Euroopa by https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn en-us 2024-09-30 06:35:40 UTC 2024-10-07 06:10:51 UTC hello@padlet.com Euroopa pinnamood langmarten0 https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145572056 Euroopa on pinnamoelt madalam ja tasasem kui teised maailmajoad. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned ranniku alad Kaspia mere ümbruses ja Põhja- Mere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad mere pinnast madal.

]]> 2024-09-30 06:42:36 UTC https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145572056 Geoloogiline ehitus langmarten0 https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145590259

  • Tasandik - Üle Euroopa pindalast hõlmab Ida- Euroopa lauskmaa, Mis piirneb idas Uurali mäestikuga.

  • Ida- Euroopa lauskmaa - Hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast.

  • Vanad mäestikud - Tekkisid Kaledoonia kurrutusel, need on üsna kulunud mäestikud.

  • Noored mäestikud - Asuvad Lõuna- Euroopas, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus.

    • ]]>     2024-09-30 06:53:02 UTC https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145590259     Pinnamoe muutumine tänapäeval langmarten0 https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145595289 UpLäänemere vee joon tõmbab tasapisi tagasi. Stockholmis panti üles merepiiri märkiv tähis. Tänapäeval asub see märk 1,2m üle Läänemere veepiiri. Maapinda muutab peamiselt inimtegevus.

    ]]>     2024-09-30 06:56:20 UTC https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145595289     Eesti pinnamood langmarten0 https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145622164 1/2 - Eesti pinnamood on kujunenud mandrijää liikumise tõttu. Mis oli üle 2 km paksune.

    3- Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega.

    1. Haanja kõrgustik - 318m

      Otepää kõrgustik - 217m

      Karula kõrgustik - 137m

      Sakala kõrgustik - 146m

      Pandivere kõrgustik - 166m

      Saadjärve voorestik - 144m

    2. Eesti madalikud on tasase pinnamoega mida liigestavad madalad jõeorud. Suurim madalik on Lõuna-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik. Põhja-Eesti ranniku madalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal, kõige idapoolsem on Peipsi madalik.

    3. Eesti lavamaad on ümbruste kõrgemaal asvuad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- Ja Kagu- Eestis. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud . Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega oru.

    ]]>     2024-09-30 07:13:47 UTC https://padlet.com/langmarten0/mi2xw52keoj1vocn/wish/3145622164