<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Sõõrsuud by Toorik</title>
      <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2016-11-09 13:50:54 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-09-25 20:46:28 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title></title>
         <author>olenmartin004</author>
         <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136386651</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Sõõrsuud</strong> (<em>Cyclostomata</em>) ehk <strong>tsüklostoomid</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCf%C3%BCleetiline_r%C3%BChm">polüfüleetiline rühm</a>, mis sisaldab lõuatuid kalu – <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Silmud">silmusid</a> ja pihklasi</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-09 13:52:58 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136386651</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>olenmartin004</author>
         <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136387018</link>
         <description><![CDATA[<div> Need on maduja haabitusega veeloomad. Nad elavad nii mereliste kui ka mageveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Pihklased on silmudest märksa parasiitsemad. Kuigi varem on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks, on neil kaladega võrreldes mitmeid erinevusi&nbsp;</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-09 13:53:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136387018</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jõesilm</title>
         <author>olenmartin004</author>
         <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136387648</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/aws/56433230/64418395346c1cb7c0d051c28cfc09ca/J_esilm.jpg" />
         <pubDate>2016-11-09 13:55:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136387648</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Merisutt</title>
         <author>olenmartin004</author>
         <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136388160</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/aws/56433230/bafb062175fb9306c8fbfc90153d8d8c/merisutt.jpg" />
         <pubDate>2016-11-09 13:56:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136388160</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>olenmartin004</author>
         <link>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136388784</link>
         <description><![CDATA[<div>Sõõrsuudel on angerjataoline paljas keha. Suu on lehterjas, seda toetab kõhrest rõngas. Hambad on sarvjad, võimas keel on oherditaoline ja varustatud toesega. Lõpuste toes sarnaneb azhuurse võrgu või korviga, ta ei ole eristunud üksikuteks lõpusekaarteks. Sõõrsuude toes koosneb kõhrest ja sidekoest, luukudet selles ei ole. Haistmiselund on (erinevalt kõigist teistest selgroogsetest) paaritu. See avaneb ninamiku eesosas ühe sõõrmena, mis viib haistekotti. Viimase põhjast läheb peaaeju eesosa ka suulae vahele omapärane hüpofüüsikott.</div><div>Sõõrsuude klassi kuulub kaks alamklassi: pihklased ja silmud</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2016-11-09 13:58:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/olenmartin004/p41v7rdapk8q/wish/136388784</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
