Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel. by Roger Tennokese

Riigi tekkimine

robertvassiljev — 2025-02-14 07:57:46 UTC

Gallia põhjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahvas, kes kutsusid ennast frankideks.

robertvassiljev — 2025-02-14 08:07:14 UTC

Kui Rooma riik kokku varises haarasid võimuvalitsejad võimu. Üks nendest oli 16-aastane Chlodovech kes asus kohe oma territooriumit laiendama ning lõpuks kõrvaldas ta teised Frangi väikevalitsejad ja temast sai kogu frankide kuningas.

Ajastukohane kaart

robertvassiljev — 2025-02-14 08:10:01 UTC

Frangiriik oli suur, aga präeguseks on see ära jaotatud Saksamaa, Prantsusmaa vahel.

Silmapaistvad valitsejad

rogertennokese — 2025-02-19 18:11:30 UTC

Frangi riigi kõige silmapaistev valitseja oli Chlodovech. Ta oli silmapaistev, sest ta sai valitsejaks 16 aastaselt, mis on väga noor. Kui ta valitsejaks sai hakkas ta kohe laienema. Ta sai valitsejaks peale oma isa surma ja Chlodovech valitses kokku 30 aastat.

Pilt Chlodovechist

rogertennokese — 2025-02-19 18:15:19 UTC

robertvassiljev — 2025-03-09 14:25:17 UTC

Teine silmapaistev valitseja oli Karl Suur. Karl Suur sai valitsejaks kui tema isa Pippin II lühike suri. Ta oli väga osav vägede juht ja valitseja. Karl Suure valitsemise ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Püreenee poolsaarel araablastega. Kõige raskem vallutus oli, siis kui Karl Suur tahtis alistada Sakse.

Riigi saatus

robertvassiljev — 2025-03-09 14:32:26 UTC

Frangi riik jaotati kolmeks, aga teised riigid hakkasid Frangi riiki ründama kuna Frangi riik ei olnud enam ühtne ja see tegi seda riiki nõrgemaks. Kui Frangi riik alistati sai sellest riigist Saksa-Rooma keisririik ja Prantsusmaa kuningriik.

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-03-09 14:36:07 UTC

Frangiriik (https://www.taskutark.ee/frangi-riigi-tous/). 09.03.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik I osa lk 18-22

Riigi tekkimine

robertvassiljev — 2025-03-09 14:42:50 UTC

Bütsantsi riik on samuti tuntud ka kui Ida-Rooma riik. See tekkis 395.aastal pärast Rooma riigi jagunemist ida-ja lääneosaks. Need jagunesid kuna impeerium oli muutunud liiga suureks, et seda saaks vaid üks valitseja juhtida.

Ajastukohane kaart

robertvassiljev — 2025-03-20 17:54:13 UTC

Bütsantsi riigi alla kuulusid näiteks tänapäeva Kreeka, Türgi, Küpros, natukene Egiptust ja teised.

Silmapaistvad valitsejad

robertvassiljev — 2025-03-20 17:54:43 UTC

Esimene silmapaistev valitseja oli Justinianus I kes valitses aastatel 527-565. Justinianuse valitsemise ajal suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. Justinianus on ka kuulus oma ehitise poolt mille nimi on Hagia Sophia. See hiiglaslik kirik oli sajandeid maailma suurim kristlik pühakoda.

robertvassiljev — 2025-03-20 18:03:31 UTC

Teine silmapaistev valitseja oli Justinus I kes oli võimul aastatel 518–527. Ta oli pärit vaesest perest. Noorena läks ta kahe vennaga pealinna ja astusid sõjaväkke. Ta tõusis kiiresti ametiredelilt tippu poole.

Riigi saatus

robertvassiljev — 2025-03-20 18:35:27 UTC

saj tungisid Väike-Aasiasse türklased-seldžukid, kes vallutasid ka Jeruusalemma. Aastal 1204 vallutasid ristisõdijad konstantinoopoli ja rüüstasid linna. Bütsantsi ajalugu lõppes 1453. aastal, mil Konstantinoopol langes türklaste kätte.

