Kuu faas on määratud süsteemi Kuu−Maa−Päike konfiguratsiooniga ehk Päikese, Maa ja Kuu vahelise nurgaga, mis näitab, kui suurt osa Kuu pinnast me Maalt vaadatuna Päikese poolt valgustatuna näeme.

Noorkuu ei ole taevas nähtav, sest Päikese poolt valgustatud osa jääb Maalt vaadatuna Kuu vastaspoolele. Seega on Päikese, Maa ja Kuu vaheline nurk 0∘.

Nädal peale noorkuud on Päikese, Maa ja Kuu vaheline nurk 90∘, näha poolt Kuu kettast ja seda nimetatakse esimeseks veerandiks.

Järgmise nädala vältel Päikese, Maa ja Kuu vaheline nurk endiselt  jätkab kasvamist, jõudes kaks nädalat pärast noorkuud 180∘ – kogu Kuu ketas on meile nähtav ning see on täiskuu. Edasised kaks nädalat on Kuu kahanev, Päikese, Maa ja Kuu vaheline nurk 180 kraadist edasi kuni 360 kraadini, läbides kolmanda (ehk viimase) veerandi ja jõudes taas noorkuuks.

Ehk siis tegelikkuses Kuu oma mõõtmeid ja kuju ei muuda – kogu Kuu ketas on olemas kogu aeg. Erinevalt Päikesest ei kiirga Kuu ise valgust vaid ainult peegeldab Päikese valgust. Pool Kuu pinnast on alati valgustatud, ent me ei pruugi kogu seda valgustatud osa näha. Täiskuu ajal näeme tõesti kogu valgustatud osa, ent noorkuu ajal on Maa poolt näha just mittevalgustatud osa.