Välisjõud pinnamoe muutjana by Piret Karu

Välisjõud pinnamoe muutjana by Piret Karu https://padlet.com/piret_karu/137breljeef Kirjelda ühe välisjõu tööd pinnamoe muutjana. Slaidi pealkirjaks kirjuta pinnavormi nimi ja oma nimi. 1. Vali üks pinnavorm ja kirjelda, kus see asub. 2. Mis välisjõud on seda kujundanud? 2. Välisjõud kulutavad kivimeid, kannavad edasi ja kuhjavad setteid . Kirjelda, kuidas tekkis Sinu valitud pinnavorm. 3. Laadi üles pinnavormi iseloomustav pilt või video. Lisa lõppu viide allikale. en-us 2016-12-28 20:13:26 UTC 2025-09-28 19:38:06 UTC hello@padlet.com https://padlet-assets.storage.googleapis.com/portrait/earth.jpg Punakaiki Pancake rocks - Piret Karu piret_karu https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/144855841 Pilt on tehtud Uus-Meremaa Lõuna saarel Punakaiki rannas . Neid kaljusid kutsutakse "pannkoogikaljudeks" (Pancake rocks). Kaljud koosnevad lubjakivist. Aja jooksul on merelainetus kulutanud ja vihmavesi lahustanud lubjakivi.
Vee lahustava tegevuse tulemusel on lubjakivikalju muutunud kihiliseks. Lainetuse murrutav tegevus on pankranniku kulutanud sopiliseks. rannikul on lahesopid, väikesed poolsaared ja koopad.
https://en.wikipedia.org/wiki/Punakaiki

]]> 2016-12-28 20:28:14 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/144855841 Tuul -luide Piret piret_karu https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149226845 kjasdhlwudhfclidhfflek]]> 2017-01-25 06:45:04 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149226845 Kostivere karstiala - Gretel Tiivel https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149389614 Tegemist on Kostivere alevikus, Jõelähtme vallas, Harju maakonnas asuva karstialaga ning pildi peal on karstiseen, selle on tekitanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi, mis lahustas lubjakivi. Karstiseen on tekkinud põhjavee kulutusel. Pildil olev karstiseen on 2,8 meetri kõrgune. https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Kostivere_Karst_Area?uselang=et#/media/File:Kostivere_seen.JPG
https://et.wikipedia.org/wiki/Kostivere_karstiala]]> 2017-01-25 17:07:22 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149389614 Durdle Door - Luca Remmel https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149400845 Durdle Door asub Edela-Inglismaa lõunarannikul Dorsetis. See on paekivist looduslik saar, mis on tekkinud lakkamatu merelainetuse töö tulemusena. Durdle Door on kõrgematest kohtadest 120 meetrit kõrge. Pehmemate kivimite lagunemisel teekinud avaus aina suureneb ja on karta, et lõpuks variseb kaar kokku nagu on see juba juhtunud Ladrami lahes Dorsetist kirdes.]]> 2017-01-25 17:38:18 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149400845 Uluru - Paul Nurk https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149522035 Uluru ehk Ayers Rock asub Austraalia keskosas koordinaatidel 25° 20′ 43″ S,131° 2′ 5″ E. Seda on uuristanud tuul ja vesi. See tekkis 680 miljonit aastat tagasi, sel ajal oli Austraalia suurematel laiuskraadidel. Mäe tekke ajal oli see palju suurem, kui praegu. Tuul ja vesi kulutasid mäe ümbert ära nõrgemad kivimid. Mäest on 2/3 endiselt maa all. Uluru koosneb liivakivist.