Teemakohased mõisted

robertvassiljev — 2025-03-20 18:36:18 UTC

Dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad.

Merovingid- Clodovechist põlvnenud kuningate dünastia.

Karolingid- Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia.

Teemakohased mõisted

robertvassiljev — 2025-03-20 18:36:34 UTC

Bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal.

Õigeusu kirik- Rooma impeeriumi ida-osas kujunenud kirik.

Patriarh- õigeusu kiriku pea.

Ikoon- pühapilt.

Kirikulõhe- kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks.

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-03-20 18:58:23 UTC

Justinianus (https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I). 20.03.25

Justinus (https://et.wikipedia.org/wiki/Justinus_I). 20.03.25

Hagia Sophia (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia). 20.03.25

Bütsants (https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants). 20.03.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik II osa lk 10-17

Riigi tekkimine

rogertennokese — 2025-03-23 10:48:04 UTC

Viikingid tekkisid 8.sajandil peamiselt Rootsis, Norras ja Taanis. Nad moodustusid kuna kodumaal oli elu raske ja selle pärast hakkasid nad ka vallutama ning maid avastama. Nad olid ka tuntud rüüstajad.

Ajastukohane kaart

rogertennokese — 2025-03-23 10:50:37 UTC

Viikingid tegutsesid tänapäeva Norras, Rootsis ja Taani.

Silmapaistev valitseja

rogertennokese — 2025-03-23 10:56:47 UTC

Kuna viikingitel pole kunagi ühte valitsejat olnud vaid oli igas riigis/piirkonnas üks, siis ma ei saa ühtegi viikinite valitsejat nimetada. Aga üks kõige tuntumaid piirkonndlike valitsejaid oli Ragnar Lothbrok. Leggendide järgi oli ta Rootsi jumal ning üks kõige võimsamaid viikingite piironndlike valitsejaid.

Pilt valisejast (Ragnar Lothbrok )

rogertennokese — 2025-03-23 10:57:46 UTC

Asjakohased mõisted

rogertennokese — 2025-03-23 10:59:31 UTC

Viikingid - Põhja-Euroopa meresõitjad ja sõdalased 8.–11. sajandil.

Odin - kõige tähtsam viikingite jumal, tarkuse ja sõja jumal.

Ting- rahvakoosolek skandinaavias.

Ruunid- viikingitte tähestik.

Saaga- lugulaul

Skald- lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas.

Riigi saatus

rogertennokese — 2025-03-23 11:00:34 UTC

Viikingid on praeguseks ära kadunud ning kõik riigid elavad oma elu ( Rootsi, Taani , Norra ).

Kasutatud kirjandus

rogertennokese — 2025-03-23 11:01:54 UTC

VIIKINGID (Esitlus Kõne | Ajalugu). 21.03.25

Wikipeedia (https://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid). 21.03.25

Ragnar Lodbrok (https://en.wikipedia.org/wiki/Ragnar_Lodbrok). 21.03.25

Taskutark (https://www.taskutark.ee/skandinaavlased-viikingid/). 21.03.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik II osa lk 26-29

Riigi tekkimine

robertvassiljev — 2025-04-04 09:33:14 UTC

Legend räägib, et aastal 862 panid Vana-Vene riigile aluse teiseltpoolt merd kohale kutsutud kolm venda. Ka arheoloogiline lejumaterjal kinnitab, et 9.-10. sajandil mängisid skandinaavlased Vana-Vene riidis olulist rolli. Need kolm venda olid viikingid ehk varjaagid.

