<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>My remarkable padlet by karl piiritalo</title>
      <link>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5</link>
      <description>Made with a taste for adventure</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2016-12-19 11:05:17 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2024-10-31 01:53:02 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Karl- raud</title>
         <author>piiritalokarl</author>
         <link>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/144284746</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Raud</strong> (<em>Ferrum</em>) on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_element">keemiline element</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rjenumber">järjenumbriga</a> 26. Raud asub <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiliste_elementide_perioodilisuss%C3%BCsteem">perioodilisussüsteemi</a> VIII B rühmas ja 4. perioodis.<br><br></div><div>Tal on neli <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Stabiilne_isotoop">stabiilset</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop">isotoopi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Massiarv">massiarvudega</a> 54, 56, 57 ja 58.<br><br></div><div>Omadustelt on raud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Metallid">metall</a>.<br><br></div><div><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Normaaltingimused">Normaaltingimustel</a> on raud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tahke_aine">tahke aine</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Tihedus">tihedusega</a> 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Celsiuse_skaala">Celsiuse kraadi</a>. Raud esineb madalal rõhul nelja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kristall">kristall</a><a href="https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Modifikatsioon&amp;action=edit&amp;redlink=1">modifikatsioonina</a> olenevalt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur">temperatuurist</a>.<br><br></div><div>Raud on kõige levinum element <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29">Maa</a> koostises ning levimuselt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maakoor">maakoores</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Metallid">metallidest</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium">alumiiniumi</a> järel teisel kohal.<br><br> Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmos">kosmoses</a> levinud element. Meie <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeetidest</a> on rauarikkamad <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur">Merkuur</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Marss">Marss</a>. <br><br> Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Aatommass">aatommassist</a> (56) järeldub, et raua <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Aatom">aatomi</a> tuumas on 26 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Prooton">prootonit</a>, ja 56–26=30 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Neutron">neutronit</a>. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/151350310/71bd21bc3222ccf21cb862c4ca00cb4a/raud.jpg" />
         <pubDate>2016-12-19 11:06:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/144284746</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Karl - raud</title>
         <author>piiritalokarl</author>
         <link>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/144285032</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit – Fe2O3, magnetiit – Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks – Lebedinski karjäär (</strong><a href="http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kaardid/Lebedinski.htm"><strong>Google Maps</strong></a><strong>). Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutúni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril (</strong><a href="http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kaardid/El_Mutun.htm"><strong>Google Maps</strong></a><strong>), mille varusid on hinnatud 800 miljardile tonnile maagile, mis sisaldab 230 miljardit tonni puhast rauda.<br></strong><br></div><div><strong> <br></strong><br></div>]]></description>
         <enclosure url="https://padletuploads.blob.core.windows.net/prod/151350310/f0b8131b96032cc4a11aa8dabe698694/th_119_1910.jpg" />
         <pubDate>2016-12-19 11:08:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/144285032</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/1788385300</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/1383917300/45f64855fa448ed1b2e66deac7bd9639/IMG_20211004_094436_404.jpg" />
         <pubDate>2021-10-04 02:55:12 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/piiritalokarl/khkmzf5tq6i5/wish/1788385300</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
