitus.

Как нарисовать новогоднего лося

Talvine muinasjutt: põder jõuluehetega

1.Eesmärgid:

Arendada laste kujutlusvõimet ja oskust joonistada loomi.

Õpetada kujundama pidulikku kompositsiooni ja värvilahendust.

Tutvustada, kuidas lisada joonistusele dekoratiivseid elemente (jõuluehted).

2.Vahendid:

• Valge A3 paber.

• kriidid, harilik pliats

• Põdra illustratsioon.

• Näited jõuluehetest.

3. Lühike vestlus:

-Millised loomad elavad talvel metsas? Kas olete näinud põtra?

-Kujutage ette, et metsas toimub jõulupidu. Põder on peo kuningas ja tema suured sarved on kaunistatud värviliste ehetega. Milliseid ehteid võiks seal olla?

• Piltide näitamine: põder, jõuluehted

3.2. Arutelu Millised värvid sobivad jõuludeks? Milliseid kujundeid ehted võivad olla?

3.3. Ülesande selgitus

• Joonistada põder, sarved kaunistatud jõuluehetega.

• Lisada taustaks lumi võib-olla ka kingitusi.

• Tähelepanu proportsioonidele ja värvide harmooniale.

4. Praktiline töö

• Etapid:

  1. Visand pliiatsiga (pea, sarved, keha).

  2. Ehted sarvedele (kuulid, vanikud, tähed).

  3. Värvimine: põder pruunides toonides, ehted erksates värvides.

  4. Taust – lumi, puud, taevas.

5. Tööde näitus.

Пин на доске Arts and crafts

Eesmärk: tutvuda dekoratiivse maalinguga, arendada tähelepanelikkust, värvitunnetust ja kompositsiooni.

Лашадка красная / елочная игрушка гуашью просто

1.Vestlus

- Lapsed, vaadake pilti. Mida te näete? (Hobust, mänguasja, see on punane, mustritega.)

- Õige! See on jõuluehe – hobune. Kus see võib rippuda? (Kuusepuul!)

- Millest selline ehe võib olla tehtud?(Puust, võib-olla plastikust.)

- Jah, enamasti tehakse sellised ehted puidust ja värvitakse erksate värvidega. Vaadake tähelepanelikult: mis värvi on taust? (Roheline.)

-Miks kunstnik valis rohelise tausta? (Sest see on kuuse värv, jõulud.)

-Väga hea! Aga hobune ise, mis värvi ta on? (Punane, valgete mustritega)

-Miks kunstnik lisas valged mustrid? (Et oleks ilus, meenutab lumehelbeid.

-Õige! See on dekoratiivne maaling. Täna proovime joonistada oma jõuluehte – hobuse. Võite valida ükskõik millise värvi ja mõelda välja oma mustrid.

2. Aruteluküsimused

1. Millised värvid sobivad jõuluehetele?

2. Milliseid mustreid saab joonistada, et ehe oleks pidulik?

3. Miks on tähtis värve harmooniliselt sobitada?

3. Praktiline osa

• Joonista hobune värvilisel taustal.

• Lisa mustrid (lumehelbed, täpid, triibud).

• Kasuta erksaid kontrastseid värve.

Пин на доске GNOMES 25
Eesmärgid:

• Tutvustada jõulutraditsioone ja Jõuluvana rolli.

• Arendada sõnavara ja suulist väljendusoskust.

• Arendada loovust (plastiliiniga määramine).

Küsimused teema järgi:

Milliseid pühi sa tead? Milline on sinu lemmikpüha?
(Mulle meeldivad jõulud, sest saan kingitusi.
Mulle meeldib aastavahetus, sest on ilutulestik.)

Vestlus Kes on Jõuluvana? (pilt)

Jutuke: Jõuluvana tuleb külla

Jõululaupäev on käes. Lumi katab maa ja kuusk särab küünaldega. Lapsed ootavad põnevusega, sest varsti tuleb Jõuluvana.
Jõuluvana sõidab saaniga üle lume. Tal on punane kuub, suur müts ja pikk valge habe. Kingikotis on palju kingitusi.
Kui Jõuluvana astub tuppa, lapsed laulavad jõululaulu ja loevad luuletusi. Jõuluvana naeratab ja jagab kingitusi. Kõik on rõõmsad ja õnnelikud.

- Kes on Jõuluvana? (Ta on jõulumees Eestis.)

- Mida ta toob? (Ta toob kingitusi.)

- Millal ta tuleb? (Ta tuleb jõululaupäeval.)

Uued sõnad:

• jõulud — jõulupüha

• kuusk — jõulupuu

• kingitus — kingitus

• lumi — lumi

• küünal — küünal

• Jõuluvana — jõulumees

• päkapikk — päkapikk

• piparkook — piparkook

-Kuidas Jõuluvana välja näeb? (Tal on punane kuub, müts, valge habe ja kingikott).

-Kuidas ta reisib? (Ta sõidab saaniga koos põhjapõtradega.

-Mida lapsed teevad, et saada kingitusi? (Nad laulavad laule või loevad luuletusi.)

Loovtö

• Meisterda plastiliinist Jõuluvana või jõulupuu.

• Näita oma pilti eeskujuks.

Eesmärk: tutvuda dekoratiivse maalinguga, arendada tähelepanelikkust, värvitunnetust ja kompositsiooni.

Лашадка красная / елочная игрушка гуашью просто

1.Vestlus

- Lapsed, vaadake pilti. Mida te näete? (Hobust, mänguasja, see on punane, mustritega.)

- Õige! See on jõuluehe – hobune. Kus see võib rippuda? (Kuusepuul!)

- Millest selline ehe võib olla tehtud?(Puust, võib-olla plastikust.)

- Jah, enamasti tehakse sellised ehted puidust ja värvitakse erksate värvidega. Vaadake tähelepanelikult: mis värvi on taust? (Roheline.)

-Miks kunstnik valis rohelise tausta? (Sest see on kuuse värv, jõulud.)

-Väga hea! Aga hobune ise, mis värvi ta on? (Punane, valgete mustritega)

-Miks kunstnik lisas valged mustrid? (Et oleks ilus, meenutab lumehelbeid.

-Õige! See on dekoratiivne maaling. Täna proovime joonistada oma jõuluehte – hobuse. Võite valida ükskõik millise värvi ja mõelda välja oma mustrid.

2. Aruteluküsimused

1. Millised värvid sobivad jõuluehetele?

2. Milliseid mustreid saab joonistada, et ehe oleks pidulik?

3. Miks on tähtis värve harmooniliselt sobitada?

3. Praktiline osa

• Joonista hobune värvilisel taustal.

• Lisa mustrid (lumehelbed, täpid, triibud).

• Kasuta erksaid kontrastseid värve.

Пин на доске Дети

Tunni eesmärk: Jõulukaardi valmistamine rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia elementidega.

Ülesanded:

• Hariduslikud: Tutvustada rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia tehnikaid, täiustada oskusi töötamisel paberi, plastiliini, liimi ja kääridega.

• Arendavad: Arendada käte peenmotoorikat, loomingulist kujutlusvõimet, esteetilist maitset.

• Kasvatuslikud: Kasvatada korrektsust, kannatlikkust, püsivust, oskust alustatud tööd lõpule viia.

Materjalid ja tööriistad:

• Värviline kartong (kaardi alus, näiteks kollane või sinine).

• Komplekt värvilist paberit (erinevaid erksaid värve).

• Roheline ja pruun plastiliin.

• Liimipulk või PVA-liim.

• Käärid.

• Harilik pliiats, kustutuskumm.

Tunni käik

I. Organisatsiooniline osa

Erilist tähelepanu pööratakse ohutustehnika reeglite meenutamisele kääride ja liimiga töötamisel.

II. Teadmiste aktualiseerimine ja eesmärgi püstitamine

-Mis püha varsti on?(Uusaasta!)

-Mis on uusaasta peamine sümbol? Millega jõulupuud kaunistatakse?(Jõulupuu, jõuluehted, kuulid, vanikud.)

-Kuidas saab jõuluehet oma kätega teha? (Paberist, plastiliinist, niidist, käbidest.)

-Täna ühendame kaks tehnikat – aplikatsiooni ja voolimise – et luua ilus kaart.

III. Praktiline töö

1. Alus: Joonistame kartongile jõulukuuli ja kuuseoksa kontuuri.

2. Aplikatsioon: Õpetaja demonstreerib, kuidas rebida väikeseid värvilise paberi tükke ja tihedalt kleepida need kuuli kontuuri sisse (tehnika "paberist mosaiik").

3. Plastiliinigraafia: Näidatakse rohelise plastiliini rullimise võtteid kuuseokste jaoks ja pruuni kuuli hoidja jaoks.

Õpilased teevad iseseisvat tööd

IV. Tunni kokkuvõte. Refleksioon

- Mida uut te tunnis õppisite? Milliste raskustega kokku puutusite?( Õppisime rebimisaplikatsioonist, oli raske rebida väikeseid tükke.)

Пин на доске Első osztály

Üldeesmärk:

Valmistada lihtne jõulukaart täppide tehnikas, arendada huvi loovtegevuse vastu ja pakkuda õnnestumise kogemust.

Õppeülesanded: tutvustada täppide tegemist vatipulgaga;

õpetada täppe paigutama ringi sisse.

Arendavad ülesanded: arendada nägemistähelepanu, arendada käe peenmotoorikat, toetada värvide valikut.

Korrektiivsed ülesanded: kujundada oskust järgida lihtsat sõnalist juhendit, toetada lapse algatusvõimet, arendada võimet tegevus lõpuni viia.

Kasvatuslikud ülesanded: luua positiivne hoiak loovtegevuse vastu, kasvatada hoolikust ja enesekindlust.

— Täna teeme ilusa jõulukaardi. (näidispilt)
— Need on kuulid, jõulukaunistused.

— Mida te näete? (kuul, kaunistus, värvid.)
2. Materjalide tutvustamine

(kartong, vatipulk, värvid

— See on vatipulk. Sellega teeme täpid.

(Näitab ühte täppi paberil)
3. Kaardi alus

Õpetaja joonistab eelnevalt lihtsad suured ringid — „jõulukulid“.

— See on kuul. Me hakkame seda täppidega kaunistama.

4. Loovtöö

Töö toimub vabalt, ilma etappide jagamiseta.

Õpetaja juhendab õrnalt:
1) Võta pulk.
2) Pane pulk värvi sisse.
3)Tee täpp ringi sisse.
5. Kokkuvõte

— Mida me täna tegime? (Me tegime täppidest jõulukaunistusi.)

Пин на доске Дети

Tunni eesmärk: Jõulukaardi valmistamine rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia elementidega.

Ülesanded:

• Hariduslikud: Tutvustada rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia tehnikaid, täiustada oskusi töötamisel paberi, plastiliini, liimi ja kääridega.

• Arendavad: Arendada käte peenmotoorikat, loomingulist kujutlusvõimet, esteetilist maitset.

• Kasvatuslikud: Kasvatada korrektsust, kannatlikkust, püsivust, oskust alustatud tööd lõpule viia.

Materjalid ja tööriistad:

• Värviline kartong (kaardi alus, näiteks kollane või sinine).

• Komplekt värvilist paberit (erinevaid erksaid värve).

• Roheline ja pruun plastiliin.

• Liimipulk või PVA-liim.

• Käärid.

• Harilik pliiats, kustutuskumm.

Tunni käik

I. Organisatsiooniline osa

Erilist tähelepanu pööratakse ohutustehnika reeglite meenutamisele kääride ja liimiga töötamisel.

II. Teadmiste aktualiseerimine ja eesmärgi püstitamine

-Mis püha varsti on?(Uusaasta!)

-Mis on uusaasta peamine sümbol? Millega jõulupuud kaunistatakse?(Jõulupuu, jõuluehted, kuulid, vanikud.)

-Kuidas saab jõuluehet oma kätega teha? (Paberist, plastiliinist, niidist, käbidest.)

-Täna ühendame kaks tehnikat – aplikatsiooni ja voolimise – et luua ilus kaart.

III. Praktiline töö

1. Alus: Joonistame kartongile jõulukuuli ja kuuseoksa kontuuri.

2. Aplikatsioon: Õpetaja demonstreerib, kuidas rebida väikeseid värvilise paberi tükke ja tihedalt kleepida need kuuli kontuuri sisse (tehnika "paberist mosaiik").

3. Plastiliinigraafia: Näidatakse rohelise plastiliini rullimise võtteid kuuseokste jaoks ja pruuni kuuli hoidja jaoks.

Õpilased teevad iseseisvat tööd

IV. Tunni kokkuvõte. Refleksioon

- Mida uut te tunnis õppisite? Milliste raskustega kokku puutusite?( Õppisime rebimisaplikatsioonist, oli raske rebida väikeseid tükke.)

Пин на доске Дети

Tunni eesmärk: kaardi valmistamine rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia elementidega.

Ülesanded:

• Hariduslikud: Tutvustada rebimisaplikatsiooni ja plastiliinigraafia tehnikaid, täiustada oskusi töötamisel paberi, plastiliini, liimi ja kääridega.

• Arendavad: Arendada käte peenmotoorikat, loomingulist kujutlusvõimet, esteetilist maitset.

• Kasvatuslikud: Kasvatada korrektsust, kannatlikkust, püsivust, oskust alustatud tööd lõpule viia.

Materjalid ja tööriistad:

• Värviline kartong (kaardi alus, näiteks kollane või sinine).

• Komplekt värvilist paberit (erinevaid erksaid värve).

• Roheline ja pruun plastiliin.

• Liimipulk või PVA-liim.

• Käärid.

• Harilik pliiats, kustutuskumm.

Tunni käik

I. Organisatsiooniline osa

Erilist tähelepanu pööratakse ohutustehnika reeglite meenutamisele kääride ja liimiga töötamisel.

II. Teadmiste aktualiseerimine ja eesmärgi püstitamine

-Mis püha varsti on?(Uusaasta!)

-Mis on uusaasta peamine sümbol? Millega jõulupuud kaunistatakse?(Jõulupuu, jõuluehted, kuulid, vanikud.)

-Kuidas saab jõuluehet oma kätega teha? (Paberist, plastiliinist, niidist, käbidest.)

-Täna ühendame kaks tehnikat – aplikatsiooni ja voolimise – et luua ilus kaart.

