Merovingide dünastia koosnes Clodovechi järeltulijatest, keda kutsuti Merovingideks. Nad arvasid, et nad on jumalikku päritolu ja vaid nende veri võib voolata kuninga soontes. Sellepärast tahtsid kõik kuningapojad troonile pääseda. See tõi kaasa pidevad riigi jagamised, perekondlikud tapatalgud ja kodusõjad.

Kodusõdade tõttu nõrgenes merovingide võim ning ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest kõrvale ja paleeülemad võtsid neilt võimu üle.

Karl Martell oli võimas paleeülem. Ta tõkestas 732. aastal moslemitest araablaste sissetungi Galliasse Poitiers' lahingus ning tõrjus nad Püreneede taha. See võit määras Euroopa saatuse. Karl Martellist sai oma sõjaretkede tõttu õhtumaade võimsaim mees ja ta omandas kristluse kaitsja oreooli. Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas 751. aastal troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Pippin Lühike sõlmis paavstiga mõlemale poole kasuliku liidu, et riigipööret õigustada ja kuningatiitlit kindlustada. Paavst oli võimu ülevõtmisega nõus ja isiklikult kroonis Pippin Lühikest. Et paavsti oma teo eest tänada vabastas Pippin Itaalia keskosa langobardide käest ning andis selle paavsti võimu alla. Nii sai alguse Püha Peetruse järglaste ilmalik võim ja Kirikuriik.

Kõige võimsam Frangi riigi valitseja oli Karl Suur, ta oli Clodovechi järeltulija. Tema valitsusaeg kestis 46 aastat ning neist ainult 2 möödusid sõjata. Karl Suure ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse. Ta pani aluse karolingide dünastiale ja temast sai Jumala maapealne esindaja, kristliku usu levitaja ja kiriku ning kristlaskonna kaitsja. 800 aastal kroonis Rooma paavst Leo III (795–816) Karl Suure Frangi riigi keisriks.

Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Normannid-viikingid

Karolingid- Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Lunaraha-vabaks ostmiseks makstav summa

Impeerium-keisririik: suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid

Krahv-piirkondlik asevalitseja, kelle nimetas kuningas: hiljem muutus aadlitiitliks

Hertsog-hertosgkonna päritava võimuga valitseja

Saratseenid-moslemite või araablaste nimetus keskaegses Euroopas

Aja möödudes Frangi riigid võõrandusid ning suhtlemine läks raskemaks, sest Lääne-Frangi riigi territooriumil oli kasutusel vanaprantsuse keel, aga Ida-Frangi riigis kõneldi vanasaksa keelt.

Frangi riiki tungiti sisse mitmelt poolt. Põhjast tulid normannid, kelle ohvrid said end vabaks päästa vaid suurt lunaraha makstes. Põhja-Aafrikast ja Hispaaniast tulid saratseenid, kes võtsid mitmeid vange ja müüsid nad orjadeks. Ida-Frangi riiki ründasid ungarlased.

Frangi riigi territoorium oli liiga suur ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta, sest kuninga vägi jäi nõrgemaks ja aeglasemaks. Frangi riik kaotas tähtsuse, sest see ei suutnud enam elanikele kaitset pakkuda. Frangi riigi elanikud läksid ilmalike ja vaimulike kaitse alla andes vastutasuks teenimist ja teotust. Euroopa killustus väiksemateks territooriumiteks.

Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. I osa. Inna Põlysam-Jürjo, Pärtel Piirimäe, Ursula Vent. Lk 18-23 ja 28-30.

Karl Suur (https://id.wikipedia.org/wiki/Karolus_Agung) 06.04.2025.

Pilt Chlodovechist (https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I) 02.05.2025.

6. saj lõpus sattus keisririik uute rünnakute alla. Langobardid vallutasid Itaalia, slaavlased, avaarid ja bulgaarid tungisid Balkani poolsaarele, araablased alustasid vallutusi idas ja lõunas, pärslased ründasid 7. saj keisririigi idaosa ning 8. saj tekkisid siseriiklikud vastuolud.

7. saj kaotas Bütsants umbes 2/3 oma territooriumist ja oma kõige tulutoovamad provintsid, aga muutus seesmiselt ühtsemaks ja ühtlasemaks. Keisrid tegid ümberkorraldusi sõjaväes ja riigivalitsemises ning asusid vastupealetungile. 10.-11. saj saadi Vahemere idaosa tagasi oma kontrolli alla ja vallutati mitmeid vahepeal kaotatud alu.

Suurendades impeeriumi aastatulu üle miljoni solduse võrra taastas ta Rooma kontrolli Vahemere lääneosa üle. Oma valitsemisajal vallutas ta ka Tzani ja Musta mere idaranniku rahva, mis polnud varem Rooma võimu all olnud.

