Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis.

skulptuur:

Arengut takistas kivi puudumine.

Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass oli.

Vana-Egiptuse hauakambrite ehituses võib eristada mitmeid hauaehitiste tüüpe, sealhulgas mastabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Näiteks astmikpüramiid on üks tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurilisi saavutusi.

Kujutav Kunst:

Egiptusele on iseloomulikud madalad ja värvilised reljeefid. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Näiteks on tuntud reljeef vaarao Mykerinosest koos oma abikaasaga.

2. Vana-Rooma

Arhitektuur:

Kreeklastel oli templiehitus väga oluline. Usulised rituaalid toimusid küll vabas õhus, kuid templid peeti jumalate kodudeks. Näiteks klassikaline templitüüp peripteer oli tavaline templi põhiplaan.

Maalikunst:

Vaasimaalil eristatakse kahte peamist stiili: punasefiguurilist ja mustafiguurilist stiili.

Skulptuurid:

Vana-Kreeka varasem skulptuur oli Idamaade kunstist mõjutatud, olles veidi puine ja tardunud. Näiteks on tuntud Kore skulptuur.

Ülesehitus:

Esiisad

Prohvetid

Kirikupühakud

Kohalikud pühakud

Vana Testament:

Vana Testamendi lood on pärit enne Kristust ning sisaldavad müüte maailma loomisest ja paljudest teistest sündmustest.

Uus Testament:

Uus Testament, mille tekst on kreeka keeles, käsitleb Kristuse elu ja õpetusi ning sisaldab neli evangeeliumi.

Aastal 380 pKr kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks.

Kirikud ehitati alati lääne-ida suunaliselt.

1.-3. sajandil kasutati maa-aluseid katakombe, kus surnuid maeti seintesse.

aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks.

aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks.

-mosaiigid

-seinamaalid

-pärgament - miniatuurmaal

-roomapärane , palju riideid

-sisekujunduses andsid tooni Arkaadid

AJA JAOTUS

Rahvaste rändamisaegne e merovingide aegne kunst 5. - 8. saj

Eelromaani e karolingide kunst 8.-10.saj

kiviristid

KELDID:

inimese kujutamise oskus halvenenud

Kaunistud ornamendid.

- Seotud arhitektuuriga

- Kirikuid kaunistati

- Anatoomias esines puudujääke

- Kujutati piiblilugusid ja -tegelasi

Arhitektuur

Basiilika

Suur ja ümar

Horisontaalsed jooned

Tihti ühelööviline ja kogudusekirik

Koori põrand oli kõrgem kui laeva oma.

- Kasutati teravkaare (erinevalt romaani kunstist, kus oli ümarkaar).

- Eelistati peeneid vorme ja palju tornikesi.

- Hooned olid kõrged.

- Kasutati perspektiivportaale.

- Fassaadil võis olla kuningate galerii, ehk skulptuuride rida.

- Figuuride poos muutub S-kujuliseks.

- Figuurid on saledamad ja pikemad.

- Kujutatavate isikupära suureneb.

- Hakatakse kasutama vabaplastikat.

- Vitraažkunst kogeb õitseaega.

- Tahvelmaali kunst algab.

Kõrgrenessanss (16. sajand)

Piirkonnad:

1) Itaalia

2) Prantsusmaa

3) Madalmaad

4) Saksamaa

5) Eesti

Mõjud antiikkunstist:

Arhitektuur ja skulptuur - eraldi kunstiliigid

Autorid on töödele selgelt märgitud

Kujutamisviis on realistlik ja loodusega seotud

Selle alguspunktiks oli Itaalia.

(1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze)

Filippo Brunelleschi oli vastutav Firenze Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahulise roidelise kupli ehitamise eest, mis valmis 1434. See oli esimene oluline kuppel Itaalias antiikajast saadik. Lisaks oli ta tuntud Firenze leidlaste kodu loojana ning panustas tsentraalperspektiivi arendamisse.

Leon Battista Alberti

Leon Battista Alberti esindas uut Palazzode stiili, millele oli iseloomulik peenem ja kergem lähenemine arhitektuuris. Tema töödes rõhutati korrapära ja harmooniat ning ehitised pidid väljendama inimese jõukust.

Firenzes asub tema loodud Santa Maria Novella kirik (1456-157), samuti on tema käe all valminud Sant' Andrea kirik Mantovas (1470–1494).

terviklik

antiigi eeskuju

Rooma

Bramante (1444-1514)

Tempietto ( väike kabel klooster siseõues, kaks korrust, kuppel)

Esimene plaan oli Bramante'ilt, kes kavandas kreeka risti kujulise kiriku.