III. Praktiline töö

1. Alus: Joonistame kartongile jõulukuuli ja kuuseoksa kontuuri.

2. Aplikatsioon: Õpetaja demonstreerib, kuidas rebida väikeseid värvilise paberi tükke ja tihedalt kleepida need kuuli kontuuri sisse (tehnika "paberist mosaiik").

3. Plastiliinigraafia: Näidatakse rohelise plastiliini rullimise võtteid kuuseokste jaoks ja pruuni kuuli hoidja jaoks.

Õpilased teevad iseseisvat tööd

IV. Tunni kokkuvõte. Refleksioon

- Mida uut te tunnis õppisite? Milliste raskustega kokku puutusite?( Õppisime rebimisaplikatsioonist, oli raske rebida väikeseid tükke.)

Пин на доске 1st Grade

Tunni eesmärgid:

Õpetada lapsi tegema paberist aplikatsiooni.

Kinnistada talve ja riiete teemalisi sõnu eesti keeles.

Arendada peenmotoorikat, korrektsust ja loovat mõtlemist.

Materjaalid

• Must paber (черная бумага) – taust (фон)

• Valge paber (белая бумага) – lumememm (снеговик)

• Värviline paber (цветная бумага) – sall (шарф), kindad (варежки), porgand (морковка – нос)

• Liim (клей), käärid (ножницы)

• Värvid või valge guašš (для снега – белые точки)

1. vestlus

-Lapsed, mis aastaajad meil on? (kevad, suvi, sügis, talv.)

-Mis aastaajal sajab lumi? (talvel.)

-Kes on pildil? (lumememm.)

-Millest lumememm on tehtud?(lumest.)

- Täna teeme lumememme paberist. Vaadake pilti – lumememmel on sall, kindad ja porgandnina. Me lõikame osad välja ja liimime taustale.

2. Sõnavara kinnistamine

• lumememm – снеговик

• lumi – снег

• sall – шарф

• kindad – варежки

• nina – нос

• porgand – морковка

• taust – фон

• liim – клей

• käärid – ножницы

-Mis värvi on lumememm? (valge.)

-Kuhu paneme salli? (kaela ümber)

-Mis kujuga on porgandnina? (kolmnurk.)

-Mida teeme kõigepealt? (lõikame osad välja.)

3. Praktiline töö

• Lõikame detailid välja (kasutame šablooni).

• Liimime need mustale taustale.

• Lisame valged lumehelbed (punktid).

4. Kokkuvõte

- Mis me täna tegime? (lumememme paberist.)

- Milliseid uusi sõnu õppisime? (lumememm, sall, kindad, porgand, lumi.)

Пин на доске Első osztály

Üldeesmärk:

Valmistada lihtne jõulukaart täppide tehnikas, arendada huvi loovtegevuse vastu ja pakkuda õnnestumise kogemust.

Õppeülesanded: tutvustada täppide tegemist vatipulgaga;

õpetada täppe paigutama ringi sisse.

Arendavad ülesanded: arendada nägemistähelepanu, arendada käe peenmotoorikat, toetada värvide valikut.

Korrektiivsed ülesanded: kujundada oskust järgida lihtsat sõnalist juhendit, toetada lapse algatusvõimet, arendada võimet tegevus lõpuni viia.

Kasvatuslikud ülesanded: luua positiivne hoiak loovtegevuse vastu, kasvatada hoolikust ja enesekindlust.

— Täna teeme ilusa jõulukaardi. (näidispilt)
— Need on kuulid, jõulukaunistused.

— Mida te näete? (kuul, kaunistus, värvid.)
2. Materjalide tutvustamine

(kartong, vatipulk, värvid

— See on vatipulk. Sellega teeme täpid.

(Näitab ühte täppi paberil)
3. Kaardi alus

Õpetaja joonistab eelnevalt lihtsad suured ringid — „jõulukulid“.

— See on kuul. Me hakkame seda täppidega kaunistama.

4. Loovtöö

Töö toimub vabalt, ilma etappide jagamiseta.

Õpetaja juhendab õrnalt:
1) Võta pulk.
2) Pane pulk värvi sisse.
3)Tee täpp ringi sisse.
5. Kokkuvõte

— Mida me täna tegime? (Me tegime täppidest jõulukaunistusi.)

Ксения Герасимова. Пост со стены.

Eesmärgid:

• õppida tegema rebitud paberi tehnikas mosaiiki;

• arendada käelist osavust ja loovust.

1. Sissejuhatav vestlus

- Vaadake pilti. Mis lind see on? (Tihane)

Tihane

Синичка стучит в окно.

9.TIHANEJAKALENDER_3.osa_.ppt

- Mis värvi ta on? (Kollane, roheline, hall, must)

- Mida teeb tihane talvel? (Otsib toitu, istub oksal, käib lindude söögimajas.)

- Täna teeme ilusa talvise pildi — tihase mosaiigi rebitud paberist.

2. Vahendid:

värviline paber (kollane, roheline, hall, valge, must);

kartong alusena;

liim;

must viltpliiats;

vatitikk või pintsel lume jaoks.

3. Töö käik

1)Joonistame linnu kontuuri

-Tõmmake tihase kontuur musta viltpliiatsiga

2)Rebime paberi väikesteks tükkideks

-Ärge kasutage kääre — paber peab olema rebitud.

3)Täidame linnu osad värvidega

-Kus on tihasel kollane värv? (Kõhul.)

-Kus on roheline? (Seljal)

-Kus on hall? (Tiival ja sabal.)

4. Kleepimine

-Pange tükid tihedalt üksteise kõrvale.

5. Lisame lume

-Tee valged täpid — see on lumi

4. Tunni lõpetamine

-Mida uut te täna õppisite? Rebitud paberi tehnikat.

-Mis oli kõige raskem?

Пин на доске taimi

Зайчик

1. Tunni sissejuhatus

-Täna loome talvise meeleoluga pildi armsast jänesest. Enne kui alustame joonistamist, vaatame ühte näidispilti ja räägime sellest.

Õpetaja näitab pilti (õpilased vaatavad).

2. Vestlus

1) Mida te näete pildil? (Jänest, Talvet, Punaseid marju, Puude oksi, Lumehelbeid.

2). Milline on pildi meeleolu — rõõmus või rahulik?

(Rahulik. Talvine. Natuke naljakas, sest jänes on suurte silmadega.)

3) Mis aastaaeg võiks pildil olla? (Talv. Lumisel ajal.)

4) Mis värve on kunstnik kõige rohkem kasutanud? (Sinist. Hallikat. Valget.“ Punast marjadel.)

5) Kuidas on jänes maalitud – kas realistlikult või pigem mänguliselt? (Mänguliselt. Lastepäraselt. Lihtsate kujunditega.)

6) Millest te arvate, et jänes mõtleb? (loovuse arendamiseks)

(Tahab marju süüa. Külm on. Otsib sõpra. Kuulab, mis metsas toimub.)

3. Töö käik (20–25 min)

(Õpetaja näitab samm-sammult)

1) Taust

• Maalida helesinine taust (lai pintsel).

• Kuivatada 1–2 minutit.

2) Jänese kujundi loomine

• Halli värviga keha suur kuju.

• Kõrvad – kaks piklikku kuju.

• Kõht – heledam laik.

• Nina – punane/roosa täpp.

• Silmad – valge + sinine keskelt.

3) Detailid

• Vurrud valge pintsliga.

• Nina ümber mustad täpikesed.

• Oksad mustaga.

• Marjad punasega.

• Valgega lumehelbed.

4) Viimased täiustused

• Kontrollida kontrasti.

• Lisada vajadusel rohkem lund.

4. Tunni lõpp

- Mis oli kõige lihtsam?“

- Mis oli kõige keerulisem?“

- Mida te õppisite täna?“

Õpilased näitavad oma töid ja jagavad muljeid.

Пин на доске taimi

Зайчик

1. Tunni sissejuhatus

-Täna loome talvise meeleoluga pildi armsast jänesest. Enne kui alustame joonistamist, vaatame ühte näidispilti ja räägime sellest.

Õpetaja näitab pilti (õpilased vaatavad).

2. Vestlus

1) Mida te näete pildil? (Jänest, Talvet, Punaseid marju, Puude oksi, Lumehelbeid.

2). Milline on pildi meeleolu — rõõmus või rahulik?

(Rahulik. Talvine. Natuke naljakas, sest jänes on suurte silmadega.)

3) Mis aastaaeg võiks pildil olla? (Talv. Lumisel ajal.)

4) Mis värve on kunstnik kõige rohkem kasutanud? (Sinist. Hallikat. Valget.“ Punast marjadel.)

5) Kuidas on jänes maalitud – kas realistlikult või pigem mänguliselt? (Mänguliselt. Lastepäraselt. Lihtsate kujunditega.)

6) Millest te arvate, et jänes mõtleb? (loovuse arendamiseks)

(Tahab marju süüa. Külm on. Otsib sõpra. Kuulab, mis metsas toimub.)

3. Töö käik (20–25 min)

(Õpetaja näitab samm-sammult)

1) Taust

• Maalida helesinine taust (lai pintsel).

• Kuivatada 1–2 minutit.

2) Jänese kujundi loomine

• Halli värviga keha suur kuju.

• Kõrvad – kaks piklikku kuju.

• Kõht – heledam laik.

• Nina – punane/roosa täpp.

• Silmad – valge + sinine keskelt.

3) Detailid

• Vurrud valge pintsliga.

• Nina ümber mustad täpikesed.

• Oksad mustaga.

• Marjad punasega.

• Valgega lumehelbed.

4) Viimased täiustused

• Kontrollida kontrasti.

• Lisada vajadusel rohkem lund.

4. Tunni lõpp

- Mis oli kõige lihtsam?“

- Mis oli kõige keerulisem?“

- Mida te õppisite täna?“

Õpilased näitavad oma töid ja jagavad muljeid.

Ксения Герасимова. Пост со стены.

Пин на доске taimi

Зайчик

1. Tunni sissejuhatus

-Täna loome talvise meeleoluga pildi armsast jänesest. Enne kui alustame joonistamist, vaatame ühte näidispilti ja räägime sellest.

Õpetaja näitab pilti (õpilased vaatavad).

2. Vestlus

1) Mida te näete pildil? (Jänest, Talvet, Punaseid marju, Puude oksi, Lumehelbeid.

2). Milline on pildi meeleolu — rõõmus või rahulik?

(Rahulik. Talvine. Natuke naljakas, sest jänes on suurte silmadega.)

3) Mis aastaaeg võiks pildil olla? (Talv. Lumisel ajal.)

4) Mis värve on kunstnik kõige rohkem kasutanud? (Sinist. Hallikat. Valget.“ Punast marjadel.)

5) Kuidas on jänes maalitud – kas realistlikult või pigem mänguliselt? (Mänguliselt. Lastepäraselt. Lihtsate kujunditega.)

6) Millest te arvate, et jänes mõtleb? (loovuse arendamiseks)

(Tahab marju süüa. Külm on. Otsib sõpra. Kuulab, mis metsas toimub.)

3. Töö käik (20–25 min)

(Õpetaja näitab samm-sammult)

1) Taust

• Maalida helesinine taust (lai pintsel).

• Kuivatada 1–2 minutit.

2) Jänese kujundi loomine

• Halli värviga keha suur kuju.

• Kõrvad – kaks piklikku kuju.

• Kõht – heledam laik.

• Nina – punane/roosa täpp.

• Silmad – valge + sinine keskelt.

3) Detailid

• Vurrud valge pintsliga.

• Nina ümber mustad täpikesed.

• Oksad mustaga.

• Marjad punasega.

• Valgega lumehelbed.

4) Viimased täiustused

• Kontrollida kontrasti.

• Lisada vajadusel rohkem lund.

4. Tunni lõpp

- Mis oli kõige lihtsam?“

- Mis oli kõige keerulisem?“

- Mida te õppisite täna?“

Õpilased näitavad oma töid ja jagavad muljeid.

Пин на доске aprender a dibujar

Пин на доске DRAWING

(oskab vaadelda looma (koera) kujutist ja märgata selle põhivorme; loob joonistuse, kasutades lihtsaid kujundeid keerukama vormi ülesehitamiseks; arendab tähelepanu, loovust ja peenmotoorikat; oskab valida sobivaid töövahendeid (pliiatsid, värvipliiatsid); suudab võrrelda oma tööd näidispildiga ja hinnata oma töö tugevusi.)

Vajalikud materjalid

• näidispilt koerast (fail koer.docx);

• valge joonistuspaber A4;

• harilik pliiats, kustutuskumm;

• värvipliiatsid või vildikad;

1. Lühike arutelu:

Millest koosneb koera kuju?

Milliseid põhivorme võib näha (ringid, ovaalid, ristkülikud)?

- Tänases tunnis õpitakse keerukat looma kujutama lihtsate kujundite abil.

2.Vaatlus ja analüüs (Õpilased nimetavad koera kehaosad ja püüavad märgata nende kuju)

• pea – ovaal

• keha – piklik ovaal või ristkülik ümarate nurkadega

• kõrvad – kolmnurgad

• jalad – piklikud ristkülikud

• saba – kaarjoon

3. Joonistamine (õpetaja demonstreerib (tahvlil või ekraanil), kuidas joonistus üles ehitada)

• Joonistada pea ja keha põhivormid.

  Lisada jalad ja saba.

  Paigutada kõrvad ja näojooned.

  (Õpilased värvivad nad pildi vastavalt oma kujutlusele või näidisele.)

4. Tööde näitus

• Aruteluküsimused:

  • Mis õnnestus hästi?

  • Mis oli keeruline?

  • Kuidas kujundid aitasid looma kujutada?

    
    

(Õpetaja näitab näidist)
Arutelu sõbra päeva, kingituste ja pildiraamide kohta.

2. Sõnavara töö

Raam — pildi või foto ääris.
Kompositsioon — elementide paigutus.
Šabloon — kuju, mida saab ümber joonistada.
Taust — aluskiht.
Siluett — lihtne kontuur, näiteks südame kuju.
Käsitöökingitus — omatehtud kingitus.