https://et.wikipedia.org/wiki/Uluru]]> 2017-01-26 08:16:32 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149522035 Suur Kanjon-Lore Karilaid https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149587410 Kanjon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org. Suur kanjon asub Ameerika ühendriikides, Arizona osariigis Colorado jõel. Suur Kanjon on tekkinud jõe voolamisel kõrgel platool, kanjon asub suhteliselt kergesti erodeeritavail kivimeil (nt: sette- ja kristalsedkivimid), kuid murenemine on aeglane, sest vähesed sademed aeglustavad murenemise protsessi. Suur kanjon on 446 km pikkune, kohati pea 2 km sügavune ja 6,4 kuni 29 km laiune. Suur kanjon on umbes 6 miljoni aasta pikkuse erodeerumise tulemus.
http://reisijuht.turismiweb.ee/et/destination/34/Grand%20Canyon/
https://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon]]> 2017-01-26 13:55:21 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149587410 Hinni kanjon - Armin Pärn https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149631205 Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. Kanjon tekkis, kui liivakivil hakkas voolama kiirevooluline Enni oja, mis hakkas liivakivi kulutama. https://et.wikipedia.org/wiki/Hinni_kanjon ]]> 2017-01-26 15:27:55 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149631205 Antiloobikanjon - Erki Elbrecht https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149648383 Antiloobikanjon on liivakivist kanjon Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis. Kitsast kaljulõhest moodustuv kanjon koosneb kahest osast, Ülemisest ja Alumisest Antiloobikanjonist. Kanjonisse võib minna üksnes giidi juhendamisel, sest kanjonit võivad iga hetk tabada ootamatud tulvaveed, seda isegi küllaltki hea ilma korral. Antiloobikanjonis on tehtud ka filmivõtteid. Kanjon on populaarne turistide ja loodusfotograafide seas. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Kanjoni on tekitanud kunagine maaalune jõgi mis nüüdesks on küll väiksemaks muutunud ja jookseb läbi kivide, kuid tulvi korral võib veetase olla päris kõrge.

Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Tulv
https://et.wikipedia.org/wiki/Antiloobikanjon]]> 2017-01-26 16:04:32 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149648383 Tanah lot - Brigitta Ambur https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149675897 Tanah lot on Bali saare lõunaosas asuv vees olev saar. See on tekkinud tänu murrutusele ja tuuleerosioonile ning sinna on tänu neile tekkinud ka väike võlvkaar. Lained kulutavad sealt kivimiosakesi lahti ning kannavad neid edasi. See on arvatavasti tekkinud merre kogunenud kivimite tõttu.
http://www.tanahlot.net/home/index.php?option=com_content&view=article&id=670:tanah-lot-temple-architecture&catid=1:latest&Itemid=46]]> 2017-01-26 17:09:31 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149675897 Black Canyon - Anna-Brigita Topkin https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149677126 Black Canyon on Colorado jõe moodustatud kanjon. See asub Ameerika Ühendriikides Arizona ja Nevada osariikide piiril. Black Canyoni geograafilised koordinaadid on 35° 48′ 20″ N, 114° 42'42° " W. 1930. aastatel rajati sinna kanjonisse Hooveri pais. Kanjon on oma nime saanud sellest, et selle kiviseinad tunduvad olevat musta värvi. Päikesevalgusel on raske tungida sügavustesse, kuna seinad on nii järsud, seega on kanjon enamasti varjus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Black_Canyon_of_the_Gunnison_National_Park
https://et.wikipedia.org/wiki/Black_Canyon
http://www.summitpost.org/painted-wall-black-canyon-of-the-gunnison/214971 ]]> 2017-01-26 17:12:49 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149677126 Mammutikoobas - Andreas Toomas Kuusk https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149687807 Mammutikoobas asub Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis. See on maailma pikim koobas. Koopa käikude pikkuseks on mõõdetud 590 km, kuid uusi lõike avastatakse aastatega aina juurde. Sellele pole leitud isegi ligikaudselt sama pikkusega koobast.

Koobas on tekkinud lubjakivi lahustumisel (lahustajaks oli vihmavesi). Täpsemalt öeldes koosneb koobas lubjakivist, mida on miljonite aastate jooksul kujundanud vihmavesi. Koobast katab küll liivakivi, kuid suure saju korral pääseb vihmavesi ikkagi koopasse. Koobaste käigud on pikad ning asuvad üksteise peal seetõttu, et koobast uuristavad maa-alused jõed, mis on suubunud Green Riverisse, mis on oma sängi pidevalt sügavamaks uuristanud. Koopa alumine jõgi, kuhu vihmavesi koguneb, uuristab koobast edasi. Koopas on palju stalaktiite, stalakmiite ja stalakniite, mida on samuti vihmavesi tekitanud.

Mammutikoobast on võimalik ka ise külastada. Võimalik on osaleda kuni 6 tunni pikkustel matkadel.

