Elizabeth Läänemere loomastik by Elizabeth Kovaljova-Annuk https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu Läänemere loomastik en-us 2018-04-17 08:51:20 UTC 2023-01-24 08:56:31 UTC hello@padlet.com https://padlet-assets.s3.amazonaws.com/icons/Xmastree.png läänemere loomastik elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252472537 2018-04-17 09:04:52 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252472537 Räim elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252474282 Räim: väike räim toitub planktonist aga suurema toituvad ogalikest ja nad  elab soolases vees. Intetsiivne välja püük. keskmine räim on 15 cm]]> 2018-04-17 09:10:37 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252474282 Kilu: toitub valdavalt selgrootutest ja elab soolases vees. Intetsiivne välja püük. elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252474841

Ta on kuni 17cm pikk

]]> 2018-04-17 09:12:46 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252474841 Lest elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252476953 Täiskasvanud lestad toituvad limustest ja väikestest kaladest. 1 ja 2 aastased lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilist, elab mageda vees. Lesta ohustab väljapüük.]]> 2018-04-17 09:20:27 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252476953 Tursk elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252477668 On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu, ka lesta ja oma nooremaid liigikaaslasi. Esimesel kahel eluaastal toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest. Tursk elab soolases vees.]]> 2018-04-17 09:23:12 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/252477668 Kuidas erineb Räim Kilust? elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253354038 Nad on erinevad kalad. Paljudes roogades asendatavad omavahel, nii nagu näiteks haugi ja koha saab omavahel asendada. Võib-olla vürtsikilu ei tule räimest just see, mis kilust endast. Kõige lihtsam on jah kõhu alt katsuda, libistada näpuga saba poolt pea poole. Kilu kõhujoon on terav, ajab kidad vastu.]]> 2018-04-19 10:51:09 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253354038 Haug elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253354937
Välimus: Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks.
Rahvapärased nimetused: Havi, aavi, avi, purikas, purik.
Värvus: Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge.Haugi hambad on suunatud sissepoole
Keha mõõtmed: Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks.
Välimus:  Suur, eri värvi
Kaal:  0,3 ; 2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg.
Kehakuju:  Pikk
Elupaik:Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees.
Toitumine: Röövkala. Haug sööb ahvenaid, kiiski, viidikaid, latikaid, suuremad isendid isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid.
Sigimine: Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Marja hulk on 2170 tuhat, marjatera läbimõõt 2,3; 2,4 mm.
Vaenlased:
Tähtsus inimesele:
Huvitav lugu: 


]]> 2018-04-19 10:54:47 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253354937 KALAD elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253356210 2018-04-19 11:00:06 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/253356210 LÕHI elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257121834 On mage vee kala. Kaalub 10 kg. Maksimaalne pikkus lõhel on 1,5m ja mass võib ulatuda 46k g-ni. Ta ei ole loodus kaitse all. Lõhi ohustab välja püük. Lõhi sööb putukavastatest.


]]> 2018-05-02 05:54:54 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257121834 Räim on sile elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257124716 2018-05-02 06:18:45 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257124716 Kilu on sile elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257125087 2018-05-02 06:21:37 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/257125087 Angerjas elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258822658 *Angerjas on siirdekala  
*Ta elab magedas vees. *Tavaliselt on angerjas ½–1½ m pikk, harva kuni 2 meetrit. 
Ta kaalub kuni 4–6 kg. ]]> 2018-05-08 08:51:09 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258822658 Siirdekala elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258823167 2018-05-08 08:53:23 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258823167 Selgrootud elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829438 2018-05-08 09:23:18 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829438 Loomhõljum elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829483 Zooplankton ehk loomhõljum. Ka väiksema loomhõljumiga on inimene mõnel määral tegemist teinud tegelikult juba pikemat aega. Näiteks kaugel Kagu-Aasias, Laoses Muan Naongi külas tarbivad inimesed ühte aerjalgsete liiki toiduks, püüdes neid isevalmistatud võrkudesse ning keerates bambuselehe sisse. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ehk pudemest, ja on ise toiduks paljudele teistele veeloomadele ja -putukatele]]> 2018-05-08 09:23:33 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829483 Meririst elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829795 Meririst on üks vähestest söödavatest ainuõõsseliikidest. Meriristi, söödavad ropileemid ja mõningaid neile lähedasi karikloomi püütakse Jaapanis ja Hiinas tuhandeid tonne aastas. Nähtavasti sööb ta igasugust loomset ainest mis on piisavalt väike ,et suusagarate karvade külge kinni jääda.]]> 2018-05-08 09:23:57 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829795 Rannakarp elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829944 Jõekarplaste väikesed pihtvastsed ehk glohiidid parasiteerivad mõnda aega kalade lõpustel ja nahal, toitudes kalade kudedest. Karbid filtreerivad veest hõjuvaid osakesi: fütoplanktonit detriiti ehk hõljumit, lagunevat orgaanilist ainet. Rannakarpe kasutatakse erinevates toitudes mida inimesed söövad.



]]> 2018-05-08 09:24:41 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/258829944 Imetajad elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259163625 2018-05-09 05:58:56 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259163625 Hallhüljes elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259163762  Eluviis: Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja.
 Toitumine:Ta toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhinlased, heeringlased).
Eluviis: Täiskasvanud isahüljed on pikkus üle 2meetri ja 300 kilo. Neid ohustab eelkõige elukeskkonna reostamine.

