• “Natüürmort kaheteistkümn e päevalillega”. 1888. 
• “Viljapõld küpressiga”. 1889.
• “Tähine öö”. 1889.

Eesti kunstis kajastus sümbolism eriti maalikunstis. Nikolai Triik, Jaan Koort ja Konrad Mägi olid mõjukad kunstnikud, kes eksperimenteerisid sümbolistlike stiilidega oma töödes, kasutades sügavat sümboolikat ja unenäolisi elemente.

Sümbolismi kunstnike peamine fookus oli see, mida maalid kujutasid (mitte see kuidas neid loodi).

Nad kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid, juugendstiili mõjud, rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooned.

Nende töödes oli nurgelised ornamentikad, taimemotiive ja muinasjutulised elukaid.

Inimkeha kujutas ta tihti tumeda piirjoonega ümbritsetuna (ehk lineaarselt).

Matisse`i maalidel valitud värvid ja  kujutatud inimesed ei ole tegelikkusega sugugi sarnased.

Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.

• tänavaelu, maastikud, aktid​

• moonutatud kontuurid​

• eredad ja pingestatud värvid​

• Erich Heckel (1883–1970)​

• Ernst Ludwig Kirchner (1880–1938)​

• Karl Schmidt-Rottluff (1884–1976)​

• Fritz Bleyl (1880–1966)​

​

• usk lastejoonistustesse​

• vaoshoitum kui Die Brücke kunst​

• tunnete ülekandmine maalidele​

• harmoonia taastamine​

  
  

• Vassili Kandinsky (1886–1944)​

• Franz Marc (1880–1916)​

Picasso nihutas oma fookuse narratiivselt kujundilt pildilisele kujundusele, samas kui Braque suunas oma loovuse materjalide ja tekstuuride kasutamisele ning valguse ja ruumi manipuleerimisele.

Kaks kunstnikku olid pidevalt teineteise ateljees, uurides teineteise töid, esitades samal ajal väljakutseid, motiveerides ja julgustades üksteist

Tema maalid, nagu "Elastsus" (1912), rõhutasid liikumist ja dünaamikat, mis olid futurismi põhiteemadeks​.

Futurismi üks peamisi teoreetikuid​.

• "Kui impressionistid panevad laua esitama üht kindlat hetke ja allutavad laua elu selle kujutamisele sellel hetkel, siis meie sünteesime iga momendi (aja, koha, vormi ja värvitooni) ning nende abil konstrueerime laua."​

  
  

Kohtus U. Boccioniga 1901. aastal kunstitundides​.

Kujutas teostel peamiselt inimesi, et edasi anda nende liikumise energiat​.

Kõige rohkem meeldis maalida stseene ööklubidest, pildile sai taasloodud liikumine ja hääled​.

Virvendavad ja rõõmsameelsed värvid​.

Lisas teostele absurdseid elemente.

Ta oli samuti kaasatud futurismi manifestide koostamisse ja levitamisse.

Sünesteesia tutvustamine ja teoretiseerimine ​

Tuntud metafüüsilise maali ja futuristliku maalikunsti liikumises​.

Futuristlik faas: 1910-1917, edasi tegeles metafüüsilise maali voolu nö rajamisega .

Oli lummatud kiiruse ja liikumise kujutamisest​.

Varasemad tööd peegeldavad kaasaegseid prantsuse suundi, kuid viitavad ka tema eluaegsele huvile valguse ja selle mõjude vastu​.

Jäi futuristlikule stiilile truuks ka pärast I maailmasõda​.

Lüüriline kunstnik, ei hoolinud kaasaegsetest masinatest ega vägivallast​.

Sürrealistlikul kunstil puudub üks kindel stiil, kuid välja võib tuua kaks põhilist suunda:

1. unenäolised maalid ja teosed, kus kasutati vaba seostamist, mida loovisikud ise nimetasid automatismiks

   
   

   kunsti tegemiseks kasutati laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid (nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid)

   
   

2. figuratiivne suund, mis kujutas kõiki detaile äärmiselt realistlikult

   
   

   Samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi seda eriti realistlikul moel (Tõeline aga ometi nii ebareaalne)

Sürrealistliku liikumise asutaja ja esmane teoreetik.