Rooma õiguse ühtne ümberkirjutamine (Corpus Juris Civilis) oli Justinianuse üks püsivamaitest aspektidest. Kõigepealt rakendati see kogu Mandri-Euroopas ja see on tänapäevani paljudes kaasaegsetes riikides tsiviilõiguse aluseks.

Bütsants-Ida-Rooma keisririik keskajal

Solidus-puhas kuldmünt, mis võeti kasutusele 4. sajandi alguses hilisemas Rooma impeeriumis ja Bütsantsi impeeriumis.

Provints-suurem haldusüksus paljudes riikides

Õigeusu kirik- Rooma impeeriumi ida-osas kujunenud kirik

Patriah- õigeusu kiriku pea

Ikoon- pühapilt

Kirikulõhe- kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks

Hagia Sophia (https://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia) 19.03.2025.

Koodeksi seletus (https://et.wikipedia.org/wiki/Koodeks) 19.03.2025.

Justinian I (https://en.wikipedia.org/wiki/Justinian_I) 19.03.2025.

Solidus (https://en.wikipedia.org/wiki/Solidus_(coin) 19.03.2025.

Provintsi seletus (https://et.wikipedia.org/wiki/Provints) 19.03.2025.

6. sajandist suurenes sõjameeste tähtsus Põhjamaade väikekuningate pideva võimuvõitluse tõttu. Noored mehed osalesid viikingiretkedel, sest muid töid enam eriti ei jagunud ja hea õnne korral tõi see neile au ja kuulsust, rikkust ning tõusu ühiskonnas.

Legendide ja saagade järgi oli Ragnar Lothbrok viikingite kangelane ning Rootsi ja Taani kuningas. Ta oli korraldanud 9. sajandi jooksul mitmeid rüüsteretki Briti saarte ja Karolingide impeeriumi vastu. Temast on tehtnud mitmeid saagasi näiteks „Ragnari poegade lugu“ ja „Saaga teatud iidsetest kuningatest“.

Üks teadaolevatest viikingipealikest oli Rollo. Ta sai oma valdusse suure ala Lääne-Prantsusmaal.

Legend-(väljamõeldud) suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi asja päritolust või meeldejäävast sündmusest

Saaga-lugulaul

Ting-rahvakoosolek Skandinaavias

Skald-lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

Ruunid- viikingite tähestik

Viikingiaeg-Euroopa ajaloo periood (u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja-ja kaubaretked

Kaart viikingite maa-alast (https://www.taskutark.ee/skandinaavlased-viikingid/) 19.03.2025.

Pilt viikingite valitsejast (https://www.realmofhistory.com/2022/08/22/harald-hardrada-great-vikings/) 02.05.2025

Viikingiaeg (https://et.wikipedia.org/wiki/Viikingiaeg) 19.03.2025.

Ragnar Lothbrok (https://en.wikipedia.org/wiki/Ragnar_Lodbrok) ja (https://et.wikipedia.org/wiki/Ragnar_Lothbrok) 19.023.2025.

Legendi mõiste (https://et.wikipedia.org/wiki/Legend) 06.04.2025.

Riik koosnes vürstiriikidest, mis toimetasid iseseisvate riikidena. Tähtsamad linnad olid Kiiev ja Novgorod.

Esimene teadaolev Vana-Vene vürst Rjurik valitses Põhja-Venemaal Vana-Laadogas või hilisemas Novgorodis. Tema järglane vürst Oleg vallutas ligi 880. aastal Kiievi ja tegi sellest oma riigi keskuse. Järgmised valitsejad laiendasid riiki veelgi. Nad vallutasid ja liitsid endaga ümbritsevaid rahvaid. Kiievi suurvürst üritas mitmeid kordi rünnata suurvõimu Bütsantsi, aga enamasti ei olnud rünnakud edukad.

Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale. Rjurikute dünastia vürstid valitsesid Vana-Vene riigi Kiievi, Tšernigivi ja Perjaslavi linnade ümber koondunud piirkondi. Rjurikute dünastia valitses pikka aega Vana-Vene vürstiriikides.

Vana-Vene riigis elasid paljud rahvad. Põhjapool elasid 9. sajandil veel valdavalt soomeugrilased, aga lõuna poolt liitusid sinna slaavlased, kellest sai domineeriv rahvas. Nad elasid kaubateede äärde rajatud linnades ja nende ümbruses. Kuna kaubateedel liikusid varjaagid jäid osa neist ka koos peredega linnadesse elama. Lääneosas elasid Baltlased ja idaosas türgi rahvad.

Osa Vana-Vene riigi elanikke ning valitsejaid olid ristitud, seega sai suurvürst Vladimir Püha 998. aastal ristiusu ametlikult vastu võtta.Suure riigi ristiusustamine võttis kaua aega ning leidis esialgu rohkesti vastupanu.

