<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Eesti muusika läbi aastakümnete 1940-2020 by Kaie Mägimets</title>
      <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2018-09-25 16:17:22 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2020-12-02 09:03:06 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>1940-1950 (maria)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978981338</link>
         <description><![CDATA[<div>rahvusromantism - tundeline, rahva ajaloosl ja folklooril põhinev loomesuund<br><br>Nõukogude Liidu okupatsioon ja tsensuur<br><br>olulisemad heliloojad: <br>Gustav Ernesaks<br>Heino Eller</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:41:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978981338</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1940.-1950.aastad (I rühm, Eveliis, Lonaly, Kaisa)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978983341</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Vene okupatsioon</li><li>põgenemine Läände</li><li>küüditamine</li><li>Raudse eesriide isolatsioon</li><li>arreteeriti heliloojate liidu liikmeid</li><li>formalismi süüdistused</li><li>haritlaste tagakiusamine</li><li>ideoloogiline surve</li><li>rahvusromantism</li><li>sotsialistlik realism</li><li>rahvuslikkuse peitmine muusikasse</li><li>Gustav Ernesaks</li><li>Heino Eller</li><li>RAM</li></ul><div><br></div><div><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:42:48 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978983341</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1970.aastad (Helena, Elina, Mari-Liis)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978986769</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Muusikud/heliloojad: Veljo Tormis, Lepo Sumera, Raimo Kangro ja Alo Põldmäe</li><li>Avangard-  modernismi väljendusvorm, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund</li><li>Puudusid tehnilised ja stiililised piirangud</li><li>Postmodernistlik mõtteviis</li><li>Veljo Tormise kooriteosed põhinesid regilaulu motiividel.</li><li>Alo Põldmäe- loomingut iseloomustab heakõlalisus, kõlavärvid, ebatavalised koosseisud ja süvendatud meeleseisund.</li><li>Raimo Kangro- looming põhineb neoklassitsismil, millele lisanduvad keeruline rütmika, meloodianurgelisus ja laenud pop-, rokk- ja rahvamuusikast.</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:44:28 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978986769</guid>
      </item>
      <item>
         <title>21.sajand</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978986996</link>
         <description><![CDATA[<div>Palju erinevaid kontserte, festivale ja väliskülalisi<br>Tegutseb kuus proffessionnalset kontsertkollektiivi<br>Eesti heliloojad, dirigendid ja ooperilauljad on pälvinud rahvusvahelist tunnustust (nt Arvo Pärt, Neeme Järvi, Annely Peebo)<br>Viljeletakse erinevaid muusikastiile<br>Proffessionaalset muusikaharidust on võimalik saada mitmetes kõrgkoolides<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:44:34 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978986996</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1990. aastad</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978996147</link>
         <description><![CDATA[<div>Stiilisünteeside otsingud<br>Neoekspressionistlik stiil<br>Rohkelt eripalgelised stiile ja loovisikuid<br>Eksisteerisid kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika, atonaalsus, tonaalsus ja heakõlalisus<br>Esmakordselt kõlavärvimuusika<br>Jätkus huvi sakraalmuusika vastu (U. Sisask "Eesti missa")<br>Eesti muusika hakkas laiemalt levima<br>Resideeriva helilooja institutsioon - helilooja kirjutas lepinguliselt mingisugusele muusikakollektiivile muusikat, nt on Eino Tamberg olnud resideeriv helilooja ERSOs</div>]]></description>
         <pubDate>2020-12-02 08:48:45 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978996147</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1980. aastad (Regina, Merit, Johanna)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978996805</link>
         <description><![CDATA[<div>Marju Länikul, Anne Veskil ja Jaak Joalal oli hiilgeaeg. Sel kümnendil said tuule tiibadesse heliloojad Igor Garšnek, Peeter Vähi, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Urmas Sisask ja Alo Mattiisen.<br>Eesti muusika oli NSVL tipptasemel. Alates 1987. aastast algas rahvuslik vabadusliikumine ("Viis ärkamisaegset laulu"). 1980. aastate lõpp on ajalukku läinud laulva revolutsioonina, mis juhatas sisse Eesti taasiseseisvumise 1991. aastal.  Toimusid Tartu Muusikapäevad- esitati palju uut muusikat.  </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:49:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978996805</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1960. aastad (Helina, Henri, Ingely)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978998369</link>
         <description><![CDATA[<div>Aastate 1955-1965 muusikastiilide märksõnadeks Eestis oleksid aga juba neoklassitsism ja avangardism.<br><br><br>Heliloojad: Veljo Tormis, Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Kuldar Sink, Ester Mägi, Anti Marguste, Jaan Koha ja Heino Jürisalu<br><br>Dodekafoonia ja aleatoorika<br><br><br></div><ul><li>Ida-Euroopat läänest eraldanud <strong>raudne eesriie </strong>andis 1960. aastatel pisut järele. Uued puhangud seni äralõigatud läänemaailmast imbusid kohalikku kultuuripilti ning mõjutasid eri loomevaldkondi, sh muusikat. Kommunistliku ideoloogia järgi joondunud ja stalinistlikku režiimi ülistanud looming hakkas muutuma.</li><li>1960. aastatel algasid katsetused mitmesuguste kompositsioonivõtete ja stiilidega. Nendes katsetustes oli <strong>avangardismihõngu</strong> – taotlust luua midagi senisest erinevat ja uuenduslikku.</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:49:53 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/978998369</guid>
      </item>
      <item>
         <title>1980. aastad (Nele)</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/979003980</link>
         <description><![CDATA[<div>Laulev revolutsioon, huvituti isamaalistest lauludest, vaimulik muusika, heakõlalisus<br><br>Heliloojad: Alo Mattiisen, Veljo Tormis, Urmas Sisask, Peeter Vähi</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-12-02 08:52:37 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/kaiemagimets/k39oc9py4z4o/wish/979003980</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