3. Töövõtete näitamine

– Kuidas voltida paberit südame tegemiseks
– Kuidas lõigata sümmeetriline süda
– Kuidas kleepida südamed raami äärele

5. Praktiline töö

Tööetapid

1)Aluse ettevalmistamine

– Võta kartong A4 või A5.
– Tõmba keskele akna raam (3–4 cm servad).
– Lõika sisemus välja.

2) Südamete valmistamine

– Kasuta punast, roosat ja oranži paberit.
– Voldi paber pooleks.
– Joonista poole südame kuju.
– Lõika välja — saad sümmeetrilise südame kuju.
– Tee 15–25 südant eri suurustes.

3) Kompositsiooni paigutamine

– Aseta südamed kartongi servadele.
– Vali värvide kordumine ja rütm.
– Ära kiirusta kleepimisega.

4) Kleepimine

– Kinnita südamed servadele, kergelt üksteise peale.
– Lisa väikseid südameid kaunistuseks.

5) Lõppviimistlus

– Kontrolli, et kõik südamed on korralikult kinni.
– Aseta foto või joonistus raamile.

6. Arutelu ja tagasiside

– Mis oli kõige toredam?
– Millised värvid valisid?
– Kellele kingid oma raami?
– Mida õppisid täna uut?

Пин на доске Craft Ideas

Пин на доске Craciun/iarna

a boy is using the green hat and red shawl with the ice skating shoes

(Õpilane oskab valmistada lihtsa töö vastavalt juhendile;

õpilane õpib uusi sõnu talve ja spordi teemal; areneb oskus järgida õpetaja juhiseid.)

Arendavad eesmärgid:

• arendada peenmotoorikat ja täpsust;

• arendada oskusi töötada kääride, liimi ja šablooniga;

• laiendada sõnavara eesti keeles.

Kasvatuslikud eesmärgid:

• tekitada huvi käsitöö vastu;

• arendada oskust alustatud töö lõpetada.

Õpetaja näitab pilti uiskudest.
— Mis te näete pildil? (uisud, talv, sport, jää)

1. Vestlus pildi järgi

- Mis need on? (Need on uisud.)

- Milleks uiske kasutatakse? (Jää peal uisutamiseks.)

- Mis värvi uisud pildil on? (Need on punased (või: erksad, kaunistatud).

- Millal inimesed uisutavad? (Talvel, kui on külm ja on jää.)

- Kes oskab uisutada? (Mina oskan / õpin / tahan õppida.)

2. Sõnavara töö

koньki --uisud

зима - talv

лёд - jää

кататься - uisutama

шнурки - paelad

бумага - paber

3. Praktilise töö selgitus

-Täna valmistame paberist uisud.

Materjalid: värviline kartong, käärid, liim, lõng või pael, šabloon

Tööjärjestus:

1. Joonista šablooni järgi.

2. Lõika välja.

3. Kleepi detailid kokku.

4. Lisa uisuterad.

5. Tee „paelad“.

6. Kaunista.

4. Iseseisev töö

Õpetaja aitab ja jälgib ohutust.

5. Tunni lõpetamine

— Mida me täna tegime?
— Milliseid uusi sõnu õppisime?
— Kas teile meeldis töö?

6. Väike näitus.

MEIE KLASSI KUNSTIVEEB: ELAGU EESTI!

EV 99 meisterdused – Pika Hermanni torn

- Kuidas nimetatakse Tallinna torni, kus heisatakse Eesti lipp?(Pikk Hermann)

- Miks on Pikk Hermann tähtis? (Sellel tornil heisatakse igal hommikul Eesti riigilipp.)

- Mis värvid on Eesti lipul? (Sinine, must ja valge.)

- Millest saab torni valmistada? (Papist, paberist, liimist ja pulgast.)

Vajalikud materjalid

papprull (näiteks köögipaberi rull), valge paber, käärid, liim, joonlaud ja pliiats, värvipliiatsid või guaššvärvid, puupulk (lipu jaoks), pintsel

Sõnavara töö

Pikk Hermann – башня в Таллинне, на которой ежедневно поднимают государственный флаг Эстонии.
Эстонский: Pikk Hermann

Башня – высокое сооружение; используется как макет на уроке- torn

Флаг – государственный символ, состоящий из синей, чёрной и белой полос - lipp

Трафарет – образец, который помогает обводить одинаковые формы - šabloon

Кирпичная кладка – узор, который имитирует расположение кирпичей. - müüritise muster

Цилиндр – круглая трубчатая форма, основа для башни.
- silinder

Samm-sammuline juhend

1.Torni alus

-Võta papprull.

-Aseta see püsti lauale — see on torni põhi.

2. "Hambad" torni ülaossa

-Joonista papprulli ülemisse serva pliiatsiga ruudud, umbes 1 cm laiad.

-Lõika ruutude vahed sisse, nii et tekiksid torni "hambad".

(Torni ülaosa sarnaneb päris Pikk Hermanni kaitsetornile.)

3.Müürimustri valmistamine

- Lõika valgest paberist väikesed ristkülikud — “tellised”.

- Kleepi need papprullile ridade kaupa.

- Jäta telliste vahele väikesed vahed, et muster oleks nähtav.

4. Eesti lipu valmistamine

- Lõika valgest paberist väike ristkülik (umbes 5 × 7 cm).

1. Joonista kolm triipu:

   • üleval sinine,

   • keskel must,

   • all valge (jääb värvimata).

2. Värvi triibud sisse.

3. Kinnita lipp puupulga külge liimiga.

(Valmib Eesti riigilipp.)

5. Lipupulga paigaldamine torni

- Tee torni ülemise serva sisse väike ava.

- Aseta puupulk lipuga avasse nii, et lipp jääks püsti.

Nipp: Vajadusel kinnita liimitilgaga.

6. Viimistlemine

- Kontrolli, et kõik detailid on kinnitatud.

- Soovi korral värvi torni “telliseid” õrnalt varjudega.

(Õpetaja näitab näidist)
Arutelu sõbra päeva, kingituste ja pildiraamide kohta.

2. Sõnavara töö

Raam — pildi või foto ääris.
Kompositsioon — elementide paigutus.
Šabloon — kuju, mida saab ümber joonistada.
Taust — aluskiht.
Siluett — lihtne kontuur, näiteks südame kuju.
Käsitöökingitus — omatehtud kingitus.

3. Töövõtete näitamine

– Kuidas voltida paberit südame tegemiseks
– Kuidas lõigata sümmeetriline süda
– Kuidas kleepida südamed raami äärele

5. Praktiline töö

Tööetapid

1)Aluse ettevalmistamine

– Võta kartong A4 või A5.
– Tõmba keskele akna raam (3–4 cm servad).
– Lõika sisemus välja.

2) Südamete valmistamine

– Kasuta punast, roosat ja oranži paberit.
– Voldi paber pooleks.
– Joonista poole südame kuju.
– Lõika välja — saad sümmeetrilise südame kuju.
– Tee 15–25 südant eri suurustes.

3) Kompositsiooni paigutamine

– Aseta südamed kartongi servadele.
– Vali värvide kordumine ja rütm.
– Ära kiirusta kleepimisega.

4) Kleepimine

– Kinnita südamed servadele, kergelt üksteise peale.
– Lisa väikseid südameid kaunistuseks.

5) Lõppviimistlus

– Kontrolli, et kõik südamed on korralikult kinni.
– Aseta foto või joonistus raamile.

6. Arutelu ja tagasiside

– Mis oli kõige toredam?
– Millised värvid valisid?
– Kellele kingid oma raami?
– Mida õppisid täna uut?

Пин на доске farsang

-Mida te näete pildil? ( Klouni.)

- Miks üks pool on must ja teine valge? (Et oleks ilus / kontrastne.)

- Mis on kontrast? (Must ja valge on väga erinevad.)

- Mis on sümmeetria? (Vasak ja parem pool on sarnased)

2. Sõnavara

• Kontrast – värvid on väga erinevad.

• Sümmeetria – vasak ja parem pool on ühesugused.

• Detail – väike osa pildist (nina, silm).

3. Praktiline töö

-Joonistada kloun. Leht jagada kaheks osaks.

1. Tõmba keskele joon.

2. Joonista klouni nägu mõlemale poole ühtemoodi.

3. Üks pool värvida mustaks, teine jätta valgeks.

4. Tunni kokkuvõte

- Mida te täna õppisite? ( Mis on kontrast ja sümmeetria.)

- Kas oli tore musta ja valgega joonistada?

(Õppida voltima paberit „lõõtsa“ tehnikas.

Arendada käelisi oskusi ja täpsust.

Tutvuda rukkilille kui Eesti rahvussümboliga.)

1. Vestlus: Rukkilill kui Eesti sümbol

(Õpetaja näitab rukkilille pilti.)

-Milliseid põllulilli te teate?

-Kas olete näinud rukkililli looduses?

-Kus rukkililled kasvavad?

Õpetaja lühijutt:

• Rukkilill on tuntud põllulill.

• Rukkilill on Eesti rahvuslill.

• Ta sümboliseerib lihtsust, ausust, looduse ilu ja armastust kodumaa vastu.

• Rukkilille kasutatakse sageli rahvariietel, pidupäevadel ja kaunistustes.

-Rukkilill on väike, aga väga kaunis — nagu Eesti.

-Täna valmistame paberist rukkilille, kasutades lõõtsa voltimise tehnikat.

2. Kuidas voltida lõõtsa:

1. Võta pabeririba.

2. Voldi seda kord ettepoole, kord tahapoole.

3. Tekib tihe „lõõts“.

4. Voldi lõõts keskelt kokku.

5. Lõika äär vormi andmiseks.

3. Praktiline töö

Vahendid:(Sinine paber (õielehed), Käärid, Liim, Joonlaud, Pliiats

(Õpetaja aitab ja jälgib ohutust.)

5. Kokkuvõte ja arutelu

-Mida uut õppisite rukkilille kohta?

-Miks on rahvussümbolid tähtsad?-

-Täna õppisime nii uut voltimistehnikat kui ka seda, miks rukkilill on Eestile tähtis. Teie paberist rukkilill meenutab meile, kui ilus on Eesti loodus.

Пин на доске Eesti

tile pattern Icon - Free PNG & SVG 1809477 - Noun Project

Пин на доске Eesti

Õppemeesmärgid:

- teab Eesti lipu värve ja nende lihtsaid tähendusi;

- oskab märgata ja kirjeldada geomeetrilist rahvuslikku mustrit;

- oskab värvida ornamendi Eesti lipu värvidega;

- harjutab eesti keele kasutamist lihtsas dialoogis.

Materjalid: Näidispilt (esitatud ornament), sinine, must ja valge värvipliiats, joonistuspaber või ruuduline tööleht

Vestlus

(Õpetaja näitab õpilastele ornamendi pilti.)

- Mis pilt see võiks olla? (See on muster. See on ornament. See on täht. See on lumehelbeke.)

Eesti lipu värvid

-Mis värvid on Eesti lipul? (Sinine, must ja valge.)

-Mida need värvid tähendavad? (Sinine – taevas. Must – maa. Valge – vabadus)

Rahvuslik ornament

-Kas olete näinud Eesti mustreid riietel või käsitööl? (Kindad. Sokid. Vööd.)

-Eesti rahvuslikud mustrid on tihti geomeetrilised — ruudud, kolmnurgad, tähed.

Pildi analüüs (Õpetaja näitab taas ornamendi pilti.)

-Milliseid kujundeid te näete? (Kolmnurgad. Ruut. Täht.)

-Kuidas võiksime seda mustrit värvida Eesti lipu värvidega?

(Paneme sinise keskele. Must välisjoontele. Valge sobib keskmiste kujundite vahele.)

Loominguline töö

1. Võtke tööleht mustriga.

2. Valige, kuhu paigutada sinine, must ja valge värv.

3. Värvige hoolikalt ja ühtlaselt.

Tööde arutelu

-Räägi lühidalt oma tööst. Miks sa nii värvisid? (Mulle meeldib sinine keskel. Must teeb mustri tugevaks. Valge muudab mustri heledamaks.)

Kokkuvõte

-Mida me täna õppisime? (Eesti lipu värve. Rahvuslikku mustrit. Kuidas värvida ornament.)

Пин на доске Eesti

tile pattern Icon - Free PNG & SVG 1809477 - Noun Project

Пин на доске Eesti

Õppemeesmärgid:

- teab Eesti lipu värve ja nende lihtsaid tähendusi;

- oskab märgata ja kirjeldada geomeetrilist rahvuslikku mustrit;

- oskab värvida ornamendi Eesti lipu värvidega;

- harjutab eesti keele kasutamist lihtsas dialoogis.

Materjalid: Näidispilt (esitatud ornament), sinine, must ja valge värvipliiats, joonistuspaber või ruuduline tööleht

Vestlus

(Õpetaja näitab õpilastele ornamendi pilti.)

- Mis pilt see võiks olla? (See on muster. See on ornament. See on täht. See on lumehelbeke.)

Eesti lipu värvid

-Mis värvid on Eesti lipul? (Sinine, must ja valge.)

-Mida need värvid tähendavad? (Sinine – taevas. Must – maa. Valge – vabadus)

Rahvuslik ornament

-Kas olete näinud Eesti mustreid riietel või käsitööl? (Kindad. Sokid. Vööd.)

-Eesti rahvuslikud mustrid on tihti geomeetrilised — ruudud, kolmnurgad, tähed.

Pildi analüüs (Õpetaja näitab taas ornamendi pilti.)

-Milliseid kujundeid te näete? (Kolmnurgad. Ruut. Täht.)

-Kuidas võiksime seda mustrit värvida Eesti lipu värvidega?

(Paneme sinise keskele. Must välisjoontele. Valge sobib keskmiste kujundite vahele.)

Loominguline töö

1. Võtke tööleht mustriga.

2. Valige, kuhu paigutada sinine, must ja valge värv.

3. Värvige hoolikalt ja ühtlaselt.

Tööde arutelu

-Räägi lühidalt oma tööst. Miks sa nii värvisid? (Mulle meeldib sinine keskel. Must teeb mustri tugevaks. Valge muudab mustri heledamaks.)

Kokkuvõte

-Mida me täna õppisime? (Eesti lipu värve. Rahvuslikku mustrit. Kuidas värvida ornament.)

Пин на доске 3°Artisticas

Пин на доске Tarjetas

Пин на доске Öğretmen

Eesmärgid:

Õppida valmistama pidulikku kaarti paberi ja liimiga

Arendada loovust ja käelisi oskusi.

