• Seedimine ja suu: neil on suhteliselt lihtne seedesüsteem, suu paikneb tavaliselt keha allosas ja väljumisava üleval või keha küljel

  
  

• Aeglased liikujad: Okasnahksed liiguvad tavaliselt aeglaselt ja kasutavad liikumiseks peamiselt oma torujalgu, mis töötavad veesurve jõul

• luustik: Neil on sisemine lubisooladest koosnev luustik, mis koosneb väikestest plaatidest. See skelett aitab säilitada keha jäikust ja kuju

1. Meritähed on peamiselt tuntud oma viie või enama käe poolest, mis on ta kerekeskmes.

2. Nad kasutavad oma toru meenutavaid jalgu liikumiseks kui ka toidu haaramiseks.

3. Meritähed toituvad peamiselt karpidest, tigudest kui ka pisikestest selgrootutest.

1. Merisiilikud on kerakujulised või siis lapikud, ja nad on kaetud okastega, mis võivad olla pikad kui ka lühikesed.

2. Nad toituvad peamiselt vetikatest ja orgaanilisest materjalist ning mängivad ökosüsteemis olulist rolli vetikate reguleerimisel.

1. Meripurad on pikliku ja silindrikujulise kehaga, erinevalt teistest okasnahksetest.

2. Neil ei ole okkaid, ja neil on pehme nahk.

3. Toituvad peamiselt setetest ja orgaanilistest ainetest, mida nad merepõhjast leiavad.

• Kaks kudedekihti: Ainuõõssed koosnevad kahest põhilisest rakukihist

• Nõelrakud: Üks ainuõõssete iseloomulikumaid tunnuseid on spetsiaalsed nõelrakud ehk cnidotsüüdid, mis sisaldavad nõelajaid organelle, need on tihti ründamiseks ja enda kaitmiseks.

• Ainulaadne seedesüsteem: Ainuõõssed on nime saanud oma ainuõõne järgi, mis toimib nii suu kui ka pärakuna.

• Lihtne närvisüsteem: Ainuõõssetel ei ole aju ega keerukat närvisüsteemi.

  
  

Ta on toru kujuline, ja tal on paigalseisev keha, mis võib ennast vees klammerdada kividele ja korallrahudele.