Kasutatud kirjandus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mammutikoobas

https://www.reisiguru.ee/lugu/185

]]> 2017-01-26 17:39:54 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149687807 Sahara kõrb - Epp Vallikivi https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149693684 Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas. See on maailma suurim kuum kõrb. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse vci Punase mereni. Loodes ulatub SaharaAtlaseni. Sahara klimt on kuiv troopiline kliima. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. On arvatud, et Sahara kõrbe teke sai alguse umbes seitse miljonit aastat tagasi. Kõrbe ulatuslikum laienemine algas aga hiljem ning paiguti on Sahara territooriumil asunud mitmeid suuri jõesüsteeme. Sahara kõrbe on kujundanud tuul, mis on tekitanud liivaluited.
Kasutatud allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Sahara
Pilt nr 1: http://greatfon.com/et/tags/14465

]]> 2017-01-26 17:53:44 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149693684 Gobi kõrb - Imre Saks imre_saks https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149696842 Gobi (hiina 戈壁(沙漠); mongoli Говь) on kõrb Aasias. Piirneb lõunas Nan Shaniga, läänes Tian Shaniga, põhjas Hangaiga ja idas Suur-Hingani mägedega. See on umbes 1520 meetri kõrgusel merepinnast. Seal on vähe liiva võrreldes teiste kõrbetega, enamus kõrbest on kivipõhjaga, sest seal liiguvad suured tuuled. See on tekkinud vihma puuduse tõttu, sest Himaalaja mäestik blokeerib vihmapilvede pääsu sinna. Selle temperatuur muutub aasta sees palju (-43°C - 38°C). Enamus ajast on seal külm.
Kasutatud allikad:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/45/Gobi_desert_near_Dunhuang.jpg/220px-Gobi_desert_near_Dunhuang.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Gobi

https://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert

http://gobidesert.org/]]> 2017-01-26 18:01:00 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149696842 Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu - Remo Tsernant https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149699130 Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu mägi asub Uus-Meremaa Põhjasaare idarannikul Porangahau lähedal. See mägi on kantud Guinessi rekordite raamatusse maailma pikima kohanimega (85 tähte). Mäe nimi on maoorikeelne ja eesti keeles tähendab see tõlgituna: "Koht, kus Tamatea, suurte põlvedega mees, kes liugles, ronis ja neelas mägesid, tuntud kui maaõgija, mängis flööti oma armsamale." Mäge kutsutakse ka lühemalt Taumata mäeks. Ta on 305 m kõrge ning koordinaadid on: 40° 20′ 46″ S, 176° 32′ 25″ E.

Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast. Põhjasaarel, kus Taumata mägi asub, on palju tegevvulkaane, geisreid, kuumaveeallikaid, kõrgeid mäestikke ja mudakraatreid. Need on põhjustatud Austraalia ja Vaikse ookeani laamade kokkupõrkest Uus-Meremaal. Põhjasaare pinnamoe on on kujundanud tolmjas ja kergesti erodeeruv vulkaaniline pinnakate.

Taumata mägi on vana rohtunud mägi, mida on kulutanud aastatuhandeid välised jõud - suur sademete hulk (kohati üle mitme tuhande millimeetri aastas) ja vulkaaniline tolmjas tuhk. Ka inimtegevus on pinnamoodi kujundanud. Eelmise sajandi esimese poole sisserändajad üritasid põldusid rajada. Vihmavesi uhtus aga pinnase koos külvatud kultuuridega minema. Lõpuks leiti, et ainus väljapääs on rajada rohumaad, mis kinnistasid pinnase, ja peamisteks põllumajandusharudeks said lehma- ja lambakasvatus.

Kasutatud kirjandus:
https://en.wikipedia.org/wiki/Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu

https://en.wikipedia.org/wiki/Hastings,_New_Zealand

http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html

]]> 2017-01-26 18:06:09 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149699130 Atacama kõrb- Laura Greta Kalvik https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149702593 Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani ääres. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tšiili. Atacama kõrbe pindala on umbes 400 000km². Atacama on maailma kõige kuivem kõrb ning seda peetakse ka maailma vanimaks kõrbeks. Kõrbe kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Atacama pinnamoe kujundaja on tuul. Tuule kuhjatud liivast on tekkinud luited.

