Vana-Rooma vabariigi ja keisririigi aegne ühiskond by Emily Kio https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv Made with swagger en-us 2019-03-21 16:32:48 UTC 2025-12-09 15:27:25 UTC hello@padlet.com kioemily https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343890551 Rooma kodanikud jagunesid kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks.
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal.
Neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse.
Nad olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega.
Ülejäänud kodanikud olid plebeid.
Ka nende hulgas oli rikkamaid inimesi, kuid jõukuselt jäid nad patriitsidele alla.
Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad.
Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel.
Patriitside ja plebeide suhted olid teravad. Nii mõnigi kord arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks. 
Plebeidele anti õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid. 
Patriitside ja plebeide võitluse tippajal pandi kirja esimesed Rooma seadused. 
1. Miks olid patriitside ja plebeide suhted teravad? 
2. Kes olid rahvatribuunid? 
3. Miks plebeid nõudsid seaduste kirjapanekut? 


]]> 2019-03-21 16:43:00 UTC https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343890551 kioemily https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343890799 -Rooma armee tegi aja jooksul läbi olulisi muutusi: kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus elukutselise palgaväega. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik, nad olid parimad kindlustuse piirajad ja õppisid välisoludes kiiresti ja turvaliselt
oma sõjaväelaagreid kindlustama vaenlaste eest. Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel üha enam piire kaitsma. Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha rohkem ka provintside elanikke, kuigi keisri ihukaitseväelased olid veel kaua peamiselt itaallased.
-Rooma riik toimis seaduslikul alusel, mis määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise.Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all ja neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kõik, k.a seadusandja ja ülemkohtunik pidid alluma seadustele ja andma neid välja ainult riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma riik oli õigusriik. Seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest. Seaduste loomisel arvestati pretsedenti ja suurt tähelepanu pöörati kõiki osapoolte õiguste kaitsele. Välditi karme karistusi. Keisririigi ajal kerkisid esile juristid ja kujunes selge õigusteadlik terminoloogia.
1. Mille järgi tuli nimi 12 tahvli seadus?
2. Mis juhtus keisritega, kui nad toimisid seadusega vastukõlas?
3. Mis oli iga legiooni ülesanne?

]]> 2019-03-21 16:43:31 UTC https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343890799 kioemily https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343891127 Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Res publica hakkas ajajooksul tähistama vabariiklikku korraldust. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma rahva. Kui plebeid said patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Igal aastal valiti uued riigiametnikud - magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ning senatisse pääsesid need, kes olid jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, pidid olema tuntud ja neil pidi olema poliitilisi elu kogemusi. Riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, aga see juures võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Ühtne rahvakoosolek Roomas puudus. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle. Senat koosnes umbes 300 liikmest e. senaatorist, nende hulka kuulusid endised ja tegevad sentaaorid, ametis olidi eluaeg. Senat juhtis tegelikult kogu riiki. Magistraadid valiti tavaliselt üheks aastaks, igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. Kõrgematele ametikohtadele võis kandideerida, kui madalamad ametikohad olid läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Madalamaid ametikohtasid oli 5, need olid: konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator ja rahvatribuunid.  

1) Mis nime kasutasid roomlased oma riigi kohta?
2) Kes pääsesid riigiametitesse ja senatisse?
3) Mida valiti rahvakoosolekutel?]]> 2019-03-21 16:44:13 UTC https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343891127 ingrittak https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343979085 Rooma keisririik ehk Rooma impeerium oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all. Oma olemasolu jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Impeerium kestis umbes 500 aastat. Valitsemises keisrit hakati austama jumalana. Suurim oli Rooma riik keiser Traianuse valitsemisajal (98–117 pKr). Hilise keisririigi ajajärku on nimetatud dominaadiks, mis algas keiser Diocletianuse valitsemisajaga 284. aastal ning lõppes 476. aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Diocletianuse valitsusajal kehtestati ka keisrite nelikvõim ehk tetrarhia, kuid sellest süsteemist loobuti. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kuna senat koosnes jätkuvalt suursugustest ja autoriteetsetest meestest, siis võis vastuolu senatiga oluliselt takistada keisri tegevust. Seepärast püüdis enamik keisreid senatiga hästi läbi saada. 

1) Kelle valitsemise all oli Rooma keisririik?
2) Kaua kestis impeerium?
3) Miks püüdsid enamik keisreid senatiga läbi saada?]]> 2019-03-21 19:26:09 UTC https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/343979085 klaritacarmen66 https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/344015417 Roomlased ei surunud võidetud rahvale peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid kõigiga eraldi kokkuleppe. Seetõttu nimetati sellist ülemvõimupoliitikat põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Roomlastel oli võimalik aeg-ajalt oma alluvate vahel pingeid õhutada, sest alistatud riikide ja rahvaste sõltuvustingimused olid nii erinevad. Roomlased aga oma alistatud riikide usku, keelt ega kombeid ei muutnud. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Kuid vahel kui tekkisid vastuhakud ja kui roomlased sekkuma pidid, toetasid nad peaaegu alati aristokraatlikku riigikorda, seetõttu tunnistasid jõukad provintslased meeleldi Rooma ülemvõimu. Provints oli Itaaliast väljaspool asuv ala.  Provintsi valitses tavaliselt mõni magistraat. Asehaldur pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest ja koguma makse. Rooma riik tagas provintsidele siserahu ja kaitses neid. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama ka osa oma maast Rooma riigi maatagavarra. Kuid nad ei pidanud maksma makse. Kõigi Itaalia kogukondade relvajõud olid Rooma käsutuses. Järjest enam linnu said munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakondsuse kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. 
1. Keda roomlased vastuhakkude puhul toetasid?
2. Mis kasu said provintsid Rooma võimust?
3. Mida tähendab munitsiipiumi staatus?]]> 2019-03-21 21:28:21 UTC https://padlet.com/kioemily/l7a7p1zo0azv/wish/344015417