Riigi tekkimine

robertvassiljev — 2025-04-04 09:33:45 UTC

sajandil langes Inglismaa angolsakside kuningriik korduvalt võõramaiste sissetungijate ohvriks. Sajani algul liitsid Taani kuningad Inglismaa mitmekümneks aastaks Taani külge. 1066. aastal tabas,aga Inglismaad mitu rünnakut järjest. Nende ajendiks oli troonipärimusküsimus. Kuningas Edward Usuunnistaja oli surnud lastetult ning kuningaks valiti mõjukas krahv Harold. Juhust otsustas kasutada Norra kuningas Harald Hardrada kes oli ammu väitnud, et Inglismaa troon peaks hoopis talle kuuluma. Haroldil õnnestus norralaste vägi Põhja-Inglismaal Stamford Bridge'i lahingus puruks lüüa.

11. sajandi ruunikivi Rootsist

robertvassiljev — 2025-04-04 09:34:45 UTC

See kivi oli pühendatud Eestis surnud mehele kelle nimi oli Olav. Selle oli püstitanud tema isa Guve.

Ajastukohane kaart

rogertennokese — 2025-04-04 09:45:07 UTC

See asus tänapäeva Ukrainas, Venemaal, Valgevenel ja teistes riikides.

Silmapaistev valitseja

rogertennokese — 2025-04-04 09:52:52 UTC

Vana-Vene riigi üks silmapaistvavaid valitsejad oli Vürstinna Olga. Ta oli silmapaistev, sest ta oli ainuke teadaolev naissoost valitseja. Ta valitses aastatel 945-960. Aastal 957 külastas Olga Konstantinoopolit ja lasi end seal ristida.

Teemakohased mõisted

rogertennokese — 2025-04-04 09:57:40 UTC

Rus- Vana-Vene riigi nimi skandinaavia allikates

Varjaagid- Viikingid

Bojaar- Vana-Vene ülik

Druziina- Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

Teine tähtis valitseja oli Vladimir Püha

robertvassiljev — 2025-04-04 09:58:27 UTC

Ta valitses aastatel 980-1015. Vladimir püha oli Vana-Vene riigi suurvürst. Ametlikult võttis tema ristiusu vastu aastal 988. Vladimiri ristimine kinnitati tema ja Bütsansi keisri õe Anna abieluga. Seejärel käsutas suurvürst kõik Kiievi elanikkonna Dnepri jõkke ja laskis nemadki ristida.

Riigi saatus

rogertennokese — 2025-04-04 09:58:39 UTC

Vana-Vene riik ei olnud ühtne tervik, vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Kõik nad pidid alluma Kiievis valitsevale suurvürstile, kuid tegelikult olid nad iseseisvad. Riigikesed sõdisidtihti omavahel. Vana-Vene riik lagunes lõplikult mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel.

Riigi tekkimine

rogertennokese — 2025-04-21 07:28:32 UTC

Pärast viimase Karolingide soost kuninga surma 987. aastal valiti troonile Hugo Capet. Tema võim oli alguses väga piiratud, ta valitses vaid väikest ala Pariisi ümbruses.
Enamik Prantsusmaa territooriumist kuulus iseseisvatele hertsogitele ja krahvidele, kes rajasid oma kindlused ja ei allunud kuningale. Seetõttu kujunes ühtse Prantsusmaa riigi loomine väga raskeks.

Silmapaistvad valitsejad

robertvassiljev — 2025-04-21 07:34:47 UTC

Esimene silmapaistev valitseja oli Richard I lõvisüda. Ta valitses aastatel 1189-1199. Ta oli väga hea väejuht. Suurem osa elust viibis ta Prantsusmaal püüdes kaitsta sealseid valdusi.

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-04-21 07:42:15 UTC

Vana-Vene riik (https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/). 11.04.25

Vana-Vene riik (https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene). 11.04.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik II osa lk 30-33

Ajastukohane kaart

robertvassiljev — 2025-04-21 07:46:41 UTC

Punane on Inglismaa valdused. Need olid tänapäeva Prantsulmaal ka.