Kasutatud allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert
https://et.wikipedia.org/wiki/Atacama]]> 2017-01-26 18:13:34 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149702593 Red Rock Canyon - Joosep Toomeste https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149704414 Red Rock Canyon asub Nevadas. See pinnavorm koosneb liivakivist. Sinna tehakse palju matku. Selle pindala on 798 ruutkilomeetrit. Seda on kulutanud jõgi, mida on ka pildilt näha.

https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Rock_Canyon_National_Conservation_Area

]]> 2017-01-26 18:18:11 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149704414 Byers'i kanjon- Mihkel Orasmäe https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149705939 Byers'i kanjon asub Ameerika Ühendriikide keskosas, Colorado osariigis. See on tekitatud Colorado jõe voolamise poolt, mis on kulutanud selle kanjoni kivimeid. Kanjonis voolab braegugi veel jõgi. Kanjoni pikkus on 13 kilomeetrit.
Kasutatud allikad:https://et.wikipedia.org/wiki/Byers_Canyon
https://en.wikipedia.org/wiki/Byers_Canyon
Pilt:http://fineartamerica.com/featured/byers-canyon-brad-hartig.html

]]> 2017-01-26 18:22:05 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149705939 Verdori kanjon- Raimond Parts https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149706160 Verdoni jõekanjon (prantsuse Les Gorges du Verdon) asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna keskosas Alpes-de-Haute-Provence'i departemangus. Sageli peetakse seda Euroopa ilusamate kanjonite hulka kuuluvaks. Kanjonil on umbes 21 km pikkust ja ta on 250–700 meetrit sügav. Nende näitajate alusel on tegemist Prantsusmaa pikima ja sügavaima kanjoniga. Verdoni kanjoni väikseim laius on umbes 200 m ja suurim laius 1500 m. Kanjon on moodustunud Verdoni jõe ümber jõe keskjooksul. Verdoni kanjoni kõige muljetavaldavam osa jääb Castellane ja Moustiers-Sainte-Marie linnade vahele. Seal on jõgi läbi lubjakivi uuristunud nii, et kanjoni sügavus on kohati 700 m. Mitmel pool on kuristiku seinad peaaegu vertikaalsed. Mõnel pool aga lausa negatiivse kaldega! Samas on Verdoni kanjonis mitmel pool kohti, kus teerada mööda on võimalik kuristiku servalt kuristiku põhja laskuda. Kanjon on tekkinud Verdoni jõe keemilisest murenemisest.]]> 2017-01-26 18:22:43 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149706160 Salar de Uyuni - Martin Velbri https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149715571 Salar de Uyuni (Boliivia, Andide lähedal) on maailm suurim soolatasandik. Selle pindala on 10 582 km². Seda on kujundanud temperatuur, mis on liiga kõrge et vesi saaks korralikult aurustub, seega jäävad selle mineraalid sinna kinni ja tekitavad soola, mis on ülemkiht. All võib ka olla vett. Tavaliselt on need kõrbejärvedest tekkinud, kuna seal on kõige soodsamad tingimused. Kõrbejärvede aluspind tekib tänu vihmavee uuristamisele ja tuulele.

Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Salar_de_Uyuni

http://www.boomsbeat.com/articles/113/20140117/47-amazing-photos-salar-de-uyuni-world-s-largest-mirrors.htm]]> 2017-01-26 18:45:29 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149715571 Blue Grotto - Pilleriin Raidma https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149715967 Blue grotto on Malta edelaosas asuv koobas, mis on kuuest koopast suurim. Blue Grotto on korallilisest lubjakivist koobas, mis on tekkinud merelainetuse kulutusel. Koopal on 40 meetrine ümbermõõt, ulatub 26 meetri sügavusele ja kaare kõrgus on 42 meetrit. See koobas on pealtnäha kui võlvkaar, aga sees pool on koobas. Selles koopas oleva mere teeb koobaltsiniseks valge mere põhi, millest kumavad läbi korallid. Koopaseinad on erinevatest mineraalidest tingituna oranžides, lillades ja rohelistes varjundites ja sinaka kumaga. Sinna on ka võimalik paadiga siseneda, aga seal on tihti lained ohtlikult kõrged. Seda tasub minna kõige enam vaatama päikese tõusust kuni kella üheni päeval, siis on toonide peegeldumine kõige efektsem.

