padletpadletpadlet by HTResty https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma Made with fortitude en-us 2019-03-19 11:53:10 UTC 2019-03-20 20:43:36 UTC hello@padlet.com Ühiskond ja eluolu https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342792835
  • Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad.
  • Kõrgelt arenenud linnad.
  • Linnad olid majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused.
  • Latifundiumid: Ulatuslikud, orjatööl põhinevad maavaldused.
  • Linn ja ümbritsev maapiirkond olid tihedalt seotud.
  •  Orjanduslik ühiskond. Orju saadi vallutussõdadelt. Orjade osatähtsus oli Roomas suurem kui Kreekas. Omanikul õigus teha orjaga, mida tahab. Enne keisririiki oli ka lubatud tappa.
  • Seisuslik ühiskond: Keiser, senaatorid, ratsanikud, vabad mehed, vabakslastud, orjad.
  • Sageli lasti orju vabaks. Mõned ostsid end vabaks, mõned vabastati hea töö eest või heast südamest.
  • Patriarhaalsus. Kogu võimutäius kuulus pereisale. Vabariigi ajal oli ka õigus pereliikmeid tappa, kuid seda juhtus haruharva.


    1. Mis olid latifundiumid?
    2. Kellele kuulus kogu võimutäius?
    3. Kust saadi tol ajal orju?
    ]]>     2019-03-19 11:57:20 UTC https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342792835     Vabariigist keisririigiks https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342793257
    Mis muutus Vana-Rooma keisririigis?
    • Rooma armee moodustasid elukutselised sõjaväelased.
    • Väepealik võis senati otsuseid ignoreerida.
    • Senat kaotas järk-järgult oma autoriteedi.
    • Riigis puhkesid kodusõjad.
    • Sõjavägi sõltus pealikust.
    • Aastal 30 eKr kehtestas Octavianus ainuvõimu, kes hiljem võttis endale nimeks Augustus.
    • Augustus oli Caesari lapsendatud poeg, kellest sai Rooma esimene keiser.
    Riiklik korraldus keisririigi ajal
    • Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest.
    • Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja e keisri kätte.
    • Keisril oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle.
    • Senatist sai valitseja nõuandja.
    • Keisri otsuseid viisid ellu magistraadid.
    • Kodanikkond hakkas üha enam kasvama.
    • Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele ja sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised - muutus tähtsusetuks.
    • Eesõigusi jäi kodanikel vähemaks.
    • Elanike huve kaitsti võrdselt.

    1. Kelle kätte koondus riigi juhtimine?
    2. Kes oli Augustus?
    3. Miks muutus kodakondsus tähtsusetuks?




    ]]>     2019-03-19 11:58:38 UTC https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342793257     Armee https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342793671 * Peamine väeüksus on 5000 mehest koosnev leegion, mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena(maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust keerulisel maastikul.

    * 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi.

    * Arvukalt kasutati katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid.

    * Kuni 2. saj lõpuni eKr- maakaitsevägi ehk kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad, vajadusel kutsuti kokku.

    1. Kirjelda Leegionäri relvastust
    2. Mitmest mehest koosnes peamine väeüksus?
    3. Kui vanalt sai osaleda sõjaväes?]]>     2019-03-19 11:59:36 UTC https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342793671     Rooma Õigus https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342794642 *  Rooma õiguse periood ulatub 275 eKr—395/1453. 

      Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu. Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu, siis Rooma vallutusi allutatute poolt ka laialdaselt aktsepteeriti – Rooma rahu (pax Romana) – ja majandus õitses. 
     
    * Rooma ühiskond jagunes
     mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). 

    Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul, keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. 
    1. Mitmeks jagunes Rooma ühiskond? Nimeta
    2.
    3.

    ]]>     2019-03-19 12:01:47 UTC https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342794642     Itaalia ja provintsid https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342798253 *Iga alistatud rahvaga olid eraldi kokkulepped.
    *Roomlased ei seganud end vallutatud riikide siseasjadesse.
    Sageli jäeti puutumata ka  tavapärane riigikord.
    *Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu.
    *Provintsi valitses asehaldur.
    Asehaldur pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse.
    *Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. 

    1.Kes valitses Provintsi?
    2.Millised olid asehalduri ülesanded?
    3.Kas Roomlased segasid ennast vallutatud maade siseasjadesse?


    ]]>     2019-03-19 12:10:29 UTC https://padlet.com/htresty/herbertstenkristoerki_rooma/wish/342798253