Õppida väljendama hoolivust ema ja vanaema vastu.

1. Sissejuhatus

- Mis püha on 8. märts? (Rahvusvaheline Naistepäev)

- Miks on hea ema või vanaema õnnitleda? (Ta hoolib minu eest. Ta aitab mind ja toetab.)

- Täna valmistame kaardi 8. märtsiks.

2. Ohutus

1)Hoia kääre õigesti.

2)Ära lõika õhus.

3)Pane liimi vähe ja korralikult.

3. Näidiskaart

-Mida näete kaardil? (Lilled, süda, kiri.)

4.Töökava

1. Vali värviline paber.

2. Lõika lille- ja lehekujundeid.

3. Aseta kujundid kaardile.

4. Liimi need kinni.

5. Kirjuta õnnesoov.

5. Praktiline töö

6. Tunni kokkuvõte

- Mis oli lihtne? Mis oli keeruline?
- Kellele kingid oma kaardi?

Stained Glass Flower Patterns - 12 Free PDF Printables | Printablee

1. Õppe-eesmärgid

Ainealased eesmärgid

• Õpilane õpib looma vitraaži, kasutades pastellkriite.

• Õpilane oskab värvida eri kujundeid eraldi ning loodud jooni mitte ületada.

• Õpilane oskab kasutada hajutamistehnikat.

Üldpädevused

• Õpilane järgib õpetaja juhiseid ja töötab etapiviisiliselt.

• Õpilane arendab eesti keele oskust, kordab ja kasutab uut sõnavara.

• Õpilane planeerib oma töö ette.

Sotsiaalsed ja väärtuspõhised eesmärgid

• Õpilane hoiab töövahendeid ning töötab puhtalt ja korrektselt.

• Õpilane oskab hinnata oma ja teiste loomingut.

• Õpilane teadvustab, et loovtöö on väärtuslik osa kultuurist.

2. Töövahendid ja materjalid

• Vitraaži mall (tulp – õpetaja jagab paberile prinditult).

• Pastellkriidid (kuivad või õlipastellid).

• Must õhuke marker või must pliiats kontuuride üle tõmbamiseks.

• Hajutamiseks: vatipadi, salvrätik või sõrm.

• Kustukumm (vajadusel).

3. Tunni käik

1) Sissejuhatus (Õpetaja näitab mallipilti (tulp vitraažis)).

- Mida te näete sellel pildil? (Tulp. Lilled ja lehed. Kujundid, mille vahel on jooned.)

- Täna teeme vitraaži, kasutades pastellkriite. Iga pildi osa värvitakse eraldi, just nagu värviline klaas aknas.

2) Vestlus vitraažidest

-Mis on vitraaž? Kuhu vitraaže tavaliselt tehakse? (Kirikutes on vitraažid. Vitraaž on värvilisest klaasist pilt. See on pilt, mis on jaotatud eri osadeks.)

- Meie vitraaž ei ole päris klaasist, aga näeb välja nagu värviline klaaspilt.

3) Tunni eesmärgi sõnastamine

- Tunni eesmärk on värvida vitraažimall pastellkriitidega, hoida jooni puhtad.

4. Sõnavara töö (eesti keel kui teine keel)

Õpetaja kirjutab või näitab sõnu tahvlil.

vitraaž – витраж
pastell – пастель
kriidid – мелки
tulp – тюльпан
joon – линия
kuju – форма
värvima – закрашивать
hajutama – растушёвывать
kontuur – контур
hele – светлый
tume – тёмный

Töö sõnavaraga:

1. Õpetaja loeb sõnad ette, õpilased kordavad.

2. Õpilased ütlevad, kas sõna tähendab eset, tegevust või omadust.

3. Õpetaja palub lastel leida mallil sõnadest näiteid (näiteks: kuju, kontuur).

4. Õpilased kasutavad uusi sõnu lausetes, näiteks:
   — Värvin seda kuju sinise pastelliga.
   — Kontuur peab jääma puhtaks.
   — Teen servad tumedamaks ja keskosa heledamaks.

- Leidke mallil kujundid. Milliseid kujusid te näete? (Kolmnurgad. Kaared. Ovaalid.)

- Mis värvi võiks olla tulp? (Punane, kollane, lilla.)

- Kuidas ütled eesti keeles “контур”? (kontuur.)

5. Tööjuhend (õpetaja näitab samm-sammult)

1. Valige, milliseid värve kasutate tulbil, lehtedel ja taustal.

2. Värvige iga kuju eraldi, jooni mitte ületades.

3. Pastellvärvi võib hajutada sõrmega või salvrätiga, et pind muutuks ühtlasemaks.

4. Proovige kasutada heledamat tooni keskelt ja tumedamat servadest, et tekiks klaasilik efekt.

5. Kontrollige, kas kõik alad on värvitud.

Tõmmake kõik mallil olevad kontuurid musta markeriga üle, et jooned muutuksid selgemaks.

- Miks peab iga osa eraldi värvima? (See on vitraaž ja iga osa on nagu eraldi klaasitükk. Siis jääb pilt selge ja puhas.)

6. Ohutusjuhised

• Ärge suruge pastellkriite liiga tugevalt, et need ei murduks.

• Ärge hõõruge silmi, kui käed on kriidised.

• Ärge puhuge kriiditolmu, vaid koputage see lauale.

• Töötage rahulikult ja puhtalt.

7. Iseseisev/praktiline töö

- Kuidas nimetatakse seda tehnikat, kui värvi sõrmega pehmeks teed? (Hajutamine.)

8. Tööde esitlemine ja tagasiside

- Milliseid uusi sõnu te täna õppisite? (pastell, kontuur, vitraaž, hajutama.)

Пин на доске 3°Artisticas

Пин на доске Tarjetas

Пин на доске Öğretmen

Пин на доске 3°Artisticas

Пин на доске Tarjetas

Пин на доске Öğretmen

Eesmärgid:

Õppida valmistama pidulikku kaarti paberi ja liimiga

Arendada loovust ja käelisi oskusi.

Õppida väljendama hoolivust ema ja vanaema vastu.

1. Sissejuhatus

- Mis püha on 8. märts? (Rahvusvaheline Naistepäev)

- Miks on hea ema või vanaema õnnitleda? (Ta hoolib minu eest. Ta aitab mind ja toetab.)

- Täna valmistame kaardi 8. märtsiks.

2. Ohutus

1)Hoia kääre õigesti.

2)Ära lõika õhus.

3)Pane liimi vähe ja korralikult.

3. Näidiskaart

-Mida näete kaardil? (Lilled, süda, kiri.)

4.Töökava

1. Vali värviline paber.

2. Lõika lille- ja lehekujundeid.

3. Aseta kujundid kaardile.

4. Liimi need kinni.

5. Kirjuta õnnesoov.

5. Praktiline töö

6. Tunni kokkuvõte

- Mis oli lihtne? Mis oli keeruline?
- Kellele kingid oma kaardi?

Пин на доске уроки малышам изо

Kadınlar günü

Line drawing a beautiful woman 3 vector image on VectorStock

Download Elegant Woman Silhouette Icon Classy Feminine Outline for Fashion

Пин на доске drawing

1. Eesmärgid

*Laps loob kunstiteose “Kevadine tüdruk”, kasutades joonistamist ja plastiliini.

*Õpilased õpivad kevadeteemalist ja inimese nägu kirjeldavat sõnavara.

Arendavad eesmärgid

• Peenmotoorika arendamine plastiliiniga töötades.

• Visuaalse näidise järgimine.

• Eesti keeles vastamine lühikeste fraasidega.

Kasvatuslikud eesmärgid

• Loovus, rahulik töötempo, eneseväljendus.

2. Sõnavara töö

Inimese nägu (näo osad):

• nägu — лицо

• silmad — глаза

• nina — нос

• suu — рот

• juuksed — волосы

Kevadeteemalised sõnad:

• lill — цветок

• rohi — трава

• leht — лист

• kevad — весна

• tuul — ветер

• päike — солнце

Värvid:

• roheline — зелёный

• kollane — жёлтый

• roosa — розовый

• punane — красный

• sinine — синий

• nahatoon — телесный

Tegusõnad:

• joonistama — рисовать

• mudima — мять

• rullima — катать

• vajutama — прижимать

• kaunistama — украшать

3. Tunni käik

-Täna teeme pildi Kevadine tüdruk. Vaadake näidist.“

-Kes on pildil? (Tüdruk.

-Mis on tema peas? (Lilled./Lehed.)

-Mis värvi on tüdruku juuksed? (Rohelised.)

-Mis tal peas on? (Lilled.)

-Mis on need rohelised asjad? (Lehed.)

4. Praktiline töö

1. Juuste tegemine (roheline plastiliin)

-Näidisel on tüdrukul rohelised juuksed, nagu kevad. Võtame rohelise plastiliini. Rullime pika vorsti. See on juukse salk.

-Kuidas me teeme juukseid? (Rullime./Mudime.)

2. Etapp: Lilled plastiliinist

-Nüüd teeme lilled. Vaatame näidist — palju väikseid värvilisi õisi.

-Mis värvi võib lill olla? (Roosa, kollane, punane.)

3. Etapp: Lehtede lisamine

-Lisame rohelisi lehti juuste sisse. Väikesed tükid, natuke vajutada.

4. Töö lõpetamine

-Kes soovib, näitab oma Kevadist tüdrukut. (Mul on tüdruk./
/Mul on rohelised juuksed./Mul on lilled.)

5. Kokkuvõte
-Kas töö oli lihtne või raske?
-Mis sulle kõige rohkem meeldis?

рисуем подснежники

ПОДСНЕЖНИКИ весной

Sõnavara töö enne maalimist

• lumikelluke – kevadine valge lill

• vars – taime pikk roheline osa

• leht – rohelised osad varre kõrval

• taust – pildi tagaosa

• pintsel – töövahend värvimiseks

• guašš – paks, kattev värv

• valge – värv õie jaoks

• roheline – värv varte ja lehtede jaoks

• sinine – värv tausta jaoks

• lumi – valge kiht maa peal

-Mis lill see on? Lumikelluke.)

- Mis värvi on õis?(Valge.)

Mis värvi on vars ja lehed? (Roheline.)

Tunni käik

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab näidispilti)
-Mida te näete pildil? (Lilled. Lumikellukesed.)

-Kas lumikellukesed tulevad kevadel või suvel? (Kevadel.)

2. Arutelu ja vaatlus

-Vaatleme kuju ja detaile.
-Kuidas lumikelluke kasvab — püsti või allapoole? (Allapoole.)

-Kas õis on lai või kitsas? (Pigem kitsas.)

- Mitu kroonlehte te näete? (kolm.)

-Kuidas on taust maalitud — heleda või tumeda sinisega? (Heleda ja tumeda seguga.)

3. Töövahendid ja ohutus

-Suur pintsel on tausta jaoks. Väike pintsel on õie ja varre jaoks./

-Värvi võtame vähe. Pintslit ei raputa.

4. Praktiline töö

Etapp 1: Tausta tegemine

- Alustame taustast. Segage helesinine ja natuke valget. Katke paber üles‑alla liigutustega.

- Kus on taust — ees või taga? (Taga.)

Etapp 2: Varred ja lehed

- Võtame tumerohelise värvi. Teeme pikad varred, mis kasvavad natuke kaardu.
- Kas lumikellukese vars on sirge nagu pliiats? (Ei, natuke kõver.)

- Lisame kaks või kolm pikka lehte.

Etapp 3: Õite maalimine valge guašiga

- Võtame väikese pintsli ja valge värvi. Teeme kolm kroonlehte. Kroonlehed ripuvad alla.

- Kas kroonlehed on üles või alla suunatud? (Alla.)

- Lisame väikese kollase täpi keskele.

Etapp 4: Pigem tumeda rohelise lisamine (detailid)

- Teeme varrele ja lehtedele tumedamad triibud, et lill oleks elusam.
- Kas loodus on alati ühevärviline? (Ei.)

Etapp 5: Lumi alumises osas

-Segage valget värvi natuke pruuniga ja tupsutage alumine osa, nagu pildil. See on lumi.
-Mis värvi on lumi? (Valge.)

5. Töö näitamine ja arutelu

-Räägi, mida sina maalisid?
- Kas töö oli lihtne või raske?
- Mis sulle kõige rohkem meeldis?

рисуем подснежники

ПОДСНЕЖНИКИ весной

Sõnavara töö enne maalimist

• lumikelluke – kevadine valge lill

• vars – taime pikk roheline osa

• leht – rohelised osad varre kõrval

• taust – pildi tagaosa

• pintsel – töövahend värvimiseks

• guašš – paks, kattev värv

• valge – värv õie jaoks

• roheline – värv varte ja lehtede jaoks

• sinine – värv tausta jaoks

• lumi – valge kiht maa peal

-Mis lill see on? Lumikelluke.)

- Mis värvi on õis?(Valge.)

Mis värvi on vars ja lehed? (Roheline.)

Tunni käik

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab näidispilti)
-Mida te näete pildil? (Lilled. Lumikellukesed.)

-Kas lumikellukesed tulevad kevadel või suvel? (Kevadel.)

2. Arutelu ja vaatlus

-Vaatleme kuju ja detaile.
-Kuidas lumikelluke kasvab — püsti või allapoole? (Allapoole.)

-Kas õis on lai või kitsas? (Pigem kitsas.)

- Mitu kroonlehte te näete? (kolm.)

-Kuidas on taust maalitud — heleda või tumeda sinisega? (Heleda ja tumeda seguga.)

3. Töövahendid ja ohutus

-Suur pintsel on tausta jaoks. Väike pintsel on õie ja varre jaoks./

-Värvi võtame vähe. Pintslit ei raputa.

4. Praktiline töö

Etapp 1: Tausta tegemine

- Alustame taustast. Segage helesinine ja natuke valget. Katke paber üles‑alla liigutustega.

- Kus on taust — ees või taga? (Taga.)

Etapp 2: Varred ja lehed

- Võtame tumerohelise värvi. Teeme pikad varred, mis kasvavad natuke kaardu.
- Kas lumikellukese vars on sirge nagu pliiats? (Ei, natuke kõver.)

- Lisame kaks või kolm pikka lehte.