Pilt:
http://dambrogiomalta.com/wp-content/uploads/2016/09/bluegrotto.jpg
https://en.wikipedia.org/wiki/Blue_Grotto_(Malta)#/medi:/File:Blue_Grotto_Malta.jpg
Kasutatud materjal:
http://www.aurinko.ee/et/malta/malta/info
http://www.baltictravel.ee/?sisu=tekst&mid=149&lang=est
http://www.avistatravel.ee/puhkusereisid-malta

https://www.geocaching.com/geocache/GC1HWV9_the-blue-grotto-il-hnejja?guid=b3ee1d8b-6060-44d1-903a-f00c91ca690c

https://www.youtube.com/watch?v=LJBQ6vEbE14

]]> 2017-01-26 18:46:33 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149715967 Seven Sisters - Natali Mutli https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149716302 Seven Sisters on Suurbritannias, Sussex`is Seven Sisters `i rahvuspargis asuvad kriidikaljud. Seda on kujundanud merelained, mis vastu kaljuseinu rulluvad. Lained tekitavad kaljude allossa eendeid ja koopaid. Kui ülaosa jääb toetuseta variseb see alla. Allavarisenud ülaosa kaitseb kalju alaosa merelainete eest ja tavaliselt ei kuku samas kohas kalju ülaosa alla järgmised 8 või 9 aastat. Kalju taganeb iga aasta 30- 40 sentimeetrit. Hetkel on kaljusid seitse, aga merelained kujundavad kaheksandat.
https://en.wikipedia.org/wiki/Seven_Sisters,_Sussex
http://www.sevensisters.org.uk/page64.html ]]> 2017-01-26 18:47:27 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149716302 Aare kuristik - Kevin Kongi https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149720211 Aare kuristik asub Šveitsis Berner Oberlandis Aare jõel. Aare kuristik on 1400 meetrit pikk ja kõige kitsamas kohas 1 meeter lai. Kõige kõrgem külgsein kõrgub 180 m kõrgusel Aare jõe kohal. Aare kuristik on tekkinud u. 10 000 aastat tagasi, kui jääaegne mandrijää ära sulas ja uuristas sinna augu. See on külastamiseks avatud aastast 1889.

https://en.wikipedia.org/wiki/Aare_Gorge
https://www.youtube.com/watch?v=ljmTf3ARqEc]]> 2017-01-26 18:56:33 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149720211 La Portada-Maarja-Liis Engel https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149722170 La Portada (hispaania keeles värav) asub Tšiili rannikul, Antofagata linnast 18 kilomeetrit põhjasuunas. Selle on kujundanud merelainetus. Tekkis vee erosiooni tõttu. Kõrguseks on 43 meetrit, laius on 23 meetrit ning pikkus 70 meetrit. Põhja moodustab vulkaaniline kivim (andesiit), mille peal on liivakivi ning fosiilidest moodustunud kihid. http://utopicwalker.blogspot.com.ee/2012_01_01_archive.html
https://en.wikipedia.org/wiki/La_Portada]]> 2017-01-26 19:00:53 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149722170 Postojna karstikoopad - Epp Maria Pugal https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149722434 Postojna karstikoopad asuvad Sloveenias, Postojna linnas. See on üks mitmekesisemaid kaevandusi maailmas. See on tekkinud Pivka jõe kulutusel. Selle sügavuseks on 115 m ja see koosneb lubjakivist. Sealne temperatuur on väga madal, 8-10 °C. Kaevanduse pikkuseks on 24 km, aga turistidele on ligipääsev vaid 5 km sellest. Sisenedes sinna kaevandusse istutakse esimese asjana rongile, millega sõidetakse kokku 3,5 (tagasi minnakse ka sellega) ning 1,5 km jalutatakse seal ringi. See ringkäik koobastes kestab ligikaudu poolteist tundi. Postojna koopad on olnud avatud külalistele juba 200 aastat ning selle aja jooksul on seda külastanud kokku üle 37 miljoni inimese üle maailma. Kõige ilusam stalakmiit, mis seal leidub kannab nime Brilljant. Brilljant on ka Postojna koobaste sümboliks. See on 5 m kõrgune, kuid kasvab väga-väga aeglaselt, 1m 10 000 aasta jooksul.
Kasutatud materjal:
http://www.postojnska-jama.eu/en/come-and-visit-us/postojna-cave/