]]> 2018-05-09 06:00:35 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259163762 Viigerhüljes elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259164556 Mida ohustab:Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad.
Toitub: Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.
Eluviis: Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks.]]> 2018-05-09 06:08:49 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/259164556 Merikilk elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260538741 Merikilk on tursa ja võldaslate toiduks. Merikilk sööb loomi, mis asuvad samas liigis. Veel ta sööb teise loomi jäänused.]]> 2018-05-14 16:16:31 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260538741 Villkäppkrabi elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260540020 Villkäppkrabi sööb kõige mida kätte saab, noorena rohkem taimi aga vana krabi põhiliselt teisiloomi, ka kalu kui kätte saab. Ta on ka inimestele, lindudele jne söögiks.]]> 2018-05-14 16:20:10 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260540020 lamekarp elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260554382 Lamekarp toitub eranditult vetikatest ja bakteritest. Ta on inimestele toiduks.]]> 2018-05-14 16:53:29 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260554382 Hahk elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767446 Toitumine: ahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas. Eestis elutseb haha alamliik Somateria mollissima mollissima. Haha varasem nimi oli eiderhani. Murdepärased nimed on ahk, kahk, lann, oodutaja, vaagalind.
Eluviis: Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal.
Oht: Haha põhivaenlaseks on kajakad.]]> 2018-05-15 09:18:51 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767446 Merisk elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767555 toitumine:Ta toiduks on väikesed molluskid ja vähilised. Ta avab molluskite karbid osavalt oma terava noka abil.
Eluviis:Põhilisteks elupaikadeks on vee lähedal paiknevad klibu- ja Kalakajakas asustab mererannikut ning suuri jõgesid ja järvi. Eestis elab ta peamiselt saartel ja rannikul, kohati massiliselt, siseveekogudel seevastu vähe, kuid viimasel ajal on ta sagedamini hakanud pesitsema rabalaugstel liivarannikud või madalad rohtunud ning kariloomade poolt kõvaks tallatud rannaäärsed alad.
Oht: Inimese suhtes on meriski väga ettevaatlik, teda lähedalt vaadelda on küllaltki raske.




]]> 2018-05-15 09:19:16 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767555 Kalakajakas elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767613 Eluviis: ehkikalakajakas on peamiselt rannikute lind, pesitseb ta viimasel ajal üha sagedamini sisevetel: suurematel järvedel ja rabalaugastel.
Toitumine: kalakajaka enda toiduks on kalad, raiped, konnad, ussikesed, hiired, aga ka kahjurputukad, kelle hävitamisega toob inimestele kasu.
Oht: Looduskaitse alla ei kuulu.]]> 2018-05-15 09:19:28 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767613 Kormoran elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767661 Eluviis: Maailmas on kormorani levila väga lai ulatudes Põhja-Euraasiast Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, osa linde on kodu leidnud ka Põhja-Ameerikas. 
Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter.
Toitumine:  toimub ka hilisem munade haudumine.
Oht: Looduskaitse alla ei kuulu.
]]> 2018-05-15 09:19:37 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767661 Tiir elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767699 Toitub: Tiir toitub väikestest kaladest, putukatest ja ussidest. Ta näeb kalad 3m kõrguselt.
Oht: Rebaste jäämine saartele.]]> 2018-05-15 09:19:46 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767699 Linnud elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767714 2018-05-15 09:19:51 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260767714 Jääkoskel elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260768010 Eluviis: Jääkoskel on levinud põhjapoolkera okas- ja segametsade vööndis ning Kesk-Aasia mäestikes. Eestis on jääkoskel rohukosklaga võrreldes laiemalt levinud, lisaks Lääne-Eesti saartele ja Eesti põhjarannikule võib teda leida ka Võrtsjärvel ja mujalgi Lõuna-Eesti veekogudel. 
Toitumine: Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest, mis paneb tema liha maitseomadustele kenakese põõna.
Oht: Looduskaitse alla ei kuulu.
]]> 2018-05-15 09:21:11 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260768010 Merikotkas elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260768234 Eluviis: Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud.
Toitumine: Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest.
Oht: Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud.]]> 2018-05-15 09:22:08 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/260768234 Linduderänne elizabeth_kovaljova https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/263054571 Lind:  Naerukajakate saabumine ja lahkumine toimub pika aja jooksul ja oleneb ka sellest, millal merel jää sulab. Kevadel saabuvad nad Eesti lääneossa palju varem kui sisemaale ning ka viimaseid linde võib sügisel näha mere ääres. Nad hajuvad talveks kogu Euroopasse laiali ja kindlaid rändeteid neil ei ole. Mõned naerukajakad jäävad talveks ka siia.
Kuhu linnud suunduvad?: Sügisel linnud lendavad soojalemaale ja kevadel nad lendavad Eestisse tagasi Fakt: mõned linnud lennu ajal surevad ära miks? ,sest mõned on haiged ja surevad.
Palju meil linde peatub?: nt: kured, haned, luiged, kuldokkad, räästad, pääsukesed, jne
Oht lindudele: Mõned linnud lennu ajal surevad ära miks? ,sest mõned on haiged ja surevad.]]> 2018-05-23 14:55:05 UTC https://padlet.com/elizabeth_kovaljova/mpm8027m9idu/wish/263054571