<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Euroopa ja Eesti pinnamood by Jana Lanevski</title>
      <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2024-09-27 10:37:51 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2024-10-10 21:06:30 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Pinnamood</title>
         <author>julklemuartist</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142347928</link>
         <description><![CDATA[<ul><li><p>Reljeefilt madalam ja tasasem, kui teised maailmajaod.</p></li><li><p>Valdavad madalikud ja keskmäestikud.</p></li><li><p>Mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal.</p></li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:43:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142347928</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Piirkonnad</title>
         <author>julklemuartist</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142351951</link>
         <description><![CDATA[<p><em>Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab eristada Euroopas nelja eriilmelist piirkonda:</em></p><p><br/></p><p><strong>Tasandikud:</strong></p><p>Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreen kõrgustikega.</p><p><strong><br>Ida- Euroopa lauskmaa:</strong></p><p>Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uraali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni.</p><p><strong><br>Vanad mäestikud:</strong></p><p>Tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need koosnevad tard- ja moondekivimitest ja nende keskmine kõrgus on 100-1500m. </p><p><strong><br>Noored kurdmäestikud:</strong></p><p>Lõuna-Euroopa teravatipulised noored kurdmäesrikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810m).</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:45:20 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142351951</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pinnamoe muutumine tänapäeval</title>
         <author>julklemuartist</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142352207</link>
         <description><![CDATA[<p>Alpides kerkimine esineb ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Balkani mäed.</p><p>Pinnamoe muutumine, mis esineb ka tänapäeval sai alguse jääaegadel ja pärast seda. Pinnamoe muutumine toimub väiksemas mastaabis ja aeglaselt tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada aastat tagasi, et Läänemere veejoon tõmbub tasapisi tagasi ja nähtavale tuleb üha rohkem kuiva maad.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:45:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142352207</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kuidas kujunes Eesti pinnamood?</title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142352690</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik, mis ulatus Kesk-Euroopani, vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri kivipankasid.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:46:09 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142352690</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mis kujundas peamiselt Eesti pinnamoodi?</title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142353920</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne. </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:47:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142353920</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mis on omane peamiselt Eesti pinnamoele?</title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354033</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:47:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354033</guid>
      </item>
      <item>
         <title> Eesti kõrgustikud</title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354379</link>
         <description><![CDATA[<p>Haanja kõrgustik</p><p>-Suur Munamägi</p><p>Kõrgustikul on rohkesti suuri kupleid ja künkaid. 18 mäge on kõrgemaid kuni 280m üle merepinna. Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna.</p><p>Otepää kõrgustik</p><p>-Kutsemägi, 1247km2</p><p>Karula kõrgustik</p><p>-Rebasejärve Tornimägi</p><p>Sakala kõrgustik</p><p>-Rutu mägi</p><p>Pandivere kõrgustik</p><p>-Emumägi</p><p>Saadjärve voorestik</p><p>-Laiuse mägi</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:47:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354379</guid>
      </item>
      <item>
         <title> Eesti madalikud</title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354499</link>
         <description><![CDATA[<p>Eesti madalikud on tekkinud jääaja toimel. Eesti madalikud on madalad ja tasased alad, mis paaiknevad peamiselt rannikul. Madalike aladel laidub palju soid, jõgesid ja järve. </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:47:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354499</guid>
      </item>
      <item>
         <title> Eesti lavamaad </title>
         <author>jan4itos07</author>
         <link>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354607</link>
         <description><![CDATA[<p>Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandiku. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Lavamaad on sageli kaetud metsade ja põllumaaga.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2024-09-27 10:48:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/jan4itos07/qil9mlqdrxenbvo2/wish/3142354607</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