Brilljant:]]> 2017-01-26 19:01:28 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149722434 Bryce Canyoni rahvuspark - Andreas Põšnograjev https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149723963 Bryce Canyoni rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Utahi osariigis ehk Lääne-Ameerikas. Rahvuspark on oma omapärasuse tõttu päriski populaarne. Aastal 2015 külastas seda lausa 1,745,804 inimest. Selle pindala on 145.02 km2. Tegelikult pole see pinnavorm hoopiski mitte kanjon, vaid pigem mitu suurt loodusliku amfiteatrit. Rahvusparki kõrged kivid tekkisid vee abil. Vesi kulutas korduvalt settekivimeid vertikaalselt. Mõned kivid on isegi 10-korruseliste majade pikkused.

http://www.bbc.com/earth/story/20150205-the-15-most-amazing-landforms
https://en.wikipedia.org/wiki/Bryce_Canyon_National_Park
https://www.youtube.com/watch?v=mn7Zv1ZNF4s]]> 2017-01-26 19:05:02 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149723963 Kali Gandaki Gorge - Hardi Hakk https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149725720 Kali Gandaki Gorge kanjon asub Himaalajas, Nepalis. Selle on kujundanud Vee liikumine, ehk Nepalis asuv Gandaki jõgi. Pinnavorm tekkis vee kulutamisel kivimitest, mis kujundasid maa sisse suure kanjoni, mida tuntakse tänapäeval, kui kõige sügavamat kanjoni. Sügavus madalamaist tipust on 2520 meetrit.

https://en.wikipedia.org/wiki/Kali_Gandaki_Gorge
http://www.wikiwand.com/en/Kali_Gandaki_Gorge

]]> 2017-01-26 19:09:20 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149725720 Belianska koobas - Kaspar Saarepera https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149739354 Belianska koobas asub Slovakkias Kõrg Tatra mägedes ja asub 800 meetri kõrgusel. Koopa pikkus on 3829 meetrit. Arvatavasti on selle kujundanud vee kulutus. See koobas avastati aastal 1826 ja elektriliselt valgustatud aastal 1896. Belianska koobas on Slovakkia kõige külastatum koobas.]]> 2017-01-26 19:40:59 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149739354 Voored- Hannah Kaarma https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149747053 Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku.
Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenis koosnev küngas.
Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal.
Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi.
Voored on Eestis tavaline pinnavorm. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal.
https://et.wikipedia.org/wiki/Voor
http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/]]> 2017-01-26 20:03:49 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149747053 Araabia kõrb- Georg Mattias Lagus zlatanjunior3 https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149757127 Araabia kõrb asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Araabia kõrbe loetakse vahest Sahara kõrbe osaks. Araabia kõrbe ei tohi segamini ajada Araabia poolsaare kõrbega. Araabia kõrbe pindala on 2,330,000km2. Tuule kuhjatud liivas on tekkinud sinna luited. Liivatormi ajal on seal ohtlik olla. Temeratuurid on seal 12 kraadist 48 kraadini. Araabia kõrbes korraldatakse matku. ]]> 2017-01-26 20:38:50 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149757127 Kura sääre luited- Adeele Must https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149766221 Kura säär on 98 km pikk ja 4 km kitsas poolsaar mis asub Leedust läänes, eraldades Kura lahte Läänemerest. Sinna on settinud palju liiva, mis meri on sinna lainetega kokku toonud ja setitanud, mis on omakorda tuule abil tekitanud luiteid. Kura sääre luited on ühed Läänemere ranniku kõige suuremad.
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kura_säär
http://m.ohtuleht.ee/295632/kura-saar-liiv-lained-ja-inimene]]> 2017-01-26 21:17:24 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149766221 Aralkumi soolakõrb- Laura Maria Mikenberg https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149780102 Aralkumi soolakõrb on üle 38 tuhande ruutkilomeetri suurune kõrb, mis asub Araali merepõhja alal, Usbekistani ja Kasahstani territooriumil. Kõrb on paiknenud seal aastast 1960. Seda on maailma uusim kõrb. Veekogu tase hakkas eimest korda langema Nõukogude liidu hoone, projekti ümbruse massiivse niisutamise tagajärjel.

