(https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik). 09.03.2025

Keskaeg 7. klass ajalooõpik 1 osa lk 18-21, 28 (09.03.2025)

Frangi riigi kaart (https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik#/media/Fail:Merovingian_dynasty-1.jpg). 09.03.2025

Chlodovechi pilt (https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I#/media/Fail:Fran%C3%A7ois-Louis_Dejuinne_(1786-1844)_-_Clovis_roi_des_Francs_(465-511).jpg). 09.03.2025

Suurnikud

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=suurnikud&F=M). 09.03.2025

Araablased

(https://et.wikipedia.org/wiki/Araablased). 09.03.2025

dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnenud kuningad

Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

Karolingid- Karl Matellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia

suurnikud- suurte varade omanikud

araablased- semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel

732. aastal tõkestas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse Poitiers` lahingus. Ta omandas kristluse kaitsja oreooli ja tõusis oma sõjaretkedega üheks võimsaimaks meheks.

Martelli poeg Pippin Lühike astus 751. aastal otsustava sammu ning kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Pippin sõlmis paavstiga mõlemale poolele kasuliku lepingu ning sellest sai alguse kirikuriik ja Püha Peetruse järglaste ilmalik võim.

Peale Pippini surma päris riigi tema poeg, Karl Suur. Tema 46 valitsemisaasta jooksul möödus ainult kaks aastat ilma sõjata ning tema valitsemisaastatel saavutas Frangi riik enda suurima ulatuse.

Kui Karl Suur 814. aastal suri, pärandas ta riigi enda pojale Ludvig Vagale, kellel oli raske isa varandust koos hoida ning lapsed hakkasid juba tema eluajal Frangi riigi jagamise üle võistlema. Peale 13 aastat verist sõda jõuti kokkuleppele ning Frangi riik jagati kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Keskriigiks ja Ida-Frangi riigiks. Peagi läksid keisri pojad uuesti tülli ning võitjaks tulid Lääne-Frangi kuningas Karl Paljaspea ja Ida-Frangi riigi kuningas Ludvig Sakslane ning jagasid Keskriigi võrdselt pooleks.

Ajapikku kaks riiki võõrandusid teineteisest järjest rohkem eri keelte pärast. Lääne-Frangi teritooriumil kõneldi siis juba ladina keelest välja kasvanud vanaprantsuse keelt aga Ida-Frangi riigis germaani keelte põhjal tekkinud vanasaksa keelt.

Roosa- Ida-Rooma keisririik (Bütsantsi keisririik)

6. sajandi lõpus langes riik aga uue rünnaku alla: langobardid vallutasid Itaalia. Slaavlased, avaarid ja bulgaarid tungisid Balkani poolsaarele. 7. sajandil ründasid keisririigi idaosa pärslased, araablased alustasid vallutamist idas ja lõunas ja 8. sajandil tekkisid siseriiklikud vastuolud.

Kui Bütsants kaotas 7. sajandil umbes 2/3 oma riigi territooriumist (kõige tulutoovamad osad), muutus riik sisemiselt märksa ühtsemaks ja ühtlasemaks. Keisrid korraldasid ümber sõjaväe ja riigivalitsemise ning asusid vastu pealetungile. 10.-11. sajandil vallutati tagasi mitu vahepeal kaotatud ala ja taas saadi enda kontrolli alla Vahemere idaosa.

Keiser Basileious ll Boulgaroktonose valitsemisajal (976-1025) Bütsantsi väed alistasid Bulgaaria riigi. Oma kuldajal (876-1025) Bütsants oli võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas.

