<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Põllumajanduse mõju keskkonnale by Кирилл Тарасов</title>
      <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2020-03-20 20:29:07 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2023-02-21 16:02:27 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus </title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468471314</link>
         <description><![CDATA[<div>on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus, teisisõnu kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisus. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:36:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468471314</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mono- ehk ainukultuur</title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468471819</link>
         <description><![CDATA[<div>on<strong> </strong>ühe kultuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul. Monokultuur mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste ja -kahjurite levikut.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:37:33 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468471819</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid </title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468480262</link>
         <description><![CDATA[<div>on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Kahjuriteks peetakse elusolendeid, kes kahjustavad inimesi, saaki ja loomi või esinevad mittesoovitud kohtades. Kahjuriteks võivad olla putukad, närilised, umbrohi, vetikad, bakterid, viirused, seened. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/377451346/453bb7111f68a9e3bb39b7a3dc7c0d29/pesticides.jpg" />
         <pubDate>2020-03-20 20:47:15 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468480262</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eutrofeerumine</title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468480790</link>
         <description><![CDATA[<div>protsess, kus veekogu rikastub toitainetega. Inimmõjust tingitud eutrofeerumine erineb looduslikust eutrofeerumisest protsessi kiiruse poolest. Põhilised veekogu eutrofeerivad toitained on lämmastikku ja fosforit sisaldavad ühendid.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:47:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468480790</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Erosioon </title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468481883</link>
         <description><![CDATA[<div>on pindmiste mullaosakeste ärakandumine mööda maapinda liikuva vee, tuulte või mullaharimise mõjul. Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:49:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468481883</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mulla degradeerumine </title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468482229</link>
         <description><![CDATA[<div>on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel.  Mulla seisundi ja talitluse halvenemine võib toimuda mullaprotsesside nagu leetumise, gleistumise, soostumise, sooldumise hoogustumisel või inimtegevuse tagajärel. Ehitus- ja olmedegradatsiooni korral kaetakse muld kivide, asfaldi või prügiga ja see hävib. Masindegradatsiooni puhul tiheneb muld liigselt raskete masinate tallamise tõttu. Keemilise degradatsiooni korral tekib mõne toiteelemendi puudus või liig, mullaorganismidesse kogunevad mürgised ained ning mulla keemiline koostis ja toiterežiim moonduvad.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:49:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468482229</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sooldumine </title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468483756</link>
         <description><![CDATA[<div>esineb looduslikult palava ja kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine sademeteveega toimub väga harva. Soolane põhjavesi liigub mullakapillaaride kaudu üles, vesi aurub ning soolad jäävad mullapinnale. Põldude niisutamisel võib toimuda muldade sekundaarne sooldumine. </div><div><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/377451346/afc86ebed3ab7d897c94bbe300bb5828/Salinity.jpg" />
         <pubDate>2020-03-20 20:51:13 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468483756</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kõrbestumine</title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468484042</link>
         <description><![CDATA[<div>ehk hävimine kõrbete laienemise tõttu esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähesed taimed ei kinnista piisavalt pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa kuiv ja kuum kliima ning tuule- ja vee erosioon.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:51:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468484042</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasvuhoonegaasid</title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468484777</link>
         <description><![CDATA[<div>on lühilainelist päikesekiirgust vähe neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna seovad Maalt tagasi peegelduvat pikalainelist soojuskiirgust. Põhilised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan  ja osoon. Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside tagajärjel, kuid tänu inimtegevusele on nende kontsentratsioon atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud. Lisaks on atmosfääris selliseid gaase, mis on sinna sattunud vaid inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mille tõttu Maa keskmine temperatuur on +15 °C. Muidu oleks see –18 °C ning elu Maal oleks praegusel kujul võimatu.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/377451346/4b49505690acf8fca0ee21a141c30da3/Kasvuhoonefekt2.png" />
         <pubDate>2020-03-20 20:52:25 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468484777</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud allikad</title>
         <author>bejomin10</author>
         <link>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468490528</link>
         <description><![CDATA[<div><a href="https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4018">https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4018</a></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-20 20:58:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/bejomin10/q7pk7igw9089/wish/468490528</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
