Siuru sisu: suur maja Tartus, kus on palju tegevusi koos + blackboxid (2 saali: 200m2 (160 in) ja Eesti suurim BB, 850m2) + fuajee + raamatukogu oma haridusprogrammiga + kunstimuuseum + konverentsid. Seda võiks täiendada igal aastal paar Tartu LV poolt tellitud algatust (nt mõne loovkogu ettepanekul vaba lava tüüpi programmi koostamiseks). Siurusse koondub ka linnainfo ja turismiinfo.

Siuru mõjud: linnaruum ja jõeäärse ala aktiveerimine, noorte kaasamine tänavalt Siuru ruumi, haridustegevused (Siuru kui õpikeskkond, sh huvihariduse esinemised jmt), Siuru kaubanduspinnad (LMK loovuse- või disainiesindus?), Siuru saal kontserdipaigana (sh mitte liiga elitaarne, ka popmuusika), demokraatlik ruum. Siuru täiendab Genklubi, Vanemuise, AHHAA jt loodud tervikpilti.

Tartu LMK: autoridisaini toetamine (subsiidiumid), kultuurivaldkonnast tegijate toomine ettevõtlusesse. Pikemalt tegutsenud (ca 3+) ettevõtete (ja kultuuriorganisatsioonide) arenguhüppe toetamine. Eraldi fookus on filmitööstusel (tulevikuvajadus on filmitootjate Tartusse toomise promotsioonis).

Loomeettevõtete inkubatsioon: tähtsal kohal on LMK kui võrgustumise looja ja toetaja, nt filmile pakutavate teenuste võrgustik jmt, disainivõrgustik jt.

Loomeettevõtluse ja kultuuriturismiga seotud laiem koostöö tasand: ühine suuremate sündmuste planeerimine, vajaliku taustainfo omamine, koostöö ärinõuandlatega ja ettevõtlusvaldkonnaga, samuti külastajateekondade lahenduste laiendamine ja efektiivsemaks muutmine (nt kultuuriturism ja sündmuste korraldajad ka väljaspool Kultuuriakent? väljasõidupäevad Tartu lähistel? jne). Lisaks tuleks üle vaadata võrgustike üldine seis - kas neid võib teatud aspektides olla ka liiga palju?

Tartu ühendused ümberkaudsete piirkondadega on probleem. Sellega seoses - kas potentsiaal võiks olla päevaste sündmuste osakaalu suurendamine? Sh subkultuuri sündmused (algusfaasis koos LV toetusega, samuti Siuru programmi raames). Vt ka reivikultuuri ja kohvikukultuuri segunemise näide.

Subkultuurid kui Tartu peavool: eriskummaline ja teistsugune. Investeerimisvõimekuse suurendamine (hooned, heli jmt jaoks loodud fond). Subkultuuri giidid ja tuurid. Vt ka seoseid ööelustrateegiaga (töösse sügisel) ning seotud paikadega, mille arendamisel on veel potentsiaali (nt kaardistus).

Ülikoolid: sisuprogrammi teemal on heaks näiteks on õhtud professoritega ERM-s. Olulisel kohal on endiselt valdkondlike kompetentside kaasamine (teadus, uuringud jm).

Kultuuri ja koverentsiturism? Kitsaskoht suurte konverentside korraldamisel on sobivate ruumide puudus (kuni Siuruni). Suurem võimalus on "Äripäeva" stiilis konverentsidel, kus hotellidesse enam ei kiputa ja otsitakse põnevamaid kohti.

Olulisel kohal on üldhariduskoolid ja noortestuudiod, kes teevad kõrgel tasemel tööd, kuid kelle auditoorium koosneb valdavalt lapsevanematest. Seda võiks laiendada.

Tartu Lauluväljaku potentsiaali arendamine ja avamine. (Sh kogemus korraldajate koostööst lava jm infra ühisel rentimisel ja haldamisel.)

Taga-Karlova arendamine (nt loomelinnaku tüüpi arendus), Teguri tn linnaruumi infra.

Vanalinna ja kesklinna arendus ning Toomemägi (sh Siuru mõjud ja seotud väljakolimised, Gildi tn 8 arendus, Tampere Maja jm, mis aitab säilitada vanalinna avalikku funktsiooni).

Rahinge keskus ja Kultuurikuppel, atraktiivne ranna-ala.

Annelinna arendamine kultuuri kaudu (Tartu suurima linnaosa linnaruum, seltside toetamine).

Festivalid: eri festivalide toeamine ja mitmekesisus. Samas võib läbitöötada ka nn superfestivali idee, kuid seda ei tohiks teha tänase kirevuse arvelt.

Laadakultuur ja ettevõtlus? Vt sh Läti mõjud ja koostöövõimalused.

Suursündmuste toomine Tartusse - suurem võimekus sündmuste meelitamiseks ja atraktiivsuse tõstmiseks (kultuur ja sport).

Samuti muu valdkonna suursündmuste sidumine kultuuriga (publiku kohaololuga arvestamine kohapealsete artistide promoks vmt, sh sport+kultuur jmt).

Madalhooaja kavandamine viisil, kus tekivad eraldi seeriad või mitmepäevased pakkumised ka väiksemate sündmuste põhjal.

Linnas asuvad paigad, mida käsitletakse sündmuspaikadena (sh ka Raekoja platsi võiemkus) ning linnaruumi kavandamine viisil, mis toetab sündmuste korraldamist (sh foodtruckide kasutamine jm korralduslik).

Tartu kui mitmekultuurne linn ja koostöö erinevate kultuuriseltised jt ühendustega.

(Kultuuri)turismi turundusstrateegia seosed ja prioriteedid kultuuri arengukavaga - ühisosa ja ressurss.

Tartu 2024 tuules - rahvusvahelise tasandi lugu või lood, mida Tartu 2025-2035 jutustab või mis defineerib rahvusvahelise kultuurilinna ambitsiooni?