Etapp 3: Õite maalimine valge guašiga

- Võtame väikese pintsli ja valge värvi. Teeme kolm kroonlehte. Kroonlehed ripuvad alla.

- Kas kroonlehed on üles või alla suunatud? (Alla.)

- Lisame väikese kollase täpi keskele.

Etapp 4: Pigem tumeda rohelise lisamine (detailid)

- Teeme varrele ja lehtedele tumedamad triibud, et lill oleks elusam.
- Kas loodus on alati ühevärviline? (Ei.)

Etapp 5: Lumi alumises osas

-Segage valget värvi natuke pruuniga ja tupsutage alumine osa, nagu pildil. See on lumi.
-Mis värvi on lumi? (Valge.)

5. Töö näitamine ja arutelu

-Räägi, mida sina maalisid?
- Kas töö oli lihtne või raske?
- Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Stained Glass Flower Patterns - 12 Free PDF Printables | Printablee

1. Õppe-eesmärgid

Ainealased eesmärgid

• Õpilane õpib looma vitraaži, kasutades pastellkriite.

• Õpilane oskab värvida eri kujundeid eraldi ning loodud jooni mitte ületada.

• Õpilane oskab kasutada hajutamistehnikat.

Üldpädevused

• Õpilane järgib õpetaja juhiseid ja töötab etapiviisiliselt.

• Õpilane arendab eesti keele oskust, kordab ja kasutab uut sõnavara.

• Õpilane planeerib oma töö ette.

Sotsiaalsed ja väärtuspõhised eesmärgid

• Õpilane hoiab töövahendeid ning töötab puhtalt ja korrektselt.

• Õpilane oskab hinnata oma ja teiste loomingut.

• Õpilane teadvustab, et loovtöö on väärtuslik osa kultuurist.

2. Töövahendid ja materjalid

• Vitraaži mall (tulp – õpetaja jagab paberile prinditult).

• Pastellkriidid (kuivad või õlipastellid).

• Must õhuke marker või must pliiats kontuuride üle tõmbamiseks.

• Hajutamiseks: vatipadi, salvrätik või sõrm.

• Kustukumm (vajadusel).

3. Tunni käik

1) Sissejuhatus (Õpetaja näitab mallipilti (tulp vitraažis)).

- Mida te näete sellel pildil? (Tulp. Lilled ja lehed. Kujundid, mille vahel on jooned.)

- Täna teeme vitraaži, kasutades pastellkriite. Iga pildi osa värvitakse eraldi, just nagu värviline klaas aknas.

2) Vestlus vitraažidest

-Mis on vitraaž? Kuhu vitraaže tavaliselt tehakse? (Kirikutes on vitraažid. Vitraaž on värvilisest klaasist pilt. See on pilt, mis on jaotatud eri osadeks.)

- Meie vitraaž ei ole päris klaasist, aga näeb välja nagu värviline klaaspilt.

3) Tunni eesmärgi sõnastamine

- Tunni eesmärk on värvida vitraažimall pastellkriitidega, hoida jooni puhtad.

Галилео. Витражи 🔷🔶 Stained glass

4. Sõnavara töö (eesti keel kui teine keel)

Õpetaja kirjutab või näitab sõnu tahvlil.

vitraaž – витраж
pastell – пастель
kriidid – мелки
tulp – тюльпан
joon – линия
kuju – форма
värvima – закрашивать
hajutama – растушёвывать
kontuur – контур
hele – светлый
tume – тёмный

Töö sõnavaraga:

1. Õpetaja loeb sõnad ette, õpilased kordavad.

2. Õpilased ütlevad, kas sõna tähendab eset, tegevust või omadust.

3. Õpetaja palub lastel leida mallil sõnadest näiteid (näiteks: kuju, kontuur).

4. Õpilased kasutavad uusi sõnu lausetes, näiteks:
   — Värvin seda kuju sinise pastelliga.
   — Kontuur peab jääma puhtaks.
   — Teen servad tumedamaks ja keskosa heledamaks.

- Leidke mallil kujundid. Milliseid kujusid te näete? (Kolmnurgad. Kaared. Ovaalid.)

- Mis värvi võiks olla tulp? (Punane, kollane, lilla.)

- Kuidas ütled eesti keeles “контур”? (kontuur.)

5. Tööjuhend (õpetaja näitab samm-sammult)

1. Valige, milliseid värve kasutate tulbil, lehtedel ja taustal.

2. Värvige iga kuju eraldi, jooni mitte ületades.

3. Pastellvärvi võib hajutada sõrmega või salvrätiga, et pind muutuks ühtlasemaks.

4. Proovige kasutada heledamat tooni keskelt ja tumedamat servadest, et tekiks klaasilik efekt.

5. Kontrollige, kas kõik alad on värvitud.

Tõmmake kõik mallil olevad kontuurid musta markeriga üle, et jooned muutuksid selgemaks.

- Miks peab iga osa eraldi värvima? (See on vitraaž ja iga osa on nagu eraldi klaasitükk. Siis jääb pilt selge ja puhas.)

6. Ohutusjuhised

• Ärge suruge pastellkriite liiga tugevalt, et need ei murduks.

• Ärge hõõruge silmi, kui käed on kriidised.

• Ärge puhuge kriiditolmu, vaid koputage see lauale.

• Töötage rahulikult ja puhtalt.

7. Iseseisev/praktiline töö

- Kuidas nimetatakse seda tehnikat, kui värvi sõrmega pehmeks teed? (Hajutamine.)

8. Tööde esitlemine ja tagasiside

- Milliseid uusi sõnu te täna õppisite? (pastell, kontuur, vitraaž, hajutama.)

рисуем подснежники

ПОДСНЕЖНИКИ весной

Sõnavara töö enne maalimist

• lumikelluke – kevadine valge lill

• vars – taime pikk roheline osa

• leht – rohelised osad varre kõrval

• taust – pildi tagaosa

• pintsel – töövahend värvimiseks

• guašš – paks, kattev värv

• valge – värv õie jaoks

• roheline – värv varte ja lehtede jaoks

• sinine – värv tausta jaoks

• lumi – valge kiht maa peal

-Mis lill see on? Lumikelluke.)

- Mis värvi on õis?(Valge.)

Mis värvi on vars ja lehed? (Roheline.)

Tunni käik

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab näidispilti)
-Mida te näete pildil? (Lilled. Lumikellukesed.)

-Kas lumikellukesed tulevad kevadel või suvel? (Kevadel.)

2. Arutelu ja vaatlus

-Vaatleme kuju ja detaile.
-Kuidas lumikelluke kasvab — püsti või allapoole? (Allapoole.)

-Kas õis on lai või kitsas? (Pigem kitsas.)

- Mitu kroonlehte te näete? (kolm.)

-Kuidas on taust maalitud — heleda või tumeda sinisega? (Heleda ja tumeda seguga.)

3. Töövahendid ja ohutus

-Suur pintsel on tausta jaoks. Väike pintsel on õie ja varre jaoks./

-Värvi võtame vähe. Pintslit ei raputa.

4. Praktiline töö

Etapp 1: Tausta tegemine

- Alustame taustast. Segage helesinine ja natuke valget. Katke paber üles‑alla liigutustega.

- Kus on taust — ees või taga? (Taga.)

Etapp 2: Varred ja lehed

- Võtame tumerohelise värvi. Teeme pikad varred, mis kasvavad natuke kaardu.
- Kas lumikellukese vars on sirge nagu pliiats? (Ei, natuke kõver.)

- Lisame kaks või kolm pikka lehte.

Etapp 3: Õite maalimine valge guašiga

- Võtame väikese pintsli ja valge värvi. Teeme kolm kroonlehte. Kroonlehed ripuvad alla.

- Kas kroonlehed on üles või alla suunatud? (Alla.)

- Lisame väikese kollase täpi keskele.

Etapp 4: Pigem tumeda rohelise lisamine (detailid)

- Teeme varrele ja lehtedele tumedamad triibud, et lill oleks elusam.
- Kas loodus on alati ühevärviline? (Ei.)

Etapp 5: Lumi alumises osas

-Segage valget värvi natuke pruuniga ja tupsutage alumine osa, nagu pildil. See on lumi.
-Mis värvi on lumi? (Valge.)

5. Töö näitamine ja arutelu

-Räägi, mida sina maalisid?
- Kas töö oli lihtne või raske?
- Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Пин на доске idees arts visuels

Пин на доске Quick saves
(Õpilane oskab märgata ja kirjeldada kujundeid ning jooni kunstiteoses.

Õpilane õpib kasutama värve kontrasti, meeleolu ja mustri loomiseks.

Õpilane arendab loovust, värvitaju ja peenmotoorikat.

Õpilane oskab vastata suulistele küsimustele ning kasutada uusi sõnu teemaga seoses.)

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab pilti)

Mida te pildil näete? (puud, päike)

Milliseid kujundeid märkate? (pikad tüved )

Kuidas kirjeldaksite jooni – on need sirged või lainelised? ( ümmargused ja ovaalsed kujundid, lainelised jooned.)

2. Sõnavara töö

• lainejoon – laineline joon

• kujund – figuur või vorm

• maastik – loodusvaade

• kontrast – erinevus värvide vahel

• toon – värvi "kergem" või “tumedam” variant

• fantaasia – kujutlusvõime

Õpetaja küsimused:

- Mis kujund on puu võra? (ümargune / ovaalne)

- Kuidas nimetame päikese kuju? (ring)

- Kas jooned teevad pildi rahulikuks või liikuvaks? (vastused erinevad)

3. Arutelu pildi põhjal

- Miks võib kunstnik kasutada lainelisi jooni?

- Kuidas võivad värvid seda pilti muuta – rõõmsamaks, rahulikumaks, tumedamaks?

- Millist meeleolu sina tahaksid oma pildiga luua?

Lapsed vastavad vabalt.

4. Praktiline töö

- Värvi pilt nii, et iga lainelise joonega eraldatud ala oleks erinevas värvitoonis. Kasuta kontrasti ja fantaasiat.

Juhised:

1. Vali 5–7 värvi.

2. Ära jäta kõrvuti samu värve.

3. Võid kasutada värvipliiatseid, vildikaid või vaha.

4. Mõtle, kas pilt tuleb värviline, vaikne, soe või külm.

5. Tööde jagamine ja arutelu

Õpilased näitavad oma pilte.

- Mida õppisime laineliste joonte kohta?

- Kuidas värvid mõjutavad maastiku tunnetust?

Овечка 🐑

1. Õppe-eesmärgid

Õpilane oskab valmistada plastiliinist lambakese.

Õpilane arendab veeretamist ja vormimist.

Õpilane järgib tööjuhendit.

Keeleõppe eesmärgid

Õpilane õpib ja kasutab tunni sõnavara.

Õpilane vastab lihtsatele küsimustele.

Sotsiaalsed eesmärgid

Õpilane töötab hoolikalt ja hoiab töökoha korras.

Õpilane teeb koostööd.

2. Sõnavara töö (lühidalt)

Õpetaja tutvustab sõnu, mida on täna vaja:

plastiliin – materjal

lambake – loom, mida meisterdame

keha, pea, kõrvad, jalad – lamba osad

pallike – ümar kuju

rullima – teha pikk ribake

vill – väikesed rullikesed lamba „karvaks“

3. Tunni käik

1) Sissejuhatus

Õpetaja näitab lambakese näidist/pilti.

Mis loom see on? Millest see on tehtud?

2) Juhendamine

1. Tee suur pallike – keha.

2. Tee väike pallike – pea.

3. Rulli pisikesed rullid – vill.

4. Aseta rullid keha peale.

5. Lisa kõrvad ja silmatäpid.

6. Tee neli jalga.

3) Iseseisev töö

4) Tööde esitlus

Овечка 🐑

1. Õppe-eesmärgid

Õpilane oskab valmistada plastiliinist lambakese.

Õpilane arendab veeretamist ja vormimist.

Õpilane järgib tööjuhendit.

Keeleõppe eesmärgid

Õpilane õpib ja kasutab tunni sõnavara.

Õpilane vastab lihtsatele küsimustele.

Sotsiaalsed eesmärgid

Õpilane töötab hoolikalt ja hoiab töökoha korras.

Õpilane teeb koostööd.

2. Sõnavara töö (lühidalt)

Õpetaja tutvustab sõnu, mida on täna vaja:

plastiliin – materjal

lambake – loom, mida meisterdame

keha, pea, kõrvad, jalad – lamba osad

pallike – ümar kuju

rullima – teha pikk ribake

vill – väikesed rullikesed lamba „karvaks“

3. Tunni käik

1) Sissejuhatus

Õpetaja näitab lambakese näidist/pilti.

Mis loom see on? Millest see on tehtud?

2) Juhendamine

1. Tee suur pallike – keha.

2. Tee väike pallike – pea.

3. Rulli pisikesed rullid – vill.

4. Aseta rullid keha peale.

5. Lisa kõrvad ja silmatäpid.

6. Tee neli jalga.

3) Iseseisev töö

4) Tööde esitlus

krokotak | LONG LEGGED BUNNY
1. Tunni eesmärgid

Õpilane:

• oskab järgida lihtsat tööjuhendit eesti keeles;

• tunneb ja kasutab töövahendite nimetusi: käärid, liim, pliiats, aukur (või nõel ja tükike plastiliini), pulgad / kinnitused;

• oskab välja lõigata kujundi kontuuri järgi;

• oskab ühendada jänese osad liikuvaks tegelaseks;

• suudab kasutada eesti keelt suhtluses (küsimused, abipalved, värvide nimetamine).

Keeleeesmärgid

• Õpilane kasutab tunnis sõnu: jänes, porgand, õun, triibuline, paber, värv, lõika, kleebi, kinnita, liigu, jalad.

• Õpilane mõistab lihtsaid juhiseid: Võta… Lõika… Pane… Ühenda… Värvi… Näita…

2. Tunni kulg

1) Sissejuhatus (Õpetaja näitab pilti jänestest)

• 
  

  • Mis loom see on?

  • Mida jänes käes hoiab? (porgand, õun)

  • Mitu jänest pildil on?

  • Mis värvi on jänese särk?

2) Tööülesande tutvustus

• Täna teeme liikuvat jänest.

  Jänese jalad saavad liikuda. Me lõikame, värvime ja kinnitame.