Bretoni teosed ja ideed aitasid sürrealismi määratleda ja populariseerida.

"Sürrealismi manifest" - liikumise põhiprintsiibid.

Arstiõpingute ja hullumeelsetega töötamise kaudu hakkas ta huvi tundma irratsionaalsete kujutluspiltide vastu.

Suhtles ka kunstnikega nagu Salvador Dalí, René Magritte ja Max Ernst

Soosteri töid eksponeeriti ka välismaal ja ta osales mitmetel rahvusvahelistel sürrealismi näitustel.

Tema kunst on saanud tunnustust nii Eestis kui ka välismaal.

Sooster on esimene mehe ja naise teema järjekindel uurija ning kajastaja eesti kunstis.

Lemmikmotiivid - kadakad, kalad, muna

20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.

Vaimustus klassikalise ja renessansi kunsti vastu, nähtav tema hüperrealistlikus stiilis ja hilisemate tööde religioosses sümboolikas.

Erootika, surma ja lagunemise teemad läbivad Dalí loomingut, peegeldades tema tundmist oma aja psühhoanalüütiliste teooriatega.

Detailsus, täpsus ja hüperrealism koos sürrealistliku ja veidrate kujutistega.

Mitmekülgsus, sümboolika.

Mõjutatud Vincent van Gogh´i ja Cézanne´i loomingust.

Kujundas välja täiesti omanäolise pildikeele, milleks sai inspiratsiooni Freudi alateadvuse uurimustest.

Miró maalidelt leiab erksavärvilisi kujundeid ja naljakaid olevusi.

Oma loomingus kasutab sageli lihtsaid, peaaegu primitiivseid kujundeid ja sümboleid.

Erksad ja julged värvid

Varasemas loomingus kubismi mõju.

Tema töid iseloomustavad sümbolid nagu – naise torso,“väike mees”, kübar, õun, loss, kalju, aken ja muud tavalised esemed, mis asetsesid ebatavalistes olukordades. Hüperrealistlik.

Unenäolised ja sürrealistlikud kujundid.

Tihti kasutas teksti või sõnu oma töödes.

Palju sümboleid ja metafoore.

Magritte on mõjutanud kaasaegset kunsti, eriti popkunsti.

Kunstnikud väljendasid kunsti-, luule- ja esitusvormides oma ühist põlgust kodanliku ühiskonna silmakirjalikkuse vastu, mis oli neid sõtta (1.MS) viinud.

Aastatel 1921-22 lagunes dadaism lõpuks teisteks rivaalitsevateks rühmitusteks; sürrealism, sotsialistlik realism ja teatud modernismi vormid.

• Mängulisus

• Ebaloogilisus ja absurdsus

• Spontaansus

• ‘READYMADE’ ehk ‘valmistehtud’, ehk igapäevased esemed kui kunst

• Kollaažid ja häirivad fotomontaažid

• Inimese ja masina ühtesulandumised

Balli helipoeemid, nagu "Karawane" (1916) ja "Katzen ja Pfauen" (1916), näitlikustasid dadaismi iroonilist, mõttetut ja mängulist, kuid surmavalt tõsist kriitikat lääne kultuuri suhtes.

Oma luuletusi esitles ta performancitena.

“Dada manifest” on Hugo Balli kirjutatud lühike tekst, milles kirjeldatakse üksikasjalikult dadaistliku liikumise aluseks olevaid ideaale. Esmakordselt avaldatud 14. juuli 1916.

Kunstniku ja antikunstnikuna peetakse Marcel Duchampi üheks 20. sajandi modernse kunsti ja skulptuuri juhtivaks vaimuks.

Ta mitte ainult ei muutnud kujutavat kunsti, vaid muutis ka kunstnike meelt ja mõtteviisi.

Protestiks kunstiteostele omaste liigse tähtsuse vajalikkuse vastu lõi Duchamp esimese ‘valmistehtud’ kunstiteose “Bicycle Wheel” (1913), mis koosnes taburetile kinnitatud rattast.