Kasutatud kirjandus: https://en.wikipedia.org/wiki/Aralkum_Desert]]> 2017-01-26 22:51:21 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/149780102 Grand cenotes- Kertu Kaare https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150107610
Asuvad Mehikos. Koosneb lubjakivist. Cenote tähendab looduslikku lubjakivist kaevu ehk karstilehtrit. Yucatani poolsaarel on 6000 cenotet. Vesi, mis seal sees on on vägu puhas, sest sinna koguned vihmavesi. Ühe cenote pikkus maa all võib olla üle saja kilomeetri pikk. Soolane merevesi ja mage vihmavesi saavad kokku, seega on õhukeses veekihis suur vee soolasisalduse erinevus. Selle tulemusel tekib huvitav refraktsiooni efekt. Iidsed mayad (sealsed elanikud) uskusid, et vihmajumal Chaak elas nendes koobastes. Mayade jaoks on need pühad koopad. Ühes sellises cenotes olen ise ka Mehikos käinud.
Kasutatud kirjanused:
https://en.wikipedia.org/wiki/Cenote
http://ngm.nationalgeographic.com/2013/08/sacred-cenotes/nicklen-schwarz-photography
http://ngm.nationalgeographic.com/2013/08/sacred-cenotes/guillermoprieto-text
https://www.lonelyplanet.com/mexico/yucatan-peninsula/travel-tips-and-articles/secret-swims-the-cenotes-of-mexicos-yucatan-peninsula
http://www.docancun.com/cenotes.html ]]> 2017-01-29 18:31:18 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150107610 Namak lake- Robin Henrik Neem https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150108665 Namak lake asub Iraanis umbes 100 kilomeetri kaugusel idas linnast Qom. See on 1800 ruutkilomeetri suurune soolajärv. See on 790m üle veepinna. Vesi kattab järvest vaid ühe ruutkilomeetri. Järve suurim sügavus on 1 meeter.

https://en.wikipedia.org/wiki/Namak_Lake]]> 2017-01-29 18:46:19 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150108665 Kertu Kaare- grand cenotes (uus ja õige varjant https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150650881 Asuvad Mehikos. Koosneb lubjakivist. Cenote tähendab looduslikku lubjakivist kaevu ehk karstilehtrit. Yucatani poolsaarel on 6000 cenotet. Vesi, mis seal sees on on väga puhas, sest sinna koguned vihmavesi. Ühe cenote pikkus maa all võib olla üle saja kilomeetri pikk. Soolane merevesi ja mage vihmavesi saavad kokku, seega on õhukeses veekihis suur vee soolasisalduse erinevus. Selle tulemusel tekib huvitav refraktsiooni efekt. Iidsed mayad (sealsed elanikud) uskusid, et vihmajumal Chaak elas nendes koobastes. Mayade jaoks on need pühad koopad. Ühes sellises cenotes olen ise ka Mehikos käinud. Seda tekitas vesi, mis lihvis lubjakivi seina, seega on välisjõuks, mis selle kujundas, vesi. Praegu näha oleva pinna tekitas vesi lihvides aja jooksul lubjakivi.

Kasutatud kirjanused:
https://en.wikipedia.org/wiki/Cenote
http://ngm.nationalgeographic.com/2013/08/sacred-cenotes/nicklen-schwarz-photography
http://ngm.nationalgeographic.com/2013/08/sacred-cenotes/guillermoprieto-text
https://www.lonelyplanet.com/mexico/yucatan-peninsula/travel-tips-and-articles/secret-swims-the-cenotes-of-mexicos-yucatan-peninsula
http://www.docancun.com/cenotes.html

more_vert

]]> 2017-01-31 19:02:57 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/150650881 Orasoja kanjon- Laura Greta Kalvik https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/151614356 Orasoja kanjon asub Eestis Ida-Viru maakonnas. Kanjon algab Vodava-Meriküla teest ja lõhestab Puhkova panga. Kanjoni vasak nõlv on laugem ja paljandideta, paremal nõlval on paljandid. Kanjon on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.

Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Orasoja_kanjon
https://et.wikipedia.org/wiki/Kanjon]]> 2017-02-04 16:48:37 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/151614356 Džomolungma ehk Mount Everest ehk Sagarmatha imre_saks https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/152871013 Džomolungma (ka Mount Everest) on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, asub Aasias Himaalajas. Kõrgus on 8848 meetrit.