3) Töökäik

Samm 1 – värvimine

• Värvi jänese kõrvad, särk, porgand või õun.

Samm 2 – lõikamine

• Lõika jänes kontuuri mööda välja.

• Lõika ka jänese jalad eraldi välja.

Samm 3 – augud ja kinnitamine

• 
  

  • Pane jalad jänese alla.

  • Pane kinniti läbi augu.

  • Keera kinniti lahti.

Samm 4 – testimine

• Lapsed võivad panna jänese „tantsima“ või „kõndima“.

4) Tunni lõpetamine ja refleksioon

• Minu jänes on … (värv).

• Minu jänes hoiab … (porgandit / õuna).

• Minu jänes liigub hästi / natuke / aeglaselt.

Пин на доске Пасха

Õpieesmärgid

-Õpilane õpib ja kasutab lihavõttepühade teemaga seotud sõnavara eesti keeles;

- oskab kirjeldada pilti lihtsate eestikeelsete lausetega.

- järgib õpetaja juhiseid ja loob temaatilise maali.

- arendab kompositsioonitaju: esemete suurused, paigutus ja värvide sobivus.

2. Sõnavara töö

Sõnad/väljendid: lihavõtted, pasha, küünal, leek, muna, värvitud muna, kaunistused, glasuur, pintsel, värv, taust ja laud.

Lihavõtted on kevadine püha.
Pasha on magus lihavõttekeeks, mille peal on tihti ka kaunistused ja valge glasuur.
Küünal on ese, kus põleb väike leek.
Muna on tavaline muna, kuid värvitud muna on värvidega kaunistatud lihavõttemuna.
Pintsel on tööriist maalimiseks. Värv annab pildile toonid ja kujundid.
Taust on pildi tagumine osa, mida saab värvida heleduse, mustri või tooni järgi.
Laud on pind, millele on asetatud pashad ja värvitud munad.

- korda sõnu õpetaja järel

- näita pildilt, otsi esemeid oma tööl ning kasuta sõnu lausetes. (Pildil on värvitud munad. Pasha peal põleb küünal.
Ma värvin tausta kollaseks.)

3. Pildi kirjeldus

Pildil on kujutatud neli pashat, mille peal põlevad küünlad. Küünalde ümber on suured kollased valgusringid, mis tekitavad sooja atmosfääri. Pashad on erineva suurusega. Nende ees on värvitud munad: punased, sinised ja rohelised. Taust koosneb heledatest toonidest ja alumises osas on kujutatud kollase-rohelise triibuline laud.

4. Küsimused ja vastused

- Mis pildil on? (Pildil on pashad, küünlad ja värvitud munad.)

- Mitu pashat sa näed? (Ma näen nelja pashat.)

- Mis värvi on munad? (Munad on punased, sinised ja rohelised.)

- Kus on küünlad? (Küünlad on pashade peal.)

- Mis värvi on leek? (Leek on punane ja kollane.)

- Milliseid värve on kasutatud taustal? (Taustal on lilla, kollane ja roheline.)

- Kuidas on esemed pildile paigutatud? (Pashad on keskel, munad on ees ja taust on taga.)

- Kuidas on kunstnik kujutanud valgust? (Küünla ümber on suured kollased ringid, mis näitavad valgust.)

5. Maalimine

• Joonista 3–4 pashat.

• Lisa küünlad ja leek.

• Joonista värvitud munad.

• Värvi taust heledates toonides.

6. Hindamine

• Õpilane kasutab uut sõnavara.

• Õpilane vastab eesti keeles.

• Esemad on pildil äratuntavad.

• Kompositsioon ja värvide kasutus on läbimõeldud.

Пин на доске Art plastique

(Õpib ja kasutab eesti keeles lihavõtte-, värvi- ja mustrisõnavara; oskab kirjeldada oma tööd lihtsate lausetega eesti keeles; loob värvilise mustrilise lihavõttekanakese; arendab loovust ja peenmotoorikat.)

2. Sissejuhatus

Mis on lihavõtted? / Mis loom on kana? Mis on tibu? Mis värve sa näed? / Milliseid mustreid näed pildil?

- täna luuame lihavõttekanake.

3. Sõnavara töö

lihavõtted – Пасха
kana, tibu, muna – курица, цыплёнок, яйцо
nokk, hari, sulg – клюв, гребешок, перо
värvima – раскрашивать
muster – узор

Värvid- kollane, roheline, oranž, roosa, punane, sinine, lilla.

Mustrid

triip, täpid, siksak, südamed, lained, ristid, ruudud.
Lihtsad laused

• See on minu lihavõttekanake.

• Minu kana on (värv).

• Ma joonistasin (muster).

• Minu kana on värviline.

4. Joonistamine

(Õpetaja näitab samm-sammult:

1. Joonistan ovaali – kanakeha.

2. Lisan noka, sule, hari.

3. Jagasin keha püstiste triipudega osadeks.

4. Täidan iga triibu erineva mustriga.

5. Värvin triibud lihavõttevärvidega: kollane, roosa, roheline, sinine jne.

(Õpilased joonistavad oma lihavõttekanakese)

5. Kokkuvõte

Kiitus: “Teie kanad on väga värvilised ja rõõmsad. Väga tubli töö!”

Пин на доске Art plastique

krokotak | Chick Crafts

krokotak | Chick Crafts

Õpilane

• õpib lihtsat sõnavara teemal Lihavõtted;

• arendab peenmotoorikat;

• õpib järgima õpetaja juhiseid eesti keeles;

• valmistab paberist tibu.

Uued sõnad (sõnavara)

• Lihavõtted – Пасха

• muna – яйцо

• tibu – цыплёнок

• jänes – заяц

• kevad – весна

• paber – бумага

• käärid – ножницы

• liim – клей

• kollane – жёлтый

Tunni käik

1. Sissejuhatus

- Vaadake pilti. Mis siin on? (See on tibu./Need on tibud.)

- Mis värvi tibu on? (Tibu on kollane.)

2. Vestlus teemal „Lihavõtted“

- Mis püha on Lihavõtted? (Lihavõtted on kevadine püha.)

- Mida tehakse Lihavõtetel? (Värvitakse mune./Süüakse mune.)

- Kes koorub munast? (Tibud kooruvad munast.)

- Kas Lihavõtted on kevadel või talvel? (Kevadel.)

3. Töövõtte selgitus

Täna me teeme paberist tibu.
Võtame paberi, käärid ja liimi.
Oleme ettevaatlikud!

4. Praktiline töö

Töö etapid

1. Lõika ring – tibu pea.

2. Joonista ja lõika nokk ja silmad.

3. Voldi paber akordioniks – keha.

4. Lõika tiivad.

5. Liimi kõik osad kokku.

6. Soovi korral lisa nöör.

5. Tööde vaatamine ja kokkuvõte

-Näita oma tibu. Mis värvi on sinu tibu? (Minu tibu on kollane.)

- Kas sulle meeldis töö?

Пин на доске kids

(õpib tegema paberist aplikatsiooni mosaiiktehnikas, harjutab kääride ja liimi kasutamist, õpib ja kasutab käsitööga seotud lihtsat sõnavara eesti keeles, areneb peenmotoorika, värvitaju ja töökorraldus, harjub töötama hoolikalt ja juhendi järgi.

1. Sõnavaratöö (käsitöö, aplikatsioon, mosaiik, muna, lihavõtted, paber, värviline paber, käärid, liim, kartong, kuju, lõikama, kleepima, hoolikalt)

Suulised mudellaused:
See on muna./Ma lõikan paberit./Ma kleepin tükid kartongile. /Minu töö on valmis.

Õpetaja näitab valmis tööd.
2. Arutelu lihtsate küsimustega:
- Mis see on?
- Mis kujuga see on?
- Mis värve sa näed?
3. Lühike vestlus lihavõtetest.

4. Töö käigu selgitamine
Töö etappid:
-muna kuju joonistamine kartongile,
-värvilise paberi lõikamine väikesteks tükkideks,
-tükkide kleepimine muna kujusse,
-kogu kujundi täitmine.
5. Iseseisev töö
6. Valminud tööde vaatamine.
- Kas töö meeldis?
- Mis oli lihtne, mis oli raske?

Пин на доске уроки малышам изо

Kadınlar günü

Line drawing a beautiful woman 3 vector image on VectorStock

Download Elegant Woman Silhouette Icon Classy Feminine Outline for Fashion

Пин на доске drawing

1. Eesmärgid

*Laps loob kunstiteose “Kevadine tüdruk”, kasutades joonistamist ja plastiliini.

*Õpilased õpivad kevadeteemalist ja inimese nägu kirjeldavat sõnavara.

Arendavad eesmärgid

• Peenmotoorika arendamine plastiliiniga töötades.

• Visuaalse näidise järgimine.

• Eesti keeles vastamine lühikeste fraasidega.

Kasvatuslikud eesmärgid

• Loovus, rahulik töötempo, eneseväljendus.

2. Sõnavara töö

Inimese nägu (näo osad):

• nägu — лицо

• silmad — глаза

• nina — нос

• suu — рот

• juuksed — волосы

Kevadeteemalised sõnad:

• lill — цветок

• rohi — трава

• leht — лист

• kevad — весна

• tuul — ветер

• päike — солнце

Värvid:

• roheline — зелёный

• kollane — жёлтый

• roosa — розовый

• punane — красный

• sinine — синий

• nahatoon — телесный

Tegusõnad:

• joonistama — рисовать

• mudima — мять

• rullima — катать

• vajutama — прижимать

• kaunistama — украшать

3. Tunni käik

-Täna teeme pildi Kevadine tüdruk. Vaadake näidist.“

-Kes on pildil? (Tüdruk.

-Mis on tema peas? (Lilled./Lehed.)

-Mis värvi on tüdruku juuksed? (Rohelised.)

-Mis tal peas on? (Lilled.)

-Mis on need rohelised asjad? (Lehed.)

4. Praktiline töö

1. Juuste tegemine (roheline plastiliin)

-Näidisel on tüdrukul rohelised juuksed, nagu kevad. Võtame rohelise plastiliini. Rullime pika vorsti. See on juukse salk.

-Kuidas me teeme juukseid? (Rullime./Mudime.)

2. Etapp: Lilled plastiliinist

-Nüüd teeme lilled. Vaatame näidist — palju väikseid värvilisi õisi.

-Mis värvi võib lill olla? (Roosa, kollane, punane.)

3. Etapp: Lehtede lisamine

-Lisame rohelisi lehti juuste sisse. Väikesed tükid, natuke vajutada.

4. Töö lõpetamine

-Kes soovib, näitab oma Kevadist tüdrukut. (Mul on tüdruk./
/Mul on rohelised juuksed./Mul on lilled.)

5. Kokkuvõte
-Kas töö oli lihtne või raske?
-Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Пин на доске clay cluster f***

Linnutibud pesas

Tunni eesmärgid:

Õpilane

• saab teadmisi lindude elust ja nende poegadest;

• arendab käelisi oskusi, loovust ja kujutlusvõimet;

• õpib töötama hoolikalt ja järgima tööjuhiseid;

• kujundab loodussõbralikku ja hoolivat suhtumist loomadesse.

Õpitulemused

Tunni lõpus

• teab, mis on pesa ja miks linnupojad seal elavad;

• oskab valmistada lihtsa meisterduse teemal „Pojad pesas“ (nt paberist, plastiliinist või looduslikest materjalidest);

• kasutab õigesti tunnis õpitud sõnavara;

• oskab oma tööd lühidalt tutvustada.

Õppevahendid

• värviline paber ja kartong

• käärid ja liim

• plastiliin või voolimismass

• looduslikud materjalid (oksad, õled, lehed)

• pliiatsid ja viltpliiatsid

Tunni käik (lühidalt)

1. Vestlus lindudest ja nende poegadest.

2. Õpetaja näitab pilte lindudest ja pesadest.

3. Töö juhendamine – meisterduse valmistamine.

4. Iseseisev töö.

5. Valminud tööde vaatamine ja arutelu.

Sõnavaratöö

õpivad ja kasutatavad sõnad:

• pesa – koht, kus lind elab ja kasvatab poegi

• linnupoeg / tibu – noor lind

• ema- ja isalind – linnupoegade vanemad

• sulg – linnu keha kattev osa

• tiib – lind lendamiseks kasutatav kehaosa

• hoolitsema – kellegi eest заботиться

• loodus – meid ümbritsev elus- ja eluta maailm

Photo

Tunni eesmärgid

Õppe-eesmärgid:

• Tutvustada tegelase kujutamist joonistuses

• Harjutada kuju, värvi ja detailide kasutamist

• Õppida lihtsat eesti keele sõnavara kunsti teemal

Arendavad eesmärgid:

• Arendada loovust ja kujutlusvõimet

• Arendada käelist motoorikat

• Arendada suulist eneseväljendust eesti keeles lihtsate lausete kaudu

Kasvatavad eesmärgid:

• Kujundada positiivset suhtumist kunsti ja eesti keelde

• Õpetada oma ja teiste töid austama

Vajalikud vahendid

• Valge paber (A4)

• Värvipliiatsid, vildikad või guašš

• Pintslid ja vesi

• Näidisillustratsioon (õpetaja poolt)

Tunni käik

1. Sissejuhatus

• Kes see on? – See on hiir.

• Mida ta teeb? – Ta laulab.

• Kas see on päris või muinasjutuline tegelane?

(Õpetaja toetab vastamist žestide ja näidissõnadega.)

2. Sõnavara tutvustamine

Sõnavaratöö (sõnad ja lihtsad selgitused)

Tegelane – kuju, kes on loos või pildil
Hiir – väike loom
Kleit – riietus
Mikrofon – asi, millega lauldakse
Lava – koht, kus esinetakse
Värv – punane, sinine, kollane, roheline
Suur / väike – mitte väike / mitte suur
Rõõmus – hea tuju

Lihtsad laused: See on hiir. Hiir laulab. Tal on sinine kleit. Mulle meeldib see pilt.

3. Praktiline töö

Juhend (lihtsas eesti keeles):

• Joonista pea

• Joonista keha

• Lisa nägu ja riided

• Vali värvid

• Joonista taust (täpid, valgus, lava)

4. Tööde esitlus ja lõpetamine

Photo

Tunni eesmärgid

• Arendada oskust maalida guaššvärvidega.