Seejärel, Rafaeli mõjul, muudeti plaani, venitades kreeka risti kuju ladina risti kujuliseks.

Lõpuks, Michelangelo teostas kreeka risti kavandi, kuid ta kahandas ruudu kuju ning tegi kuppeli veelgi võimsamaks.

Itaalia skulptor

Donatello (umbes 1386–1466)

Üks tuntuimaid Itaalia vararenessansi skulptoreid

Andrea del Verrocchio (1435 Firenze –1488 Veneetsia)

Colleoni ratsamonument:

Üks märkimisväärsemaid vararenessansi ratsamonumente, mis asub Veneetsias.

Tema töödes said kokku antiikajastu traditsioonid ja uusaegne realism, kus vabafiguuride kasutamine oli levinud. Donatello kasutas kontraposti tehnikat, mis aitas tema skulptuuridel saavutada dünaamilisust ja loomulikkust.

Tema skulptuurides oli inimene tähtis, mis tõi välja inimese isikupära ja emotsioonid.

Kujutamine oli realistlik.

Portreekunst oli oluline osa vararenessansi maalikunstist.

Fresko oli levinud tehnika, mida kasutati suurejooneliste seinamaalingute loomiseks.

Tempera oli populaarne maalimistehnika, mis kasutas värve segatuna veega ja sideainetega.

Raffael (1483–1520) oli üks vararenessansi silmapaistvamaid maalikunstnikke. Tema teos "Madonna ohakalinnuga" (1506) on üks tema tuntumaid töid.

Masaccio (1401–1428) oli oluline vararenessansi maalikunstnik. Tema tööde hulka kuuluvad freskod "Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus ja "Paradiisist väljaajamine".

• Inimest, loodust ja ruumi kujutati tõetruult.

• Kunstnikud järgisid anatoomia ja perspektiivi reegleid täpselt.

• Idealiseeritud tõde oli oluline, kus ideaalid ilmnesid nii inimeste kui ka looduse kujutamises.

• Kompositsioonid olid tasakaalustatud ja harmoonilised, järgides täpseid proportsioone ja tasakaalu.

maalikunstniku, skulptori, arhitekti, inseneri, luuletaja ja loodusteadlasena.

Tema pärandis on säilinud tuhandeid lehekülgi joonistuste ja märkmetega, mis näitavad tema uudishimu ja geniaalset mõtlemist.

Ta oli eriti tuntud oma stumaato-tehnika poolest, mis võimaldas tal luua värvitoonidega väga pehmeid üleminekuid ning tabada valguse ja varju nüansse.

Tema loodud teosed on avaldanud mõju kunstile läbi sajandite. Michelangelo uskus oma kutsumusse ning tema kirg kunsti vastu oli imeline.

Ilmalik võim

Kunst oli kuninga ja aadlike tellida (Kuningas Francois I)

Arhitektuur

Esikohal lossiehitus

Loire'i org

Chambord- keskaegne linnus+ ren palazzo tunnused

Fontaine bleau loss- maneristlik

Louvre'i loss- 16.saj lammutati keskaegne kindlus ja alusati lossi ehitust, renessanssist üks osa- Läänetiiva hoovipoolne osa

Maal

Jean Clouet (1480–1541) ja tema poeg Francois Clouet (1510–1572)

"Austria Elisabeth" 1571- Charles IX naine Elisabeth oli Prantsuse kuninganna 1570–1574

Skulptuur

Jean Goujon (u 1510-1565)

Louvre`i fassaadi skulptuuride üheks autoriks

Reljeefid Pariisis asuval purskkaevul „Süütute kaev“

Maalikunsti õitseng

Iseseisev areng, pole seotud Itaaliaga

Väärtustatakse- nähtava maailma kujutamist, realistlikku lähenemist

Humanism

Tahvelmaal, altarimaal

Õlivärvid, peenmaali tehnika

Käsitöölise staatus=anonüümsus

16.sajand:

Madalmaade põhjapoolsel osal õnnestus kuulutada end Hispaaniast sõltumatuks. 1581. aastal moodustatud uut riiki hakati nimetama Hollandiks

16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus kujunesid Hollandi majanduses ning kultuuris enneolematuks õitseajaks

Maalis tekivad zanrid

portree, loodus, natüürmort, olustikumaal

16. sajand oli Saksamaal aeg, mil toimusid suured muutused ühiskonnas. Samal ajal oli ka kunstis õitseng, kus töötasid paljud suured meistrid.

