Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes, paarikümneliikmelistes kogukondades, mis hankisid toitu suurtelt aladelt. Kuna põhilised tegevusalad olid jahtimine, kalastamine ning korilus, vahetati ka vastavalt hooaegadele elupaiku.

8.sajandi paiku hakati ehitama linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja paraja suurusega künkad. Linnustel oli kaitse eesmärk.

http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_502.htm 

150 tuhat inimest
Meeste keskmine pikkus 172cm
Naiste keskmine pikkus 158cm
Keskmine eluiga lühike - enamik suri enne 50. eluaastat
Inimesed põdesid mitmeid haigusi, näiteks skorbuuti ning suur oli ka laste suremus
Täiskasvanuks peeti 10-12 aastaseid inimesi
Hierarhiline ja varanduslikult ebavõrdne ühiskond
Valitsev kiht moodustus rikkatest suuromanikest.

Mesoliitikumi ajastul elatuti küttimisest, kalapüügist ning korilusest. Koduloomana peeti vaid koera. Kütiti peaaegu kõiki tolleaegseid metsloomi ning vee- ja maismaalinde näiteks sinikael-parti, tederit, metsist. Püüti ka kalu näiteks haugi, ahvenat, satikat. Ainus märk korilusest Eestis on leitud sarapuupähkli koored, kuid usutakse, et söödi ka mitmeid teisi taimi. Mesoliitikumis kütiti peamiselt nõtra ja kobrast, keskmise kiviaja teisel poolel kujunes oluliseks jahiloomaks ka hüljes. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelusmajandusega ning kasvatati otra, nisu ja kaera. Rauaajal oli väga levinud ribapõllud.
http://i.dailymail.co.uk/i/pix/2014/08/27/1409157249215_wps_5_image001_png.jpg

9000 eKr asustati Läänemere idapiirkonna Baltikumi lõunaosast Venemaa Euroopa-osa keskkaladeni
Enamasti valiti elupaikadeks veekogude kaldad ja rannikuala
Palju mesoliitilisi  jälgi on leitud Võrtsjärve vesikonnast
Pärnu, Narva, Emajõe ja Jägala jõgikonnast, aga ka Kõpu poolsaarelt ning ka Saaremalt ja Ruhnust.

Muinasaja lõpuks kujunesid välja kihelkonnad. Nimetus "kihelkond" arvatakse tulenevat sõnast "kihl" - kokkulepe. Kihelkonna keskusteks olid sageli linnused.

Muinasajal oli erinevaid matmisviise. Kõige tuntumad nendest olid tarandkalmed ja kivikirstkalmed.

      

Neoliitikumis arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Eristatakse kahte peamist keraamikatüüpi: kamm- ja nöörkeraamika. Kammkeraamika nimetus on tulnud sellest, et nõudele tehti kammilaadse asjaga mustreid, sama asi oli ka nöörkeraamikas, ainult mustrite tegemiseks kasutati nööri.

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2370&layer=146&lang=est#

Muinas-Eesti usundist on vähe teada, kuid arvatakse, et kummardati erinevaid loodusvaime. Rumalaid, keda suur osa eestlasi kummardaks, polnud või need polnud üle-eestiliselt populaarsed. Ainus eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal oli "Tharapitha" - saarlaste "suur jumal", kes Läti Henriku teateil oli sündinud ühel Virumaa mäel ja lendas Saaremaale. Läti Henriku kroonikas on mainitud ka ohverdamisi.