• Õppida kujutama putukat loodusliku keskkonna sees.

• Tutvustada lastele sipelga eluviisi.

• Arendada eesti keele sõnavara läbi kunsti- ja vestlustegevuse.

Õppeülesanded

• Õppida vaatlema pilti ja pärisloodust.

• Tutvuda sellega, kus sipelgas elab ja mida ta sööb.

• Õppida kasutama pintsleid ja värve korrektselt.

• Harjutada lihtsate küsimuste ja vastuste moodustamist eesti keeles.

Lühike teave sipelga kohta

- Kus sipelgas elab?
Sipelgas elab metsas, aias, põllul ja mulla sees.
Ta elab koos teiste sipelgatega sipelgapesas.

- Mida sipelgas sööb?
Sipelgas sööb seemneid, putukaid, taimede mahla ja magusaid aineid.

- Kes on sipelga vaenlased?
Sipelga vaenlased on linnud, siilid, sisalikud ja mõned teised putukad.

- Mis kasu on sipelgast?
Sipelgad puhastavad loodust, hävitavad kahjulikke putukaid ja kobestavad mulda.

Tunni käik

• Vestlus pildi ja looduse kohta.

• Õpetaja näitab, kuidas maalida sipelgat lihtsatest kujunditest.

• Iseseisev töö: sipelga ja looduse maalimine guaššvärvidega.

• Tööde vaatamine ja suuline kiitus.

Küsimused tunnis

- Kes on pildil? (Pildil on sipelgas.)

- Kus sipelgas elab?(Sipelgas elab metsas ja sipelgapesas.)

- Mida sipelgas sööb? (Ta sööb putukaid ja seemneid.)

- Miks sipelgas on looduses kasulik?(Sipelgas aitab loodust.)

- Mis värvi me kasutame? (Me kasutame pruuni, musta ja rohelist värvi.)

Sõnavaratöö

• sipelgas – муравей

• sipelgapesa – муравейник

• putukas – насекомое

• mets – лес

• aed – сад

• vaenlane – враг

• kasu – польза

• loodus – природа

• guašš – гуашь

• pintsel – кисть

• maalima – рисовать

Пин на доске clay cluster f***

Tunni eesmärgid:

Õpilane

• saab teadmisi lindude elust ja nende poegadest;

• arendab käelisi oskusi, loovust ja kujutlusvõimet;

• õpib töötama hoolikalt ja järgima tööjuhiseid;

• kujundab loodussõbralikku ja hoolivat suhtumist loomadesse.

Õpitulemused

Tunni lõpus

• teab, mis on pesa ja miks linnupojad seal elavad;

• oskab valmistada lihtsa meisterduse teemal „Pojad pesas“ (nt paberist, plastiliinist või looduslikest materjalidest);

• kasutab õigesti tunnis õpitud sõnavara;

• oskab oma tööd lühidalt tutvustada.

Õppevahendid

• värviline paber ja kartong

• käärid ja liim

• plastiliin või voolimismass

• looduslikud materjalid (oksad, õled, lehed)

• pliiatsid ja viltpliiatsid

Tunni käik (lühidalt)

1. Vestlus lindudest ja nende poegadest.

2. Õpetaja näitab pilte lindudest ja pesadest.

3. Töö juhendamine – meisterduse valmistamine.

4. Iseseisev töö.

5. Valminud tööde vaatamine ja arutelu.

Sõnavaratöö

õpivad ja kasutatavad sõnad:

• pesa – koht, kus lind elab ja kasvatab poegi

• linnupoeg / tibu – noor lind

• ema- ja isalind – linnupoegade vanemad

• sulg – linnu keha kattev osa

• tiib – lind lendamiseks kasutatav kehaosa

• hoolitsema – kellegi eest заботиться

• loodus – meid ümbritsev elus- ja eluta maailm

Пин на доске Velikonoce

(Õpilane õpib meisterdama paberist kassi kujutist, arendab käelisi oskusi (lõikamine, kleepimine), õpib järgima õpetaja juhiseid, kasutab lihtsat eestikeelset sõnavara töö tegemisel, räägib lühidalt tehtud tööst)

TUNNI ÜLESANDED

- korda ja kinnista töövahendite nimetusi

- õpeta lihtsaid töövõtteid (lõika, kleebi, voldi)

- arenda õpilaste sõnalist väljendusoskust eesti keeles

- kasvata hoolikat ja järjekindlat tööharjumust

SÕNAVARATÖÖ (EESTI KEEL)
Õpetaja ütleb sõna, näitab eset, õpilased kordavad.

Uued sõnad:

kass / paber / käärid / liim / saba / kõrv / silmad / lõika /kleebi / valmis

Lihtsad laused:

• See on kass.

• Kassil on saba.

• Ma lõikan paberit.

• Ma kleebin.

• Minu töö on valmis.

TUNNI KÄIK

1. Sissejuhatus
Õpetaja näitab valmis tööd (paberist kass).

Vestlus:

• Mis loom see on?

• Kas teile meeldivad kassid?

• Mis värvi kass see on?

- Täna meisterdame paberist kassi

2. Töövõtete näitamine
Õpetaja näitab samm-sammult:

kuidas lõigata keha ja saba / kuidas teha kõrvad / kuidas kleepida osad õigesse kohta

3. Iseseisev töö
Tööde vaatamine ja kokkuvõte
Õpilased näitavad oma töid.

Пин на доске caren

(Õpilane arendab käelist osavust ja peenmotoorikat.

Õpib voolima lihtsat kuju plastiliinist.

Tunneb ja nimetab koera kehaosi.

Õpib kuulama juhiseid ja tegutsema nende järgi.

Vahendid: Plastiliin, tööalus, salvrätik, näidispilt koerast.

Sissejuhatav vestlus (Õpetaja näitab pilti plastiliinist koeraga.)

- Mis loom see on? (See on koer.)

- Mida koer teeb? (Koer jookseb, haugub, valvab.)

- Kas sul on koer?
- Mis värvi on koer pildil?
Praktiline töö

1)Kõigepealt teeme keha. Võtame suure tüki plastiliini ja veeretame palli. Siis teeme pikliku kuju.

2)Teeme pea. Võtame väiksema tüki ja teeme palli. Kinnitame keha külge.

3)Teeme jalad. Võtame neli väikest tükki ja veeretame pulgad. Kinnitame keha alla.

4)Teeme saba. Võtame väikese tüki ja teeme pikliku kuju. Paneme keha taha.

5)Teeme kõrvad ja silmad. Väikesed tükid vajutame pea külge.

Küsimused töö ajal: Mida sa praegu teed? (Ma teen pead või jalgu.)

Mitu jalga koeral on? (Koeral on neli jalga.)

Kus on saba? (Saba on taga.)

Sõnavaratöö

koer – loom, kes elab inimese juures
pea – ülemine osa
keha – suur osa
jalad – liikumiseks
saba – taga
kõrvad – kuulamiseks
silmad – nägemiseks
plastiliin – pehme materjal voolimiseks

Tunni lõpetamine

- Mida me täna tegime? (Me tegime koera.)

Millest me tegime koera? (Plastiliinist)

23 Koi Fish Drawing Ideas For Wall Decor

(Õpilane õpib joonistama kala lihtsate vormide abil (tilk, joon).

Õpilane õpib etapiviisilist joonistamist: kontuur, detailid, värv.

Õpilane tutvub töövõtetega värvipliiatsite või värvidega)

Sõnavara kinnistamine:
kala/saba/uim/silm/värv/vesi

Tunni käik

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab pilti ja vestleb õpilasega.)

- See on kala/ Kala elab vees. /Mis värvi kala on?

2. Käe soojendus

Lühike harjutus:

• joonistada õhku tilgakujuline vorm

• joonistada paberile lainelisi jooni – vesi

3. Kala joonistamine etappide kaupa

Esimene etapp. Põhivorm (Õpilane joonistab tilgakujulise keha.)

Teine etapp. Saba ja uimed (Lisatakse saba. Joonistatakse külguim.)

Kolmas etapp. Detailid (Silma joonistamine. Kaunistused ja jooned kala kehal. Lainelised jooned vee jaoks.)

4. Kompositsioon

Arutelu pildi üle: Mitu kala on pildil? Kus kalad ujuvad?

5. Värvitöö

Kalade värvimine soojade värvidega (oranž, kollane).
Taust sinistes ja helesinistes toonides – vesi.
Mullide ja taimede lisamine.

6. Tunni kokkuvõte

Arutelu valminud töö üle.

Photo

Tunni eesmärgid

• Arendada oskust maalida guaššvärvidega.

• Õppida kujutama putukat loodusliku keskkonna sees.

• Tutvustada lastele sipelga eluviisi.

• Arendada eesti keele sõnavara läbi kunsti- ja vestlustegevuse.

Õppeülesanded

• Õppida vaatlema pilti ja pärisloodust.

• Tutvuda sellega, kus sipelgas elab ja mida ta sööb.

• Õppida kasutama pintsleid ja värve korrektselt.

• Harjutada lihtsate küsimuste ja vastuste moodustamist eesti keeles.

Lühike teave sipelga kohta

- Kus sipelgas elab?
Sipelgas elab metsas, aias, põllul ja mulla sees.
Ta elab koos teiste sipelgatega sipelgapesas.

- Mida sipelgas sööb?
Sipelgas sööb seemneid, putukaid, taimede mahla ja magusaid aineid.

- Kes on sipelga vaenlased?
Sipelga vaenlased on linnud, siilid, sisalikud ja mõned teised putukad.

- Mis kasu on sipelgast?
Sipelgad puhastavad loodust, hävitavad kahjulikke putukaid ja kobestavad mulda.

Tunni käik

• Vestlus pildi ja looduse kohta.

• Õpetaja näitab, kuidas maalida sipelgat lihtsatest kujunditest.

• Iseseisev töö: sipelga ja looduse maalimine guaššvärvidega.

• Tööde vaatamine ja suuline kiitus.

Küsimused tunnis

- Kes on pildil? (Pildil on sipelgas.)

- Kus sipelgas elab?(Sipelgas elab metsas ja sipelgapesas.)

- Mida sipelgas sööb? (Ta sööb putukaid ja seemneid.)

- Miks sipelgas on looduses kasulik?(Sipelgas aitab loodust.)

- Mis värvi me kasutame? (Me kasutame pruuni, musta ja rohelist värvi.)

Sõnavaratöö

• sipelgas – муравей

• sipelgapesa – муравейник

• putukas – насекомое

• mets – лес

• aed – сад

• vaenlane – враг

• kasu – польза

• loodus – природа

• guašš – гуашь

• pintsel – кисть

• maalima – рисовать

Пин на доске МК для детей

Tunni eesmärk:
Õpilane valmistab lihtsa meisterduse taaskasutusmaterjalidest, õpib töövõtteid ning kasutab lihtsat eesti keelt töö kirjeldamisel.

Tunni ülesanded:
Õpilane õpib kasutama paberirulli meisterdamiseks; arendab käelist osavust ja loovust; järgib tööohutuse reegleid; nimetab lihtsate sõnadega töövahendeid ja materjale eesti keeles; vastab lihtsatele küsimustele eesti keeles.

Õppevahendid ja materjalid: tualettpaberi paberirullid /

valge paber (alus) /liim / käärid / vildikad või värvipliiatsid /

pliiats

Ohutusnõuded:

1. kääre kasutame ettevaatlikult;

2. hoiame töökoha puhtana.

Sõnavaratöö (eesti keel):

paber, paberirull, käärid, liim, õhupall, värv, ring, lõikama, kleepima, joonistama, valmis

Sõnade kordamine (õpetaja näitab eset ja ütleb sõna, lapsed kordavad kooris ja üksikult.)

Sissejuhatav vestlus:

- Vaadake pilti. Mida te pildil näete?

- Mis värvi õhupallid on?

- Millest need õhupallid on tehtud?

- Kas need on päris õhupallid?

- Mida me täna meisterdame?

Arutelu: Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et meisterdus on tehtud vanadest paberirullidest. Räägitakse, et vanu asju saab uuesti kasutada.

Töö käigu seletus

1)Võtame paberirulli.

2)Vajutame rulli ringikujuliseks.

3)Kleebime rullid paberile – need on õhupallid.

4)Joonistame nöörid ja lipsu.

5)Värvime lipsu või pildi detaile.

Tunni käik:

Õpetaja demonstreerib töö etappe;

Õpilased töötavad iseseisvalt, õpetaja aitab;

Õpetaja jälgib keelekasutust ja julgustab eestikeelseid sõnu kasutama.

Kinnitav vestlus tunni lõpus:

• Mida sa täna tegid?

• Mis materjalist on sinu õhupallid?

• Mis oli lihtne?

• Mis oli raske?

Пин на доске art

Tunni eesmärk:
Õpilane loob värvilise pildi linnust, kasutades guašši või vildikaid, ning õpib eesti keeles nimetama värve, kujundeid ja pildi osi.

Tunni ülesanded:
Õpilane õpib kujutama lindu lihtsustatud kujul; kasutab erksaid värve ja suuri pindu; arendab loovust ja kujutlusvõimet; õpib ja kasutab kunstiga seotud lihtsat sõnavara eesti keeles; vastab õpetaja küsimustele lihtsate lausetega.

Töövahendid ja materjalid: paber, guašš või vildikad, pintsel, veetops, salvrätik, pliiats

Ohutus ja tööharjumused:

- pintslit ei panda suhu;

- vett kasutatakse ettevaatlikult;

- töökoht hoitakse puhtana;

- pärast tundi pestakse käed.

Sõnavaratöö (eesti keel): lind / tukan / nokk / tiib / silm /

lill / leht / oks / värv / punane / kollane / sinine / roheline / joonistama / värvima

Sõnade kinnistamine: õpetaja ütleb sõna, näitab pildil vastavat osa, lapsed kordavad ja näitavad.

Vestlus

- Vaadake pilti. Kes on pildil?

- Kas see on kodulind või eksootiline lind?

- Mis värvi on linnu nokk?

- Mis on pildi taustal?

- Mis värvid on pildil kõige rohkem?

Õpetaja lühiselgitus:
Tukan elab soojades maades. Tal on väga suur ja värviline nokk. Kunstis võime kasutada erksaid värve ja fantaasiat.