Vana-Vene riigi kõrgaeg oli Jaroslav Targa valitsusajal (1019-1054), sest ta tugevdas riiki. Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlusi, korrastas seadlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. Kiievi tipphetk oli 9-11. sajand. Novgorodi õitseaeg oli 12-14. sajand, kui Kiievi suurvürsti pärija jäi Novgorodi valitsema, et poeg saaks valitsus kogemuse. Novgorod oli korraks ka kaubanduslik vabariik.

Ta võttis ette mitmeid sõjaretki: 1030. aastal ründas ta koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega tšuude ning võitis neid, 1031. aastal võttis ta ette sõjaretke Poola kuningriiki ja lisas oma riigile Poola kuninga võimu all olnud Galiitsia, 1038. ja 1040. aastal ründas ta balti hõimu jatvingide maad ning 1038-1042. aastatel oli ta sõjas Bütsantsiga, leedulaste ja eestlastega.

Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid.

Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid, sealhulgas eestlased Vana-Vene allikates.

Bojaar- Vana-Vene ülik

Veetše- rahvakoosolek Vana-Vene linnas

Družiina- Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

Rus- Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigike kui ka hilisemale Venemaale( Russland, Russide maa)

1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst Kiievi. Endine pealinn rüüstati põhjalikult ja Vana-Vene riik lagunes lõplikult mongolite vallutuse käigus 13. saj.

Jaroslav Tark (https://et.wikipedia.org/wiki/Jaroslav_Tark) 06.04.2025.

Pilt Jaroslav Targast (https://www.postimees.ee/1483975/ka-venelased-poletasid-tartu) 06.04.2025.

Rjurikute dünastia (https://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_ajalugu) 08.04.2025.

Samal ajal väitis Normandia hertsog William, et Edward oli trooni talle lubanud pärandada. William viis enda suure kokku kogutud väe laevadega üle La Manche’i väina Inglismaale, püüdes jõuga kuningaks saada. Kuningas Haroldi vägi liikus kiiresti lõunarannikule üritades sissetungi tagasi lükata, aga väed olid eelmisest lahingust liiga nõrgad. Haroldi vägi kaotas Hastingsi lahingu ja Harold ise suri. William lasi seejärel end Londonis kuningaks troonida. Lahingu tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik. Väärtustatumad inimesed olid normannid. Normannid ehitasid võimu kindlustamiseks kogu maad katva linnuste võrgu ja lõid riigiaparaadi, et makse koguda, ühtseid seadusi kirja panna ja nende alusel kohut mõista. Inglismaal kõneldi kuni 14. sajandini prantsuse keelt.

Normandia hertsogite lääniisandaks oli Prantsuse kuningas ja sellepärast oli Inglismaa poliitika Prantsusmaa poliitikaga tihedalt seotud. Anjou krahvi Henry II (valitses aastatel 1154-1189) valitsemise ajal suurenesid Inglismaa mandrilised valdused. Inglise kuningad muutusid Prantsusmaal võimsamateks valitsejateks, kui Anjou krahvkonnale lisandus Henry abikaasa Eleanori pärand (suur Akvitaania hertsogiriik).

Pärast Henry II valitsusaega päris trooni tema poeg Richard I lõvisüda (valitses aastatel 1189-1199). Ta sai tuntuks legendaarse väejuhina ja ta veetis suurem osa oma valitsusajast Prantsusmaal, üritades kaitsta sealseid Inglismaa valdusi. Pärast Richardi surma päris trooni tema noorem vend John (valitses aastatel 1199-1216). Johni valitsusaeg oli Inglismaa üks kehvematest aegadest, sest John kaotas suurem osa Inglismaa mandrilistest valdustest, kaasaarvatud Anjou ja Normandia. Sellepärast on John tuntud ka kui Maata.

Plantageneti dünastia sai alguse sellest, kui Anjou dünastiast Geoffroy V abiellus 1128. aastal Inglismaa-Mathildega. Henry II Plantagenet päris 1154. aastal Inglismaa trooni. Plantagenet impeeriumist sai suurim kuningriik kuni 1189. aastani, kui Prantsuse kuningas Philippe Auguste ründas Inglismaad. 1154–1485. aastatel valitsesid Inglismaad Plantageneti monarhid. Dünastia kestis Henry II valitsusajast Richard II kukutamiseni 1399. aastal.

Keskvõim- kõrgeim võim riigis

Lääniisand-suurmaavaldaja, kes andis vasallidele maad

Henry II (https://en.wikipedia.org/wiki/Henry_II_of_England) 08.04.2025.

Keskvõimu mõiste (https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=keskv%C3%B5im) 08.04.2025.

