Tunne oma kuulajaid. Kuidas publikule peaks lähenema? Keskendu kuulajate huvidele, ootustele ja teadmistele. Selle järgi tead, millist keelekasutust pead asutama või kui põhjalikult peaksid teemat seletama.

Mida ma oma eesmärgi täitmiseks vajan? Kuidas minu eesmärk täidetud saaks?

Milline on parim materjal eesmärgi täitmiseks? Eelista isiklikke lugusid, need on mõjuvamad ja paeluvad kuulajaid. “Õpikunäited” võivad olla igavad ja liigselt korratud.

Visualiseeri endale esituse kava. Siis on sul struktuurselt esitus läbi mõeldud ja tead, kas ajaliselt klapib. On oluline kasutada selgeid märkmeid, et ärevas olukorras mõistaksid neid. Tänu kavale saad olla kindel, et midagi meelest ei ununeks.

Kuidas kasutad märkmeid esitlust andes? Vali üks kindel meetod, et vältida segadust. Tee endale selged märkmed, et olulised võtmesõnad kaduma ei läheks.

Harjuta oma esinemine läbi, et oleksid valmistunud. Nii tulevad välja sinu esitluse kitsaskohad, mida saad enne parandada. Lisaks, saad ajaakna, kui kaua su esitlus kesta võiks. Esita enesekindlalt ja ilmekalt.

Mis on tagavaraplaan? Mida teha siis kui tehnika veab alt, mälu veab alt? Valmistu halvimaks, et oleksid selleks valmistunud ja tead, mida teha, et esitlus siiski tehtud saaks.

Ära mõtle negatiivseid mõtteid. Positiivsed mõtted aitavad sul õnnestuda. 

Sissejuhatus: eesmärk on positiivse suhte loomine ja huvi loomine publikus. Kuulajale öelda oma eesmärk, et saaks aru, mis on kasu kuulajatele. Tuleb anda tausta informatsiooni ja tõstatada probleem, mida lahendatakse.

Teema arendus: tuleb olla konkreetne. Eesmärk on oma seisukohtade edasiandmine, põhjendamine ja selgitamine. Lihtsustamiseks jagada suur teema alateemadeks, soovituslik on 3-4 alateemat. Alateemade juures võib näiteks näppudega näidata, kui kaugel oled, et publikul oleks kergem jälgida. Põhjendused peavad olema lihtsad ja kergelt aru saadavad, mõtle seejuures oma eeldatavale publikule. Ole enesekindel.

Kokkuvõte: lihtsalt “See on kõik,” ei ole piisav. Eesmärk on lühidalt öelda kuulajatele, mida sa tahad, et nad mäletaksid ettekandest. Korda üle kõige tähtsamad seisukohad ja mida nad sellega pihta võiksid hakkata. Märgi alguses ära, et hakkad kokku võtma.

Sissejuhatuse ja kokkuvõttega peaks saama kõik vajalik öeldud, kui teema arenduseks väga palju aega pole.

Põhjused: hirm ebaõnnestumise ees, hirm olla tähelepanu keskpunkt.

Ebaõnnestumine: valmistu hästi ette, siis pole vaja muretseda. Selleks mõtle läbi oma kõnelemispunktid, analüüsi auditooriumi ja neile antavat võimalikku kasu. Publik ootab ja tahab näha head ettekannet ehk nad ei taha ebaõnnestumist. Ebaõnnestumine on seega ebareaalne.

Tähelepanu: nad peavadki kõnelejat vaatama. Vaatamine on kompliment ja näitab õnnestumist.

Hirmust ei ole võimalik vabaneda, aga seda saab leevendada, kui oma hirmust aru saad

Kui publik sind ei tea, on nende eelnev positsioon neutraalne. Samuti on tähtis meelestatus teema ja organisatsiooni suhtes.

See kõik on vajalik selleks, et ennetada probleeme ja nendeks ka ennast ette valmistada.

Kultuuri taust. See on tähtis, et ei teeks halba nalja ja tooks asjakohaseid näiteid.

Kas publiku hulgas on eksperte? Siis pead eriti hästi ette valmistuma.

Erialakeel – ole kindel, et publik teab erialakeelt.

Küsi korraldajalt infot oma publiku kohta, et esinemist paremini ette valmistuda. Sellest võidavad nii publik kui ka esineja.

PowerPoint.

Esitlus on mälupulgal ja mälupulk ei avane. Kasuta ka teist lahendust, et esitlus kaasa võtta.

Esitlus ise ei avane. Esitlus on salvestatud vales formaadis. Salvesta kindlasti .pptx formaadis.

Vale esitlus kaasas. Kontrolli alati üle, kas fail on õige!

Ei oska tehnikat käsitleda. Tee see endale ennem selgeks.

Tulles oma sülearvutiga, ei võeta laadjat kaasa ja arvuti saab tühjaks või arvuti läheb ooterežiimi. Mõtle need läbi, too laadja kaasa.

Esineja unustab slaide vahetada. Jäta endale meelde, et vahetad slaide.