11. sajand tungisid Väike-Aasiasse türklased. Bütsantsi keiser palus nende vastu abi Lääne-Euroopast aga appi minemise asemel suundusid Euroopa rüütlid paavsti eestvõttel Vahemere idakaldale moslemitega iseseisvalt võitlema ega soovinud keisri soovidega arvestada. Aastal 1204 vallutasid ristisõdijad Konstantinoopoli ja rüüstasid linna. Hiljem küll keiser taastas riigi kuid mitte kunagise hiilguse ning Bütsantsi ajalugu lõppes 1453. aastal, mil Konstantinoopol langes türklastele.

avaarid- rahvas Dagestanis ja naaberaladel

impeerium- monarhistlik suurriik

langobardid- olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias. Langobardid arvatakse olevat pärit Skandinaaviast

slaavlased- idaeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

bulgaarid- turgi hõimud

pärslased- iraani rahvas

Bütsants

(https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants). 19.03.2025

Constantinus Suure pilt (https://et.wikipedia.org/wiki/Constantinus_Suur#/media/Fail:Rome-Capitole-StatueConstantin.jpg). 19.03.2025

Bütsantsi keisririigi kaart aastal 460

(460https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Roman_Empire_460_AD.png). 19.03.2025

Bütsantsi keisririigi kaart aastal 600

(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Roman_Empire_600_AD.PNG). 19.03.2025

Bütsantsi keisririigi kaart aastal 876

(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/90/ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG). 19.03.2025

Theodosius Suure pilt

(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f7/Bust_of_Theodosius_I.jpg). 19.03.2025

Avaarid

(https://et.wikipedia.org/wiki/Avaarid). 19.03.2025

Impeerium

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=impeerium&F=M). 19.03.2025

langobardid

(https://et.wikipedia.org/wiki/Langobardid). 19.03.2025

slaavlased

(https://et.wikipedia.org/wiki/Slaavlased). 19.03.2025

bulgaarid

(https://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaarid). 19.03.2025

pärslased

(https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rslased). 19.03.2025

Viikingid elasid tihti väikestes kogukondades, kus perekond ja klan olid keskse tähtsusega. Need kogukonnad jagasid ühist kultuuri, uskumusi ja traditsioone.

Nad on tuntud nende osava sõdimis oskuse kui ka merel sõitmise pärast.

Ta oli esimene Norra kuningas. Harald tegi vande enda juukseid mitte enne kammida ega lõigata kui kogu Norra temale allub. Kümme aastat hiljem oli ta allutanud wndale kogu Norra.

866 aastal vallutas ta endale mitu Kagu-Norra väikekuningriiki. Oma valitsusaja lõpus andis Harald kõigile oma poegadele maad mida nad esindajatena valitsesid. Ta suri 933. aasta paiku.

Skandinaavia riigid, nagu Norra, Rootsi ja Taani, võtsid vastu kristluse, mis mõjutas sügavalt vikingite kultuurilist identiteeti ja ühiskonnakorraldust. Uus religioon aitas kaasa ka poliitilise ja sotsiaalse struktuuri konsolideerumisele.

(23.03.25)

Pilt: Kaart kus viikingid elasid (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Viking_expansion)

(23.03.25)

Harald fairhair (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Harald_Fairhair)

(23.03.25)

Harald fairhair pilt (https://en.m.wikipedia.org/wiki/Harald_Fairhair)

(23.03.25)

Saatus (https://www.visitnorway.com/things-to-do/art-culture/vikings/)

(23.03.25)

Viikingiaeg-Euroopa ajaloo periood (u 800-1050), mida iseloomustavad skandinaavia sõdalaste sõja ja kaubaretked.

Ting-ahvakoosolek skandinaavias.

Ruunid-viikingite tähestik.

Saaga-lugulaul.

Skald-lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas.