Inglismaa (https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa_kuningriik#Plantageneti_d%C3%BCnastia) 08.04.2025.

Kuningavõim tugevnes veelgi ja kõige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philippe II Auguste (valitses aastatel 1180-1223). Ta liitis osava abiellumispoliitikaga suuri krahvkondi ja haaras endale lõviosa Inglismaa valdustest mandril. Nii muutus ta ise võimsamaks lääniisandaks Prantsusmaal ja lõi materjaalsed eeldused võimu edasiseks koondumiseks. Ta kolmekordistas oma domeeni ja hakkas seda efektiivsemalt valitsema.

Kõige südamlikumalt silma jäänud valitseja oli aga Louis IX Püha. Ta oli Philippe Auguste'i poeg ja valitses aastatel 1226-1270. Ta oli tuntud kui rahuarmastav ja õiglane kuningas. Ta üritas kõigile alamatele võimaldada kuningliku kohtu poole pöördumist ja saatis provintsidesse uurijaid, et nad kuulaks rahva kaebusi ja karistaks üleastujaid. Ta keelas ordaalid ja tegi kohtuprotsessi kõigi jaoks ausamaks. Ta rajas hoolekodusid, pesi vaeste jalgu ja käis pidalitõbiseid vaatamas, sest ta oli väga jumalakartlik. Tema pühendumusega kaasnes see, et ta pidas jahti ketseritele ja nõidadele ning korraldas juutide püha raamatu talmudi avalikke põletamisi. Ta suri märtrina ristisõjas .

Generaalstaadid-kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus.

Kapetingid-Prantsusmaa valitsejad aastatel 987-1328.

Juudid-ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Isreali ja Juuda elanikkonda.

Edward III loobus 1360. aastal Prantsuse troonist, mida ta tahtnud oli ja mille pärast sõda üldse algas. Vastutasuks sai ta üle neljandiku Prantsusmaast. Prantsusmaa kuningad vallutasid 14. sajandi lõpul suure osa oma maadest tagasi, aga pärast seda läksid nad oma vasallide Burgundia hertsogitega tülli ning pidid Burgundia inglaste kätte jätma.

Pariis langes vaenlaste kätte ja prantslastel ei näinud olevat väljapääsu. Talutüdruk Jeanne d'Arci juhtimisel alustasid prantslased 1429. aastal vasturünnakut ja haarasid inglastelt Orléans'i linna. Charles VII sõjalise edu tõttu jäi 1453. aastaks inglaste kätte vaid Calais' sadamalinn Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa jäi lõpuks iseseisvaks riigiks.

Pilt Louis IX Pühast (https://et.wikipedia.org/wiki/Louis_IX) 02.05.2025.

Pilt Philippe II Auguste'st (https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II) 02.05.2025.

Kapetingide mõiste (https://et.wikipedia.org/wiki/Kapetingid) 02.05.2025.

Juutide mõiste (https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid) 02.05.2025.

Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. I osa. Inna Põlysam-Jürjo, Pärtel Piirimäe, Ursula Vent. Lk 140-142.

Prantsusmaa oli edukas sõja lõpu poole, kui Jeanne d'Arci juhtimisel Prantsusmaa vasturünnakuid tegi ja neid mitme märkimisväärse võiduni viis. Prantsusmaa oli edukas ka siis, kui Charles VII sõjalise edu tõttu 1453. aastaks inglaste kätte vaid Põhja-Prantsusmaa sadama linn Calais' jäi.

Inglismaal oli väga võidukas algus. Inglased olid vähemuses, aga ikkagi andsid prantslastele hävitavalt lüüa. Inglaste põhiline trump oli nende pikkade vibudega relvastatud jahimehed. Nende nooled läkjsid läbi rüütli turvise.

Teine pöördepunkt oli mäss Pariisis troonipärija vastu ning käsitöölise Wat Tyleri eestvõttel talupoegade mäss. Inglismaa talupojad suutsid vallutada Londoni. Mõlemale mässule iseloomulik oli see, et talupojad hävitasid mõisadokumente, sest nad tahtsid oma kohustustest lahti saada, mis dokumentidel kirjas oli.

Kolmas pöördepunkt oli 1346. aastal toimunud Crécy lahing. See näitas varem võitmatuks peetud rüütliväe nõrkust. Siis algas ka palgasõdurite ja tulirelvade ajastu.

1431. aastal langes ta burgundlaste kätte vangi, kes andsid ta lunaraha eest inglastele. Ta kandis mehe riideid, et Prantsusmaa eest võidelda, aga keskajal ei lubatud naisel mehe riideid kanda ning seda peeti patuks, sest see olevat Jumala korrale vastuastumine. Hiljem põletati ta sellepärast tuleriidal.