Kunstis keskenduti rohkem inimeste erilisusele ja tunnetele. Kunstnikud püüdsid luua teoseid, mis väljendasid inimeste individuaalsust ja emotsioone.

vaekoda

raekoja torn

2. revolutsioonid ja ususõjad

3. teaduse ja filosoofia areng

tunnused - esinduslik, tore, sümboliseerib usu ülevust ja jõudu, rõhk tunnetel.

Baroki eesmärk - olla looduspärane, tõepärane, mõistusepärane, harmooniline ja ideaalne

rikkalikud kaunistused

palju peegleid, kullatud

skulptuurid

põhiplaanid koosnesid ovaalidest ja ringidest

Pargiarhitektuur

- realistlik, liikuv

- emotsiooni rõhutav

- skulptuuris kasutati marmorit

- kiriku huvid tulid esimesena

Tema skulptuurid:

• Taavet

• Apollon ja Daphne

Tema skulptuurid - marmorist, väga tõepärased ja dünaamilised, detailsed

Igal linnal oli oma maalikunstikoolkond.

Arhitektuur ja skulptuur olid tagasihoidlikumad võrreldes maalikunstiga.

Hollandi iseseisvumine, mida mõjutasid turumajandus ja protestantlik kirik, avaldasid mõju kunstile sel perioodil.

baroki võimendus

polnud kõikehaarav stiiil nagu barokk

mõjutused Hiinast toodud luksuskaubast

Selle aja sisekujundus oli iseloomulik peenele, kergele ornamentikale, sageli taimemotiividele ning kasutati heledaid toone ja peegleid. Interjöör oli intiimne ja võluv.

Kunst:

Barokk kunstis rõhutas elu rõõme ja meelelahutust ning pakkus põgenemist argimuredest.

Riietus:

Riietus oli naiselik, sageli koos valgete sukkade ja kõrgete kontsadega. Naiste riietuses olid levinud pitsist rinnesise ja paisutatud seelikuosa, rõhutades õrna piha.

Francois Boucher (dekoratiivsed maalid, allergooriline süžee, värviküllane koloriit)

William Hogarth

Reaktsioonina peale barokki ja rokokood, nendele vastandlik stiil

Pidutsemine ja trall lõppes (Prantsuse revolutsioon)

Antiikkunsti taassünd

Kõrgklassitsism 1800 - 1830

mõistuspärane, selge, korrapärane, range, antiigile toetuv.

üle 2 korruse ulatuvad sambad

Andrea Palladio mõju + antiik

suurejoonelisus, rangus ja lihtsus

ümarkaar ja kuppel (lihtsus ja tasakaal)

Munavööt

Meaneler ( nagu laine)

trofeekimp relvadest

materjaliks marmor

antiikmütoloogia ja allegooria

inimkeha hästiarenenud, harmooniline

kujud üldistatud ja idealiseeritud

tardunud poosid, värvivaene koloriit, üksikasjalikult täpne

tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik

Romantismi ajal tekkis ka boheemlus, kus kunstnikud teadlikult vastandusid ühiskondlikele normidele ja traditsioonidele. See oli aeg, mil kunstnikud tundsid end vabalt väljendama oma emotsioone ja mõtteid ning looma teoseid, mis väljendasid nende sisemist maailma ja sügavamaid tundeid.

Realismi kunstis rõhutati sotsiaalseid suhteid, ebavõrdsust ja ülekohut, tuues esile ühiskonna puudusi ja argielu teemasid. Sageli olid realistlikud teosed kriitilised ühiskonna suhtes ning nad võisid esitada väljakutseid tavapärastele arusaamadele ja normidele.

"Viljapeade korjajad"

Historismi kunstis oli sageli vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel, kus välisilme võis olla mõjutatud ajaloolistest stiilidest, kuid siseruumide kujunduses võisid olla kaasaegsed või kombineeritud stiilielemendid.

Sellel perioodil kasutati laialdaselt varasemaid kunstistiile, luues uusi hooneid ja kunstiteoseid, mis jäljendasid või kombineerisid ajaloolisi stiile. Näiteks ehitati uusi kirikuid keskajaliselt neogooti või -romaani stiilis, kajastades historistlikku trendi.