https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom Made with a wink and a smile en-us 2017-04-13 06:47:38 UTC 2023-07-02 12:47:34 UTC hello@padlet.com https://padlet-assets.s3.amazonaws.com/icons/Dartstarget.png https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204201 Tavamõistes on mudel midagi järeletehtut, midagi "mitte päris".]]> 2017-04-13 06:50:24 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204201 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204251 Kõik teadmises aatomitest ja teistest mikromaailma objektidesr on kaudsed ja täienevad iga uue katsega.

]]> 2017-04-13 06:51:02 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204251 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204275 Liina
1901 esimene aatomimudel.
Aatomi läbimõõt 1Å (10^-10 m).
Kuna aatom on elektriliselt neutraalne oletas Thomson, et võime aatomit vaadelda positiivselt laetud kerana, mille sees paiknevad negatiivse laenguga elektronid.
Näiliseat lihtsusest hoolimata seletas Thomsoni mudel omamoodi ka füüsikalisi nähtusi, nagu näiteks, miks erineva lainepikkusega valgus murdub erinevalt.]]> 2017-04-13 06:51:18 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204275 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204332 Kitsas alfaosakeste voog juhiti õhukesele kullast lehekesele ja registreeriti nende kõrvalekaldumine esialgsest liikumissuunast. Selleks ümbritseti katseseade fosforestseeruva ekraaniga, mille sattudes tekitas alfaosakestest silmaga nähtava sähvatuse. Katse andis tulemuseks, et suurme osa alfaosakestest läbis kullast lehekese otse või kaldus veidi oma esialgsest suunast kõrvale, kuid leidus ka osakesi, mis kaldusid oluliselt kõrvale, ja ka neid mis põrkusid lehest tagasi. Selleks et põhjendada]]> 2017-04-13 06:52:09 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204332 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204344 Niels Bohr oli Taani aatomi- ja tuunafüüsik, kvantteooria üks rajajaid.]]> 2017-04-13 06:52:19 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204344 anastassija_meinson https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204401 (1871-1937), Inglise füüsik, tuumafüüsika rajaja.]]> 2017-04-13 06:52:57 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204401 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204460  Energiakvandi idee tekikis aastal 1900. Max Planck oletas, et elektromagnetkiirguse energia ei ole pidev, vaid diskreetne, muutudes kindla sagedusega kiirguses kindlate portsijonite ehk kvantide kaupa.
Kui aga valgus on footonite voog, siis peabki selle energia olema diskreetne, sest ta on vōrdne voos olevate üksikute footonite energiate summaga. 
Panck andis ka valemi energiakavandi arvutamiseks.E=hf

]]> 2017-04-13 06:53:36 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204460 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204729 2017-04-13 06:57:04 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204729 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204817 1. Elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energianivoodidel (energiatasemetel).
2. Elektroni üleminekul ühelt energianivoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektrimagnetikiirgust, sealhulgas ka valgust.]]> 2017-04-13 06:58:21 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166204817 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205030 Ave-Marleen]]> 2017-04-13 07:00:54 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205030 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205045 Mudel on lähend tegelikkusele.]]> 2017-04-13 07:01:07 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205045 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205207 Mudelid vananevad. Näiteks Thomsoni aatomimudel on andis ettekujutuse aatomist. Aga see ei suutnud lahendada paljusid füüsikanähtusi..]]> 2017-04-13 07:03:10 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205207 anastassija_meinson https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205359 2017-04-13 07:05:25 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/166205359 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168398487 Marleen
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest.
Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest.]]> 2017-04-26 15:02:19 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168398487 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168414623 Rain K
Taani aatomi- ja tuumafüüsik, kvantteooria üks rajajaid.

]]> 2017-04-26 15:45:55 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168414623 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168416028 Rain K]]> 2017-04-26 15:50:06 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168416028 https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168531233 J.J. Thomson  avastas katoodkiirte uurimise käigus elektroni. Tol ajal oli katoodkiirte uurimine populaarne valdkond, kuna tegemist oli omapärase füüsikanähtusega, sellega tegelesid paljud füüsikud. Kui õhtust tühjaks pumbatud klaaskolbi viia kaks elektroodi ja rakendada nende vahele pinge, mida hakati nimetama katoodkiirguseks. Katoodkiiri uurisid füüsikud alates 19.sajandi seitsmekümnendatest aastatest, kuid J.J. Thomsonil õnnestus tõestada katoodkiirte näol, et meil on tegemist negatiivselt laetud osakestega vooga. Neid nimetatakse elektronideks.]]> 2017-04-27 02:23:32 UTC https://padlet.com/anastassija_meinson/aatom/wish/168531233