Koostaja: Birgit

Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides. Ühtlasi nähti rahvuspargis vajadust kaitsta maastikku kui tervikut. See oli omal ajal nõukogude vabariigis väga julge seisukoht. 

Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd.

See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd.

Lahemaal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi

Looduse üksikobjektid Lahemaal: Lahemaa rahvuspargi piirides on looduskaitse alla võetud 15 üksikpuud, millest kuus jäävad Harjumaale ning üheksa Lääne-Virumaale, 27 rändrahnu või kivikülvi, millest 21 jäävad Harjumaale ja kuus Lääne-Virumaale, üks paljand ja koobas.

Lahemaa rahvuspark on erakordselt rikas rändrahnude, sh hiidrahnude ja kivikülvide poolest. Suurejoonelisemaks kivikülviks on Käsmu metsas

Limneamere rannajoont märkiv kivikülv. Pärispea poolsaarel on rändkividest rikkam Viinistu ümbrus, eriti aga sellest põhja poole jäävad tasased maalahed ja rannaniidud. Siin leidub kivikülvides ka suuremaid rahne, nt Joomakivi ja Launiidi kivi. Rändkividega on tihedalt kaetud ka Eesti põhjapoolseim neem – Purekkari. Kividerikas on rannikuala Viinistust Kasispeani, Pedaspea ja Kiiu-Aabla metsad, kust need vööndina jätkuvad kuni Juminda neemeni, rannikualad Virve ja Tapurla küla vahelistes metsades, Hara ja Virve küla vahel. Kivikülvide seas väärivad esiletõstmist suurte rändrahnude rühmad, millest tuntumaid on Palmse mõisahoone lähedal metsas olevad Kloostrikivid.

Koostaja: Karli

Natura2000 asustati aastal 2000.

Natuuraalade suurus

Koostaja

Soomaa rahvuspargi asustamisaasta on 1993.

Soomaa rahvuspargi suuruseks on 396 km2.

Soomaa rahvuspargi eesmärk on  loodusreservaadi kaitsmine, ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

Koostaja: Mattias

Rahvuspark asustati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Eesti rahvusparkidest kõige väiksema ja künklikuma - Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad, sood on väikesed, mis katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Seal paikneb 40 järve, kõige maalilisemaid järvi on Ähijärv.

https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark 

Koostaja: Lisette

Matsalu rahvuspark loodi 2004. aastal.

Pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km²

Matsalu rahvuspargi peamiseks eesmärgiks on kaitsta ja säilitada siinset mitmekesist linnustikku, Lääne-Eesti iseloomulike kooslusi ning Väinamere loodust. Samuti on olulisel kohal esivanemate kultuuri- ja ajaloopärandi hoidmine, mille tähtsaks osaks on pärandmaastike säilitamine ja traditsioonilise eluviisi soodustamine.

Looduse üksikobjektid: 

Koostas Berit

Asutamisaasta - 1993/1910 esimene looduskaitseala Eestis

Suurus - Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa.

Eesmärk:

• kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust;
• kaitsta liike ja nende elupaiku arvestades nii rahvusvahelisi kui rahvuslikke kokkuleppeid;
• ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
• toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi;
• teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust.

Asustamisaasta- 1997

Kaitseala pindala on 14 025,9 hektarit.

Eesmärgid: Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, elupaikade säilitamine, sealsete metsade kaitsmine.

Looduse üksikobjektid: Mäetaguse jõgi, Ratva järv

Koostas:

2.Võeti looduskaitse alla aastal 1994.

2.Kaitseala pindala on 34220 ha.

2.1997 aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.

3.Ala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus, erinevad sookooslused ja jõed.

4.Erinevad rabad, jõed, niidud, sh lammialad, mitmekesine taimestik ja loomastik, traditsiooniline külamaastik

4.Alam-Pedjal asuvad ka lõkkekohti, õpperadusi ning ka Kamara-Kärevere veerada (75 km).

4.Külastuse korraldaja: RMK

Rohkem infot saad ka: 

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/alam-pedja-looduskaitseala

Koostaja: Kabriel

Koostaja

Peipsiveere looduskaitseala tuntakse ka kui Emajõe-Suursoo looduskaitsealana, mis oli selle looduskaitseala endine nimi. See looduskaitseala hõlmab Tartumaal mitmeid valdu (Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Vara vald, Võnnu vald ja Piirisaare vald). Ning selle alla kuulub 34 430 hektarine maa-ala.

Peipsiveere peamiseks põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ning suur Emajõe deltasoostik (Eesti ainuke deltasoostik).

Riikliku looduskaitse all on see ala alates 1981. aastast ning alates 1997. aastast on ka rahvusvahelise tähtsusega alana märgitud. 2004. aastast saadik kuulub Peipsiveere ka Natura 200 linnu- ja loodusalade hulka, kuid tegelikult on kaitseala loodud 2014. aastal Piirisaare maastikukaitsealast, Emajõe-Suursoo looduskaitse alast ja Emajõe suudmeala hoiualast.

Sellel alal asuvad lõkkekohad, teabepunkt, looduskeskus ja samuti ka üks õpperada, mis on 2,5km pikk.

Koostas : Signe.