Eesti ja Euroopa pinnamood by Hedda Saare https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv en-us 2019-09-19 09:31:18 UTC 2019-09-23 14:43:42 UTC hello@padlet.com Euroopa võrdlus ümbritsevate aladega pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386455518 Euroopa on pinnamoelt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod.]]> 2019-09-19 09:34:29 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386455518 Erinevad piirkonnad Euroopas pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386456400 Tasandikud - üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa.
Vanad mäestikud - tekkisid Kaledoonia kurrutusel Kambriumist Devonini. koosnevad tard- ja moondekivimitest. nt. Skandinaavia mäestik
Vanemad kõrgmäestikud - keskmine kõrgus 100-1500m. Keskmassiiv, Tšehhi mäestikud, Reini kiltkivimäestik.
Noored kurdkivimäestikud - Lõuna-Euroopa mäed. kujunenud Alpi kurrutuse käigus. kerkimine kestab Alpides ka tänapäeval. noored mäed on Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Balkani maad.]]> 2019-09-19 09:36:59 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386456400 Eesti pinnamoe kujunemine pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386461297 Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Mandriliustik vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri kivipankasid. Koos jääga triivis siia arvukalt rändrahne. Liustikusetted on täitnud mitmeid varasemaid orge ja kuhjanud uusi kõrgustike. Osas piirkondades on jää  kulutanud pinnakatte õhukeseks. Jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu. Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused. ]]> 2019-09-19 09:49:59 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386461297 Pinnavormide jaotus pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386465742 Kosmogeensed pv-d - tegurid mõjutasid Maa pinda selle tekke ja arengu etapil. nt. meteoriidikraatrid (Eestis Kaalis, Kärdlas ja Ilumetsas). Suurim ja vanim kraater Eestis on Neugrundi kraater, mis asub Osmussaare ligidal meres.
Geogeensed pv-d - tegurid on mandrijää liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. nt. voored, moreenid, oosid, luited, kaldajärsakud, pangad, ürgorud, rusukuhikud.
Biogeensed (elutekkelised) pv-d - tegurid on taimestik või loomastik. nt. sood, sipelga kuhilpesad.
Antropogeensed pv-d - tegurik on inimeste tegevus. nt linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid.]]> 2019-09-19 10:01:16 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/386465742 Suuremad kõrgustikud pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/388158915 Haanja kõrgustik (Suur munamägi - 318m)
Otepää kõrg. (Kuutsemägi - 217m)
Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi - 137m)
Sakala kõrg. (Rutu mägi - 144m)
Pandivere kõrg. (Emumägi - 166m)
Saadjärve voorestik (Laiuse mägi - 144m)]]> 2019-09-23 13:34:08 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/388158915 Eesti pinnamood pxrdik https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/388165259 kuus ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat, liigestatud pinnamoega kõrgustikku. mererannikul, Peipsi ja Võrtsjärve ääres valdavad madalikud, mis on tasase pinnamoega, mida liigestavad madalad jõeorud. Põhja- ja Kagu-Eestis levivad lavamaad e. ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid on orundid.]]> 2019-09-23 13:41:28 UTC https://padlet.com/pxrdik/qj9lizup9xgv/wish/388165259