Kärt Praks

Looduspark loodi 1995. aastal. Seal kaitstakse erinevaid pinnavorme, pärandkultuuri objekte ja kohalikku elulaadi.

Maarit Kombe

Nätsi-Võlla looduskaitseala loodi 1957. aastal. Seal kaitstakse Nätsi-Võlla soo- ja metsakooslusi, poollooduslikke kooslusi ning kaitstavate liikide elupaiku.

Looduskaitseala on soo kaitsmiseks loodud.

Mirtel

On loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis asuvad kuni 1,5 meetrit rabapinnast allpool.

• Moodustati 1981 aastal

• Sookooslused laiutavadcpeaaegu 10000 hektqril Harjumaa ja Läänemaa piiril

Kaitstakse Leidissoo raba ja Sendri soo maastikukompleksi ja kaitsealuste liikide elupaiku.

Kaiseala elustik on liigirikas. Seal leidub ka Euroopa suurim soo-loorkulli seltsing. Seal elavad veel kaljukotkas ja väikepistrik, saagijahil võib kohata meri- ja madukotkast ning konnakotkaid. On leida ka palju erinevaid kakke.

Siin kaitstakse suurvoorte ja pärandkultuurmaastike ja looduslike elupaikade ning loodusliku loomastikku. Siinsetes asukateks on herilaseviu, händkakk, musträhn jne.

Loodud 1939 mets-kuukressi kaitseks.

Pindala 11 302,3ha

Kuulub Natura 2000 kaitselade võrgustiku

Iba ja Ramsari ala

Pärnu maakond, Häädemeeste vald Häädemeeste ja Võiste alevikus, Leina; Papisilla, Piirumi, Pulgoja, Rannametsa, Soometsa ja Võidu külas ja Saarde vallas Ilvese külas.

Edelarannikule iseloomustik maastik

Rannaniidud

Asuvad Eesti kõrgemad luited

Taimi on enam kui 500 liiki

Mustoja maastikukaitseala asub Võrumaa kõige kagupoolsemas servas kohe vastu Venemaa piiri. Kaitseala tuumiku moodustavad Verhuulitda lopsaka taimestikuga ojalamm, Lutepää ja Kahurimäe liivik koos metsise mängualaga ja Lamemäe mõhnastik kaitsealuste stepitaimedega.

Kristin

Anete Vapper

1. Suurim maastikukaitseala Eestis.

2. Eesmärgiks on kaitsta kohalikku elulaadi ja kultuuripärandit.

3. Kaitstakse Otepää kõrgustikule iseloomulikku kuppelmaastikku ja bioloogilist mitmekesisust.

4. Asukate hulgas palju kaitsealuseid liike.

• Asub Tallinna lahe suudmeosas asuval Naissaarel

• Rannajoone pikkus on 24.4km

• Kaitseala põhieesmärk on Naissaare looduskompleksi, kultuuripärandi ja rekreatsiooniväärtuste kaitse.

Ajalugu ulatub 1961.aastasse. Maastikukaitseala moodustati 2000aastal, pindala on 6055ha.

Asub Rapla maakonnas. Põhieesmärk on rabade, servamoodustiste ning liikide elupaike kaitsta. Kõnnumaa vahelduvas maastikus on leidnud sobiva elupaiga mitmed ohustatud ja inimpelglikud loomad- kaljukotkas ning metsis.

Martin Kirst

Lavassaare maismaa pindala on 10900ha.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

Lavassaare soostikku, seda ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike;

Kunagisest suurest veekogust kujunenud hiiglaslik Nätsi-Võlla rabalaam on Lääne-Eestile iseloomulik järsu nõlva ja tasase laega lageraba, mida ümbritsevad kitsa ribana soometsad. Ääretult ühetoonilist mätlikku soomaastikku liigestavad suured, raskesti läbipääsetavad älevestikud ja laukalabürindid ja metsased rabasaared. Punaoja eraldab kahte erisuunalist laugastikku. Seal on eriline mesimuraka kasvukoht. Samuti kasvab seal tamm, saar, jalakas, pärn ja vaher, leidub ka mets-õunapuid ja käpalisi. Tammikute vanus võib küündida isegi 300 aastani ja tüve läbimõõt üle meetri. Raba on linnurikas, haudeliike on registreeritud 46. Seal elab väike-koovitaja, mustsabavigle, niidurüdi, rüüt, mudatilder ja teder. Seal on ka kaljukotkas.