Ta oli tuntud teravalt poliitiliste kollaažide ja fotomontaažide poolest (vorm, mille loomisele ta kaasa aitas), ta omastas ja kombineeris massimeediast pärit pilte ja tekste.

Höch uuris oma loomingus sugu ja identiteeti ning eelkõige kritiseeris ta humoorikalt Weimari-Saksamaa "uue naise" kontseptsiooni, mis kujutas endast väidetavalt meestega võrdset naist.

Ta kuulus Berliini dada gruppi.

"Mehaaniline pea" on Raoul Hausmanni kõige kuulsam teos. See on valmistatud juuksuri parukamannekeenist, joonlauast, taskukellast, rahakotist, fotoaparaadi osadest jms. Sellel teosega näidatakse, kuidas inimene suhtleb objektide ja ümbritseva maailmaga.

“Kunstikriitik” on kriitika kunstimaailma pealiskaudsuse vastu. See koosneb ajakirjadest ja ajalehtedest ning joonistatud elementidest. See viitab sellele, et nagu ka kollaaži koostamisel, on kunstikriitikutel kokku klopsitud teadmised tühjadest faktidest ja nad ei mõista kunsti tähendust tõeliselt.

Ta esitas seda Pariisi Salongile, kuid see lükati tagasi, sest seda ei peetud kunstiks. Originaaltöö on kadunud, kuid olemas on väheseid koopiaid, mille Duchamp lubas 1964. aastal teha.

Kunstnik kellest polnud juttu: Ivan Generalić (Horvaatia)​

Džunglistseenid, eksootilised maastikud​.

„Portree-maastik”- maastik + esiplaanil inimene või loom​.

Tahked vormid, rõhk mingitel kindlatel töö osadel, detailsus.​

Päikesetõusueelne õhkkond, hämarus.

Talupoegade elu, pühad, tseremooniad​

Tegelikkuse poetiseerimine, kohati omane ka iroonia​.

Hlebine koolkond- iseõppijaist talupojad, külaelanikud (kaasaarvatud Generalic).

Maalis klaasile, peegeldus​.

Pidulised söögilaua taga.​

Kohalik igapäevaelu​.

Portreed Gruusia ajaloolistest isikutest​.

Ei pööranud tähelepanu detailidele.

Pime taust, tujutud inimesed, lihtne kompositsioon, inimesed paigutatud tööle otsevaates​.

Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema pensionieas​.

Maalidel omapärane fantaasiamaailm​.

Kasutab erksaid värve.​

Tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. ​

Maalid on jutustavad.​

Õppis iseseisvalt joonistama pärast seda, kui ema kinkis talle 15 aasta vanuselt värve.​

Pani aluse puhtale geomeetrilisele abstraktsionismile, mille ta nimetas supermatismiks.​
Supermatism pidi aitama tajuda esemetut maailma.​

Hakkas looma dünaamilisi e. liikumistunnet tekitavaid kompositsioone, mis koosnesid katvatest geomeetrilistest kujunditest.​

Stalinism oli abstraktsionismi vastu. Tegeles töödega välismaal.

Geomeetrilise abstraktse keele peamine looja ja kõige olulisem pooldaja Piet Mondrian.​

Enne abstraktsionismi avastamist, Mondriani kunst oli väga utoopiline ja tegeles universaalsete väärtuste ja esteetika otsingutega.​

Ta läks üle geomeetrilisele abstraktsionismile, kuna ta oli seotud De Stijli liikumisega, vaimsete ja filosoofiliste tõekspidamistega ning püüdles kunstis universaalse harmoonia ja lihtsuse poole.​

Tema kunst ja kirjutised mängisid De Stijli põhimõtete edendamisel keskset rolli.​

Ta tegi jõupingutusi arhitektuuri alal, projekteeris maju kunstnikele, kujundas koos Sophie Taeuber-Arpi ja Hans Arpiga kaunistuse Aubette meelelahutuskompleksile Strasbourgis.​