Asudes mõnevõrra põhja pool naabruses olevatest kõrgetest tippudest, on ta lõunast küll näha, kuid ta kõrgus ei torka silma, kui ei arvestata, et ta on teistest mägedest tagapool. Seevastu põhjast vaadatuna kõrgub Džomolungma selgelt üle kõigi teiste mägede.

Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953.

Esimese eestlasena jõudis Džomolungma tippu 22. mail 2003 Alar Sikk, kes osales Eesti esimesel Himaalaja-ekspeditsioonil Tõivo Sarmeti juhtimisel. 2011. aasta 16. mail jõudsid tippu ka Tanel Tuuleveski ja Andras Kaasik.

Mäe nimekujud on nepali keeles सगरमाथा (Sagarmāthā), एभेरेस्ट (Ebheresṭ) ja झोमोलुंग्मा (Jhomoluńgmā); tiibeti keeles ཇོ་མོ་གླང་མ (Qomolangma), ཇོ་མོ་གླང་མའི་རི་བ (Qomolangmai Ri(wa)), ཇོ་མོ་ལུང་མ (Qomolungma), ཇོ་མོ་བླུ (Qomolu), ཇོ་མོ་གངས་དཀར (Qomoganggar) ja ཇོ་མོ་གངས་ཅན་རི (Qomogangjain Ri); hiina keeles 珠穆朗玛峰 (Zhumulangma Feng).

Mäe ingliskeelne nimi Mount Everest on pandud Andrew Waugh poolt waleslase George Everesti (1790–1877) auks, kes oli India maamõõduameti juht aastail 1823–1843.

Mägi tekkis Euraasia laama põrkumise India-Austraalia laamaga.
Mäge on kujundanud liustikud.

]]> 2017-02-09 18:22:15 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/152871013 Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu - Remo Tsernant https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/163677227 Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu mägi asub Uus-Meremaa Põhjasaare idarannikul Porangahau lähedal. See mägi on kantud Guinessi rekordite raamatusse maailma pikima kohanimega (85 tähte). Mäe nimi on maoorikeelne ja eesti keeles tähendab see tõlgituna: "Koht, kus Tamatea, suurte põlvedega mees, kes liugles, ronis ja neelas mägesid, tuntud kui maaõgija, mängis flööti oma armsamale." Mäge kutsutakse ka lühemalt Taumata mäeks. Ta on 305 m kõrge ning koordinaadid on: 40° 20′ 46″ S, 176° 32′ 25″ E.

Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast. Põhjasaarel, kus Taumata mägi asub, on palju tegevvulkaane, geisreid, kuumaveeallikaid, kõrgeid mäestikke ja mudakraatreid. Need on põhjustatud Austraalia ja Vaikse ookeani laamade kokkupõrkest Uus-Meremaal. Põhjasaare pinnamoe on on kujundanud tolmjas ja kergesti erodeeruv vulkaaniline pinnakate.

Taumata mägi on vana rohtunud mägi, mida on kulutanud aastatuhandeid välised jõud - suur sademete hulk (kohati üle mitme tuhande millimeetri aastas) ja vulkaaniline tolmjas tuhk. Ka inimtegevus on pinnamoodi kujundanud. Eelmise sajandi esimese poole sisserändajad üritasid põldusid rajada. Vihmavesi uhtus aga pinnase koos külvatud kultuuridega minema. Lõpuks leiti, et ainus väljapääs on rajada rohumaad, mis kinnistasid pinnase, ja peamisteks põllumajandusharudeks said lehma- ja lambakasvatus.

https://www.youtube.com/watch?v=QSNOhrDXCRA

Kasutatud kirjandus:
https://en.wikipedia.org/wiki/Taumatawhakatangihangakoauauotamateaturipukakapikimaungahoronukupokaiwhenuakitanatahu

https://en.wikipedia.org/wiki/Hastings,_New_Zealand

http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html]]> 2017-03-30 12:30:26 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/163677227 https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/346057719 Very good info]]> 2019-03-28 10:39:23 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/346057719 https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/1119132111 2021-01-24 16:47:22 UTC https://padlet.com/piret_karu/137breljeef/wish/1119132111