Sagadi mõisa kontserdid: Mõisahoones ja selle ümbruses korraldatakse regulaarselt kontserte erinevate muusikastiilide esindajatele. Külastajad saavad nautida klassikalise muusika esinemisi, kammerkontserte, jazz-etendusi ja teisi elava muusika esitlusi. Kunstinäitused: Sagadi mõis võõrustab erinevaid kunstinäitusi, mis esitlevad nii kohalike kui ka rahvusvaheliste kunstnike töid. Need näitused võimaldavad külastajatel avastada mitmekesist kunstimaailma ja nautida kaasaegset kunsti mõisakeskkonnas. Teemapeod ja festivalid: Sagadi mõis korraldab aastaringselt erinevaid teemapeoüritusi ja festivale. Näiteks võib toimuda ajalooline kostüümipeo, jõululaat, loodusfestival, metsapäevad ja muud sarnased üritused, kus külastajad saavad osa võtta tegevustest, töötubadest ja meelelahutusest. Loodusmatkad ja giidiga ekskursioonid: Sagadi mõisapark pakub suurepärast võimalust avastada Eesti kaunist loodust. Korraldatakse giidiga ekskursioone, kus külastajad saavad õppida mõisapargi ajalugu, taimestikku ja loomastikku. Lisaks saab osaleda loodusmatkadel lähiümbruse metsades ja matkaradadel. Käsitöö- ja toidutöötoad: Sagadi mõis võõrustab mitmesuguseid käsitöö- ja toidutöötubasid, kus külastajad saavad õppida traditsioonilisi käsitööoskusi, nagu näiteks keraamika valmistamine, küünlategemine või rahvuslikud toiduvalmistamise tehnikad. Need on vaid mõned näited Sagadi mõisas toimuvatest üritustest. Sagadi mõis püüab pakkuda mitmekesist ja huvitavat programmivalikut, et rikastada külastajate kogemust ning tutvustada Eesti ajalugu, kunsti, kultuuri ja loodust. Looduskoolis toimub puupäevadel meisterdamine ja limonaadi valmistamine. Hiljutisel ajal on end Sagadi mõisa juures pesitsemas Metsis, keda võid kohata ja pildistada. 

 Lisaks mõisale on  ümbrus väga hea jalutuskäiguks ja lihtsa ajaveetmis koht. Mina soovitan seda kohta, sest olen seal mitmeid kordi käinud ja seal olev keskkond on nii ilus ja rahustav. See koht sobib eriti nendele, kes on ajaloo  huvilased ja tahavad teada rohkem kunagisest elust Eestist.

Alguses oli Käsmu Meremuuseum väike ja tagasihoidlik, kuid järk-järgult on see kasvanud ja arenenud, saades üheks olulisemaks meremuuseumiks Eestis. Muuseumi eesmärk on säilitada ja tutvustada merega seotud pärandit ning merekultuuri. Meremuuseumi kogud koosnevad mitmesugustest esemetest, fotodest, dokumentidest ja muudest materjalidest, mis annavad ülevaate Käsmu kalurite ja meremeeste elust, meresõidu ajaloost ning mereohutusest. Muuseumis on näitusi, mille kaudu saab külastaja sukelduda mereelu, laevanduse ja navigatsiooni maailma. Käsmu ise on tuntud kui endine Eesti kaptenite ja meremeeste küla ning seetõttu on Käsmu Meremuuseum eriti oluline, sest see peegeldab kohalikku merekultuuri ja merenduse traditsioone. Muuseumis on ka mitmeid eksponaate, nagu laevaosad, navigatsioonivahendid, merendusseadmed ja põnevad meremeeste lugude kogumikud. Tänapäeval on Käsmu Meremuuseum populaarne turismiobjekt, mis pakub külastajatele võimalust avastada Eesti merenduse ajalugu ja kultuuri. Muuseum korraldab erinevaid tegevusi ja üritusi, sealhulgas töötubasid, giidiga ekskursioone ning merega seotud sündmusi. Lisaks on Käsmu Meremuuseum ka osa Käsmu sadama piirkonnast, kus on võimalik külastada ka teisi merega seotud atraktsioone ja nautida mereäärset ilu. Käsmu Meremuuseum on oluline kultuuriline paik, mis aitab säilitada merepärandit ja jagada teadmisi mereajaloost nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele üle maailma. See on koht, kus saab avastada meremeeste elu ja seiklusi ning kogeda mere kutset ja võlu esimese käe kogemusena.

Kahjuks sai Laidoneri karjäär lõpu 1940. aastal, kui Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. Ta vahistati ja viidi Nõukogude Liitu, kus ta veetis üle kümne aasta vangistuses. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953. aastal Vladimiris.
Johan Laidonerit mäletatakse Eestis kui olulist figuuri Eesti iseseisvuse võitluses ning kaitseväe arendamisel. Tema panus Eesti sõjaväe rajamisse ja sõjaväelise juhtimise valdkonnas on jätnud jälje Eesti ajalukku ning ta on tänini kõrgelt hinnatud Eesti sõjaväe traditsioonide ja väärtuste kandjana.

Tema loomingu hulka kuuluvad sümfooniad, kontserdid, kammermuusika ning ooperid. Ta on loonud mitmeid tuntud teoseid, nagu "Läbi halli kivi", "Arhitektoonika", "Passio" ja "Seitsme linnu seitse und". Tema teosed on tuntud oma sügava sisu, mõjuka kõlapildi ning eksperimentaalse lähenemise poolest.
Erkki-Sven Tüür on võitnud mitmeid auhindu ja tunnustusi oma muusikalise panuse eest. Ta on üks Eesti tuntumaid ja rahvusvaheliselt tuntud heliloojaid, kelle teoseid on esitatud paljudel mainekatel kontsertidel ja festivalidel üle maailma. Tema looming jätkab Eesti muusikatraditsiooni uuendamist ja väljendab helilooja isikupärast helikeelt ning sügavaid emotsioone.