(https://www.google.com/search?sca_esv=b830e5eece9fbec0&q=inglismaa+kaart+keskAJAL&udm=2&fbs=ABzOT_CWdhQLP1FcmU5B0fn3xuWpA-dk4wpBWOGsoR7DG5zJBkzPWUS0OtApxR2914vrjk7XZXfnfKsaRZouQANLhmphXtkuAPjXaTFep1ypWY-idRvgMvh7xk3DMoMmaMqG3e_6vl0Wcy6OyuUoIF_x_pXRa8NhVEZTZn-XWJ-Mpu_PajA90CQ&sa=X&ved=2ahUKEwiX8r_I5LuMAxW_ExAIHVtIBqsQtKgLegQIEBAB&biw=1280&bih=585&dpr=1.5#vhid=iiDJlzTKG21tEM&vssid=mosaic)

(03.04.25)

Riigi tekkimine

(https://www.taskutark.ee/inglismaa/)

(03.04.25)

Mis juhtus Inglismaaga pärast?:

https://www.royal.uk/henry-ii

https://www.britannica.com/summary/Henry-II-king-of-England

https://heritage-history.com/index.php?c=resources&s=char-dir&f=henry2e

(02.05.25)

Pilt Henry II'st:

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/King_Henry_II_from_NPG.jpg

(02.05.25)

Valitsejad:

7. klassi õpik keskaeg.

   https://en.m.wikipedia.org/wiki/Henry_II_of_England

   https://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/henry_ii_king.shtml

   
   

Henry II Sündis 1133 Normandias.

Teda tuntakse ka kui väga tugeva ja targa valitsejana. Henry II viis läbi suuri reforme, sealhulgas lõi ühtse tavaõiguse (common law) süsteemi, mis pani aluse Inglise kohtusüsteemile ja kohtunikeringile.

Vana-Vene riigi kaart

(https://www.wikiwand.com/et/articles/Vana-Vene#/media/Fail:Principalities_of_Kievan_Rus'_(1054-1132).jpg) 03.04.2025

Rjuriku pilt

(https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik#/media/Fail:Rurik_titularnik.jpg) 03.04.2025

Bütsants

Keskaeg 7.klass ajalooõpik 2 osa lk 10 (03.04.2025)

slaavlased

(https://et.wikipedia.org/wiki/Slaavlased). 03.04.2025

Soomeugrilased

(https://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_rahvad) 03.04.2025

Baltlased

(https://et.wikipedia.org/wiki/Baltlased) 03.04.2025

Mongolid

(https://et.wikipedia.org/wiki/Mongolid) 03.04.2025

Vürst

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgiQ=v%C3%BCrst&F=M) 03.04.2025

Suurvürst

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgiQ=suurv%C3%BCrst&F=M) 03.04.2025

Kuigi osa Vana-Vene riigi elanike ja valitsejaid olid juba ristitud, võttis suurvürst Vladimir Püha Bütsantsi vahendusel vastu ametlikult ristiusu 988. aastal. Ristimine kinnitati tema ja Bütsantsi keisri õe Anna abieluga. Suure riigi ristiusustamine võttis kaua aega ning paljud elanikud olid vastu.

Vana-Vene riigi kõrgajaks peetakse suurvürsti Jaroslav Targa valitsusaega (1019-1054). Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitses palju kindlusi korrastas seadlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut.

Tegelikult polnud Vana-Vene riik ühtne suur tervik, vaid koosnes paljudest väiksematest krahvkondadest mida juhtisid Rjurikute suguvõsa liikmed aga kõik pidid ikkagi alluma Kiievis valitsevale suurvürstile, kuid tegelikult olid kõik üpriski iseseisvad. Riigid sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel.

1169. aastal vallutas Kiievi vürst Vladimir-Suzdal, kes ise nimetas ennast suurvürstiks. Endine pealinn rüüstati põhjalikult ning lõplikult langes Vana-Vene riik mongolite kätte 13. sajandi esimeses pooles.

slaavlased- idaeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

soomeugrilased- soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

baltlased- balti rahvad on rühm Lääne-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli , mis on indeoroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

vürst- väikeriigi valitseja

suurvürst- suuremates vürstkondades ja vürstiriikides valitseja

mongolid- tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas

Bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal

(https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FKeskaegne_Prantsusmaa&psig=AOvVaw0QQl0S_r9GJ3XRpSNlrQxR&ust=1745566873112000&source=images&cd=vfe&opi=89978449&ved=0CBQQjRxqFwoTCLiXhMWV8IwDFQAAAAAdAAAAABAK) 24.04.2025