Ajastukohased mõisted

robertvassiljev — 2025-04-21 07:51:47 UTC

Anglo-saksid- Saksamaa, Taani ja Hollandi aladelt saabujad.

Normannid- Põhja-Prantsusmaa viikingid.

Magna Carta- Suur Vabanduskiri.

Riigi saatus

rogertennokese — 2025-04-21 07:55:38 UTC

Pärast Saja-aastase sõja lõpp kaotas Inglismaa Prantsusmaal valdused ja seisis silmitsi majandusliku kriisi ja poliitilise ebastabiilsuse . Samas kasvas parlamendi roll ja rahvuslik identiteet, mis mõjutas Inglismaa edasist arengut.

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-04-21 07:58:46 UTC

Richard I lõvisüda (https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_I). 14.04.25

John Maata (https://et.wikipedia.org/wiki/John_Maata). 14.04.25

Magna Carta (https://et.wikipedia.org/wiki/Magna_Carta). 14.04.25

Saatus (https://www.historyskills.com/classroom/year-8/hundred-years-war-reading). 14.04.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik I osa lk 136-139

Ajastukohane kaart

robertvassiljev — 2025-04-21 07:59:00 UTC

Sinine on Prantsusmaa valdused.

Silmapaistvad valitsejad

robertvassiljev — 2025-04-21 08:00:30 UTC

Esimene silmapaistev valitseja oli Philippe II Auguste. Ta valitses aastatel 1180-1223. Ta oli kõige edukaim kuningavõimu laiendaja. Philippe haaras endale lõviosa Inglismaa valdustest mandril. Kuningas kolmekordistas oma domeeni ja hakkas seda palju efektiivsemalt kasutama. Samuti nimetas ta ametisse spetsiaalsed palgalised ametnikud, kes nõudsid sisse makse ja esindasid kuningat kohtuasjades.

Teemakohased mõisted

rogertennokese — 2025-04-21 08:02:00 UTC

Ordaal - nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee või tulemrooviga.

Generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus.

Millal?

robertvassiljev — 2025-04-21 12:42:44 UTC

Saja-aastane sõda kestis aastatel 1337-1454.

Kaua tegelikult kestis ja mitu põlvkonda selles osales?

robertvassiljev — 2025-04-21 12:43:24 UTC

Saja-aastane sõda kestis 116 aastat. Tegelikult ei sõditud sellel ajavahemikul kogu aeg, ette tuli ka päris pikki rahuperioode. Selles sõjas osales umbes 4-5 põlvkonda.

Põhjused

robertvassiljev — 2025-04-21 12:43:31 UTC

Saja-aastase sõja põhjusteks oli:

Troonitülid- Inglise kuningas Edward III tahtis saada ka Prantsusmaa kuningaks
Tüli maade pärast- Inglise kuningal olid maad Prantsusmaal mille üle nad vaidlesid
Raha ja kaubandus- Mõlemad tahtsid kontrollida tähtsaid kaubateid
Võimuvõitlus- Mõlemad riigid tahtsid Euroopas rohkem võimu ja mõjuvõimu.

Osapooled: riigid, nende valitsejad.

robertvassiljev — 2025-04-21 12:44:22 UTC

Selles sõjas osalesid Prantsusmaa, Inglismaa, Šotimaa ja Burgundia hertsogid.

Prantsusmaa valitejad: Philippe V Ilus, Jean II Hea, Charles V Tark, Charles VI Hull ja Charles VII Võidukas.

Inglismaa valitsejad: Edward III, Edward Must Prints, Richard II, Henry IV, Henry V ja Henry VI.

Pöördepunktid

robertvassiljev — 2025-04-21 12:44:33 UTC

1346. aastal toimunud Crécy lahingut peetakse pöördepunktiks sõjakunsti ajaloos, sest see näitas varem võitmatuks peetud rüütliväe nõrkust. Algas tulirelvade ja palgasõdurite ajastus.