Töö käigu selgitus:

1. Joonistame pliiatsiga linnu kuju.

2. Joonistame suure nokaga pea ja keha.

3. Lisame oksa ja lilled.

4. Värvime pildi erksate värvidega.

5. Töö lõpus vaatame, kas kogu paber on täidetud.

Iseseisev töö:
Õpilased töötavad rahulikult. Õpetaja aitab ja kordab vajalikke sõnu eesti keeles: värv, nokk, lind, värvima.

Kinnitav vestlus tunni lõpus:

- Mida sa joonistasid? (See on lind.)

- Mis lind see on? (See on tukan.)

- Mis värvi on nokk? (Nokk on kollane.)

Tukanil on suur nokk. Lind istub oksal.

- Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Tunni kokkuvõte:
Õpetaja kiidab õpilasi, vaatab koos lastega töid, kordab uusi eesti keelseid sõnu ja rõhutab, et iga töö on erinev ja ilus.

23 Koi Fish Drawing Ideas For Wall Decor

(Õpilane õpib joonistama kala lihtsate vormide abil (tilk, joon).

Õpilane õpib etapiviisilist joonistamist: kontuur, detailid, värv.

Õpilane tutvub töövõtetega värvipliiatsite või värvidega)

Sõnavara kinnistamine:
kala/saba/uim/silm/värv/vesi

Tunni käik

1. Sissejuhatus

(Õpetaja näitab pilti ja vestleb õpilasega.)

- See on kala/ Kala elab vees. /Mis värvi kala on?

2. Käe soojendus

Lühike harjutus:

• joonistada õhku tilgakujuline vorm

• joonistada paberile lainelisi jooni – vesi

3. Kala joonistamine etappide kaupa

Esimene etapp. Põhivorm (Õpilane joonistab tilgakujulise keha.)

Teine etapp. Saba ja uimed (Lisatakse saba. Joonistatakse külguim.)

Kolmas etapp. Detailid (Silma joonistamine. Kaunistused ja jooned kala kehal. Lainelised jooned vee jaoks.)

4. Kompositsioon

Arutelu pildi üle: Mitu kala on pildil? Kus kalad ujuvad?

5. Värvitöö

Kalade värvimine soojade värvidega (oranž, kollane).
Taust sinistes ja helesinistes toonides – vesi.
Mullide ja taimede lisamine.

6. Tunni kokkuvõte

Arutelu valminud töö üle.

Photo

Tunni eesmärgid

Õppe-eesmärgid:

• Tutvustada tegelase kujutamist joonistuses

• Harjutada kuju, värvi ja detailide kasutamist

• Õppida lihtsat eesti keele sõnavara kunsti teemal

Arendavad eesmärgid:

• Arendada loovust ja kujutlusvõimet

• Arendada käelist motoorikat

• Arendada suulist eneseväljendust eesti keeles lihtsate lausete kaudu

Kasvatavad eesmärgid:

• Kujundada positiivset suhtumist kunsti ja eesti keelde

• Õpetada oma ja teiste töid austama

Vajalikud vahendid

• Valge paber (A4)

• Värvipliiatsid, vildikad või guašš

• Pintslid ja vesi

• Näidisillustratsioon (õpetaja poolt)

Tunni käik

1. Sissejuhatus

• Kes see on? – See on hiir.

• Mida ta teeb? – Ta laulab.

• Kas see on päris või muinasjutuline tegelane?

(Õpetaja toetab vastamist žestide ja näidissõnadega.)

2. Sõnavara tutvustamine

Sõnavaratöö (sõnad ja lihtsad selgitused)

Tegelane – kuju, kes on loos või pildil
Hiir – väike loom
Kleit – riietus
Mikrofon – asi, millega lauldakse
Lava – koht, kus esinetakse
Värv – punane, sinine, kollane, roheline
Suur / väike – mitte väike / mitte suur
Rõõmus – hea tuju

Lihtsad laused: See on hiir. Hiir laulab. Tal on sinine kleit. Mulle meeldib see pilt.

3. Praktiline töö

Juhend (lihtsas eesti keeles):

• Joonista pea

• Joonista keha

• Lisa nägu ja riided

• Vali värvid

• Joonista taust (täpid, valgus, lava)

4. Tööde esitlus ja lõpetamine

Rütm ja muster pildiraami kujundamisel

(Õpilased õpivad kasutama geomeetrilisi kujundeid loovtöös ning valmistavad iseseisvalt paberist dekoratiivse raami.

Õpilane:

• tunneb ja nimetab erinevaid geomeetrilisi kujundeid

• oskab neid kombineerida lihtsaks kompositsiooniks

• arendab käelist osavust ja loovust

• valmistab iseseisvalt paberi raamikaunistuse

Vajalikud materjalid: värviline paber/käärid/liim/pliiats/ joonlaud/kartong (aluseks)

(Õpetaja tutvustab erinevaid geomeetrilisi kujundeid (ruut, kolmnurk, ring jne) ja näitab näidistöid.)

1. Selgitus
   Arutelu, kuidas kujundeid saab kasutada mustrite ja dekoratsioonide loomiseks. Tutvustatakse töö etappe.

2. Praktiline töö

3. Tööde esitlus
   Õpilased näitavad oma töid ja räägivad lühidalt oma ideest.

Hindamine

• töö loovus

• korrektsus ja täpsus

• osalemine ja iseseisvus

Пин на доске caren

(Õpilane arendab käelist osavust ja peenmotoorikat.

Õpib voolima lihtsat kuju plastiliinist.

Tunneb ja nimetab koera kehaosi.

Õpib kuulama juhiseid ja tegutsema nende järgi.

Vahendid: Plastiliin, tööalus, salvrätik, näidispilt koerast.

Sissejuhatav vestlus (Õpetaja näitab pilti plastiliinist koeraga.)

- Mis loom see on? (See on koer.)

- Mida koer teeb? (Koer jookseb, haugub, valvab.)

- Kas sul on koer?
- Mis värvi on koer pildil?
Praktiline töö

1)Kõigepealt teeme keha. Võtame suure tüki plastiliini ja veeretame palli. Siis teeme pikliku kuju.

2)Teeme pea. Võtame väiksema tüki ja teeme palli. Kinnitame keha külge.

3)Teeme jalad. Võtame neli väikest tükki ja veeretame pulgad. Kinnitame keha alla.

4)Teeme saba. Võtame väikese tüki ja teeme pikliku kuju. Paneme keha taha.

5)Teeme kõrvad ja silmad. Väikesed tükid vajutame pea külge.

Küsimused töö ajal: Mida sa praegu teed? (Ma teen pead või jalgu.)

Mitu jalga koeral on? (Koeral on neli jalga.)

Kus on saba? (Saba on taga.)

Sõnavaratöö

koer – loom, kes elab inimese juures
pea – ülemine osa
keha – suur osa
jalad – liikumiseks
saba – taga
kõrvad – kuulamiseks
silmad – nägemiseks
plastiliin – pehme materjal voolimiseks

Tunni lõpetamine

- Mida me täna tegime? (Me tegime koera.)

Millest me tegime koera? (Plastiliinist)

(Õpilased õpivad kasutama geomeetrilisi kujundeid loovtöös ning valmistavad iseseisvalt paberist dekoratiivse raami.

Õpilane:

• tunneb ja nimetab erinevaid geomeetrilisi kujundeid

• oskab neid kombineerida lihtsaks kompositsiooniks

• arendab käelist osavust ja loovust

• valmistab iseseisvalt paberi raamikaunistuse

Vajalikud materjalid: värviline paber/käärid/liim/pliiats/ joonlaud/kartong (aluseks)

(Õpetaja tutvustab erinevaid geomeetrilisi kujundeid (ruut, kolmnurk, ring jne) ja näitab näidistöid.)

1. Selgitus
   Arutelu, kuidas kujundeid saab kasutada mustrite ja dekoratsioonide loomiseks. Tutvustatakse töö etappe.

2. Praktiline töö

3. Tööde esitlus
   Õpilased näitavad oma töid ja räägivad lühidalt oma ideest.

Hindamine

• töö loovus

• korrektsus ja täpsus

• osalemine ja iseseisvus

Пин на доске art

Tunni eesmärk:
Õpilane loob värvilise pildi linnust, kasutades guašši või vildikaid, ning õpib eesti keeles nimetama värve, kujundeid ja pildi osi.

Tunni ülesanded:
Õpilane õpib kujutama lindu lihtsustatud kujul; kasutab erksaid värve ja suuri pindu; arendab loovust ja kujutlusvõimet; õpib ja kasutab kunstiga seotud lihtsat sõnavara eesti keeles; vastab õpetaja küsimustele lihtsate lausetega.

Töövahendid ja materjalid: paber, guašš või vildikad, pintsel, veetops, salvrätik, pliiats

Ohutus ja tööharjumused:

- pintslit ei panda suhu;

- vett kasutatakse ettevaatlikult;

- töökoht hoitakse puhtana;

- pärast tundi pestakse käed.

Sõnavaratöö (eesti keel): lind / tukan / nokk / tiib / silm /

lill / leht / oks / värv / punane / kollane / sinine / roheline / joonistama / värvima

Sõnade kinnistamine: õpetaja ütleb sõna, näitab pildil vastavat osa, lapsed kordavad ja näitavad.

Vestlus

- Vaadake pilti. Kes on pildil?

- Kas see on kodulind või eksootiline lind?

- Mis värvi on linnu nokk?

- Mis on pildi taustal?

- Mis värvid on pildil kõige rohkem?

Õpetaja lühiselgitus:
Tukan elab soojades maades. Tal on väga suur ja värviline nokk. Kunstis võime kasutada erksaid värve ja fantaasiat.

Töö käigu selgitus:

1. Joonistame pliiatsiga linnu kuju.

2. Joonistame suure nokaga pea ja keha.

3. Lisame oksa ja lilled.

4. Värvime pildi erksate värvidega.

5. Töö lõpus vaatame, kas kogu paber on täidetud.

Iseseisev töö:
Õpilased töötavad rahulikult. Õpetaja aitab ja kordab vajalikke sõnu eesti keeles: värv, nokk, lind, värvima.

Kinnitav vestlus tunni lõpus:

- Mida sa joonistasid? (See on lind.)

- Mis lind see on? (See on tukan.)

- Mis värvi on nokk? (Nokk on kollane.)

Tukanil on suur nokk. Lind istub oksal.

- Mis sulle kõige rohkem meeldis?

Tunni kokkuvõte:
Õpetaja kiidab õpilasi, vaatab koos lastega töid, kordab uusi eesti keelseid sõnu ja rõhutab, et iga töö on erinev ja ilus.

Маки, маки и еще раз маки...

(Õpilane nimetab ja kasutab põhivärve ja loodusobjektide nimetusi eesti keeles.

Õpilane õpib kujutama lihtsaid lilli (moonid) maastikul.

Õpilane arendab pintsliga töötamise oskust ja värvide segamist.

Õpilane väljendab oma töös looduse ilu.)

Õpitulemused

• joonistab ja värvib lihtsa pildikompositsiooni (lilled niidul);

• kasutab sõnu: lill, vars, lehed, taevas, rohi;

• oskab vastata lihtsatele küsimustele teema kohta.

1. Sissejuhatus

Õpetaja näitab pilti (punased moonid rohelisel niidul, sinine taevas).
- Mis on pildil? (Pildil on lilled.)

- Mis värvi on lilled? (Lilled on punased.)

- Kus lilled kasvavad? (Lilled kasvavad niidul.)

- Mis on pildi taustal? (Taustal on taevas ja rohi.)

2. Sõnavaratöö

lill/ moon/ vars/ leht / lehed /rohi /taevas/ punane /roheline /

sinine

3. Selgitus ja näitamine

Õpetaja näitab, kuidas:

• joonistada lihtne lill (ring või ovaal)

• lisada vars ja lehed

• värvida taust (taevas ja rohi)

• kasutada erinevaid värve

Õpetaja rõhutab: suured ja väikesed lilled, erinev kõrgus.

4. Iseseisev töö

Õpilased joonistavad oma “lillede niidu”:

• esmalt taevas (sinine)

• siis rohi (roheline)

• seejärel punased moonid

• lisavad detaile (väikesed lilled, lehed)

Küsimused ja vastused:

- Mida sa joonistasid? (Ma joonistasin lilled.)

- Mis värvi on sinu lilled? (Minu lilled on punased.)

- Kus on taevas? (Taevas on üleval.)

5. Kokkuvõte

Маки, маки и еще раз маки...

(Õpilane nimetab ja kasutab põhivärve ja loodusobjektide nimetusi eesti keeles.

Õpilane õpib kujutama lihtsaid lilli (moonid) maastikul.

Õpilane arendab pintsliga töötamise oskust ja värvide segamist.

Õpilane väljendab oma töös looduse ilu.)

Õpitulemused

• joonistab ja värvib lihtsa pildikompositsiooni (lilled niidul);

• kasutab sõnu: lill, vars, lehed, taevas, rohi;

• oskab vastata lihtsatele küsimustele teema kohta.

1. Sissejuhatus

Õpetaja näitab pilti (punased moonid rohelisel niidul, sinine taevas).
- Mis on pildil? (Pildil on lilled.)

- Mis värvi on lilled? (Lilled on punased.)

- Kus lilled kasvavad? (Lilled kasvavad niidul.)

- Mis on pildi taustal? (Taustal on taevas ja rohi.)

2. Sõnavaratöö

lill/ moon/ vars/ leht / lehed /rohi /taevas/ punane /roheline /

sinine

3. Selgitus ja näitamine

Õpetaja näitab, kuidas:

• joonistada lihtne lill (ring või ovaal)

• lisada vars ja lehed

• värvida taust (taevas ja rohi)

• kasutada erinevaid värve

Õpetaja rõhutab: suured ja väikesed lilled, erinev kõrgus.

4. Iseseisev töö

Õpilased joonistavad oma “lillede niidu”:

• esmalt taevas (sinine)

• siis rohi (roheline)

• seejärel punased moonid

• lisavad detaile (väikesed lilled, lehed)

Küsimused ja vastused:

- Mida sa joonistasid? (Ma joonistasin lilled.)

- Mis värvi on sinu lilled? (Minu lilled on punased.)

- Kus on taevas? (Taevas on üleval.)

5. Kokkuvõte