Keskaeg 7. klass ajalooõpik 1 osa lk 140-142

(24.04.2025)

Philippe II Auguste pilt

(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/Louis-F%C3%A9lix_Amiel-Philippe_II_dit_Philippe-Auguste_Roi_de_France_%281165-1223%29.jpg/1200px-Louis-F%C3%A9lix_Amiel-Philippe_II_dit_Philippe-Auguste_Roi_de_France_%281165-1223%29.jpg) 24.04.2025

Philippe IV Ilus pilt

(https://images.findagrave.com/photos/2021/282/7533_8f4b610c-3a23-445f-830c-e024b3a464ce.jpeg?size=photos250) 24.04.2025

abt

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=abt&F=M) 24.04.2025

domeen

(https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=domeen&F=M) 24.04.2025

läänistamine

(https://annaabi.ee/l%C3%A4%C3%A4nistamine@) 24.04.2025

vasall

(https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=l%C3%A4%C3%A4nimees&F=M&C06=et) 24.04.2025

abt- katoliku mungakloostri ülem

domeen- maavalduse osa, mida majandas senjöör (maahärra) ise

läänistamine- maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest

vasall-feodaal, kes sai senjöörilt sõja- vm teenistuse eest kasutamiseks maa-ala ja sellel elavad talupojad

Hiljem olukord muutus: Prantsusmaa tugevnes ning Jeanne d’Arc tõi uue vaimu, aidates murda Orléansi piiramise 1429. aastal. Lõplik pöördepunkt saabus 1453. aastal Castilloni lahingus, kus Prantsusmaa võitis ja Inglismaa kaotas peaaegu kõik oma valdused mandril.

ainult ei kolmekordistanud oma domeeni, vaid hakkas seda ka palju efektiivsemalt valitsema. Näiteks nimetas ametisse spetsiaalsed

palgalised ametnikud, kes nõudsid sisse makse ja esindasid kuningat kohtuasjades.

kes oli vastu vaimulikkonna maksustamisele. Nii kutsuski Philippe Ilus 1302. aastal kokku kogu kuningrigi seisuste esindajad. Uus esinduskogu, mis nimetati generaalstaatideks, kiitis kuninga politika entusiastlikult heaks. Generaalstaadid kutsutigi edaspidi kokku, kui kuningad vajasid tuge suuraadlike

opositsiooni vastu. Hiljem selgus, et generaalstaadid võivad ka ise kuningavõimule vastu hakata.

Philippe Ilus kasutas sõjakulude katteks ebamoraalseid võtteid- lasi valmistada vähendatud väärismetallisisaldusega münte, mis

viis raha devalveerumiseni ja pagendas riigist jõukaid juute, et nende vara konfiskeerida.

https://www.hearstnetworks.com/

01.05.25

Millal:

7.klassi õpik keskaeg

02.05.25

Tagajärjed:

7.klassi õpik keskaeg

Pöörde punktid:

https://study.com/academy/lesson/the-100-years-war-england-vs-france.html

7.Klassi õpik

01.05.25

Mõisted:

7.klassi õpik

02.05.25

Generaalstaadid-Kuningriigi kolmeseisuse (vaimulikud aadlikud ja linnkodanikud) esindajate kogu mille kuningas kriitilites olukordades kokku kutsus.

Henry II (valitses 1154–1189) lõi tugeva keskvalitsuse ja alustas olulisi õigussüsteemi reforme, mis panid aluse Inglise tavaõigusele.

Tema valitsuse ajal laienes Inglise kuningriigi mõju Prantsusmaale.Pärasttema surma sai kuningaks poeg Richard I, keda tuntakse kui Lõvisüdant, kuigi ta viibis peamiselt ristisõdadel.Richardi vennast Johnist sai kuningas 1199. aastal. Tema halb juhtimine viis aadlite rahulolematuseni.