Teine pöördepunkt oli 14. sajandi keskel, mis raskendas mõlema osapoole olukorda. See oli Must surm, mis tappis aastatel 1348-1351 umbes kolmandiku elanikkonnast.

Kolmas pöördepunkt oli, siis kui Prantsusmaa oli vallutanud suurema osa maadest tagasi. Seejärel läks kuningas riidu oma vasallide Burgundia hertsogitega, ning Burgundia asus inglaste poolele.

Jeanne d`Arc

robertvassiljev — 2025-04-21 12:45:09 UTC

Jeanne d`Arc oli Prantsusmaa väepealik kelle juhtimisel alustasid Prantsuse väed 1429. aastal vasturünnaku ja vabastasid inglaste piiramisrõngast Orléans´i linna. Kahjuks hukkati ta tuleriidal arvates, et ta oli nõid.

Tagajärjed

robertvassiljev — 2025-04-21 12:45:17 UTC

Saja-aastane sõda lõppes sellega, et Prantsusmaa võitis ja inglased kaotasid peaaegu kõik oma alad Prantsusmaal. Prantsusmaa oli sõjast küll raskelt rikutud, aga lõpuks muutus kuninga võim tugevamaks ja riik hakkas uuesti tugevamaks muutuma. Inglismaal tekkis palju sisetülisid ja parlamendi tähtsus kasvas.

robertvassiljev — 2025-04-21 13:21:04 UTC

Teine silmapaistev valitseja oli Philippe IV ilus. Tema valitses aastatel 1285-1314. Ta mõistis, et on lihtsam makse koguda ning uusi seadusi ellu viia,kui alamad on selle heaks kiitnud. Samuti vajas ta rahva toetust võitluses paavstiga. Nii kutsusgi ta kokku kogu kuningriigi seisuste esindajad. Seda esinduskogu nimetati generaalstaatideks. Pidevad sõjad Inglismaaga nõudsid raha ning kuningas hakkas valmistama münte vähesema koguse väärismetalliga või pagendas ta riigist jõukaid juute, et nende vara endale võtta.

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-04-21 13:22:01 UTC

Philippe IV ilus (https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_IV). 19.04.25

Philippe II Auguste (https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II). 19.04.25

Saatus (https://www.britannica.com/event/Hundred-Years-War). 19.04.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik I osa lk 140-143

Kasutatud kirjandus

robertvassiljev — 2025-04-21 13:27:04 UTC

Saja-aastane sõda (https://www.taskutark.ee/prantsusmaa-ja-saja-aastane-sod/). 21.04.25

Keskaeg 7.klassi ajalooõpik I.osa lk 142-143

robertvassiljev — 2025-04-21 13:51:23 UTC

Teine kuulus valitseja oli John Maata kes valitses aastatel 1199-1216. Ta oli kuulus kuna ta kaotas suurema osa Inglismaast mandril seal hulgas Normandia ja Anjou.

Hagia Sophia

robertvassiljev — 2025-04-21 14:28:25 UTC

Hagia Sophia onhiiglaslik kirik mis oli sajandeid maailma suurim kristlik pühakoda milla lasi teha Justinianus I.

Magna Charta

robertvassiljev — 2025-04-21 14:33:40 UTC

Sisu:

piiras kuninga tegutsemist (ei tohtinud meelevaldselt karistada).
määras kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigus.
kõik on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees.

Riigi saatus

robertvassiljev — 2025-04-28 13:40:37 UTC

Pärast Saja-aastast sõda jäi Prantsusmaa peaaegu täielikult vabaks Inglismaa võimust, kuid riik oli laastatud. Majandus ja põllumajandus olid rängalt kannatada saanud ning rahvaarv kahanes. Samas tugevnes kuningavõim – kuningad, nagu Louis XI, hakkasid riiki tsentraliseerima ja ehitama tugevat, ühtset monarhiat, mis pani aluse Prantsusmaa tõusule Euroopa suurriigiks.