1.Vaikselt läheneb lihavõttepüha. On aeg muruseemneid külvata :)

Uurige lapsega muruseemneid, millised need välja näevad?

Arutage koos lapsega, mida on vaja, et seemnest hakkaks kasvama taim (potti, mulda, vett, valgust).

Külvake koos muruseemneid: laps saab mulda tõsta, muruseemneid puistata, kastekannuga kasta, poti aknale tõsta.

Jälgige iga päev muru kasvamist!

Võite proovida ka popcornide külvamist. "Muru" kasvab natuke teistsugune!

2.Lugege lapsega Maaema loitsu, et seemned hästi kasvaksid:

MAA ISA JA MAA EMA,

MAA TÜTRED JA MAA POJAD.

TEIE HELLA HOOLE ALLA ANNAN SEEMNE VÄIKESE.

HOIDKE TEDA, KAITSKE TEDA, AIDAKE TAL KASVADA!

3.Vaadake videot, kuidas seemnetest kasvavad taimed: https://www.youtube.com/watch?v=ECibetK2EYI

4.Erika Esopi luuletus "Kõik kasvavad":

Kasvab terast killukesest

pikk ja sirge viljapea.

Kasvab lapsest tillukesest

suureks inimeseks Lea.

Kasvab väiksest tammetõrust

suur ja tugev tammepuu.

Kasvab kord ka väiksest Tõnust

töömees tubli. Tark ja suur.

Tere ütleb ema ja annab musi (endale käe peale anda musi).

Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli. (kallistada ennast)

Tere ütleb päike ja teeb põsele pai. (teha endale pai)

Tere ütlevad kõik üksteisele. (võtta kätest kinni ja teretada)

Kuidas tärkab loodus. Milliseid muutsi näeme? Milline on ilm?

OI, OI TAEVASSE ON TÕUSNUD TUMEDAD PILVED, VIST HAKKAB VIHMA SADAMA  …käed ülal, nagu katsuks, kas hakkab sadama

JA HAKKASKI SADAMA. TIBUTAB PEENIKEST VIHMA…kriibitakse sõrmedega oma riideid (riide sahin)

HAKKAS SADAMA SUUREMAID VIHMAPIISKU… mõlema nimetissõrmega koputatakse vaheldumisi tasakesi lauale

NÜÜD SAJAB JUBA TUGEVALT …koputatakse kõikide sõrmedega lauale

SAJAB RAHET…koputatakse sõrmenukkidega lauale

LÖÖB VÄLKU… tehakse kätega õhus siksak- liigutusi

MÜRISTAB VAIKSELT, TUGEVAMINI, ÕIGE TUGEVASTI, LÄHEB JÄLLE VAIKSEMAKS… plaksutada vastavalt

LAPSED JOOKSEVAD RUTTU KOJU… sõrmedega tehakse jooksuliigutusi ja peidetakse käed selja taha.

KUNSTITEGEVUS

Kuulake siit, mis häält teeb kukk: https://www.youtube.com/watch?v=K3CenN7d30Y Proovige matkida.

Kuulake siit, mis häält teeb kana: https://www.youtube.com/watch?v=V5-q90QaV5Q Proovige matkida.

2.Käemäng "Kuketibu Kiki-Koki":

KUKETIBU KIKI-KOKI, (pöial ja nimetissõrm kokku-lahku)

NISUTERAKESI NOKI, (sõrmedega nokkimisliigutused peopesas)

PALLIPAKSUSEKS END SÖÖ, (näita kätega)

KASVA SUUREKS ÜLEÖÖ . (tõuse püsti ja siruta käed pea kohale)

3.Lugege lapsele Julius Oro lugu "Muna": https://www.miksike.ee/docs/pesa/PESA%20KOOL/JUUNI/muna_julius_oro.html

Pange kanale söögialus ja laske lapsel sinna terakesi siputada (sobivad näiteks riisiterad, tatratangud) - sõrmedele hea peenmotoorika harjutus

4.Peenmotoorika harjutus - pange kanale söögialus ja laske lapsel sinna terakesi siputada (sobivad näiteks riisiterad, tatratangud).

Muna läks maailma rändama (näita kätega suurt ringi)

Ta veeres ja veeres, veeres ja veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)

Koer nägi muna, kuid ei hakanud jändama (sõna „jändama“ juures löö hooletult käega)

ja nii see muna ikka edasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)

Lambake sattus muna teele,

Muna aga veeres ja veeres ja veeres (tee kätega veeremise liigutusi)

Suurest imestusest kaotas lambake keele, (pane käsi suu ette)

aga muna aina usinalt edasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)

Harakas puuladvast märkas nüüd muna (pane käsi silmade juurde ja vaata)

kädistas ja lendu tõusiski juba. (imiteeri linnu lendu)

Muna siis ehmatas, (pane käsi suu juurde)

koju tagasi veeres. (tee kätega veeremise liigutusi)

Koerast ja lambast, kiirelt mööda keerles (tee kätega veeremise liigutusi)

Koju jõudis lõpuks väsinuna muna, (pühi otsaesist)

veeres kiiruga pesasse – krõks (tee kätega veeremise liigutusi)

Tohutut rõõmu tundis kanaema,

kui lõpuks käis kauaoodatud prõks. (käed küünarnukist kõverdatud, matki kana tiivaliigutusi)

Ti-Ti, ti-ti, (parema käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)

tibuke läks kõndima. (parema käe sõrmed kõnnivad teise käe peal)

Ki-ka, ki-ka, (vasaku käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)

kikast taga otsima. (vasak käsi pea juures ühele ja teisele poole)

Ti-ti, ti-ti, (parema käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)

tibu leidis kikka ja …. (vasaku käe sõrmed kõnnivad teise käe peal)

Ki-ka, ki-ka, (vasaku käe nimetisõrm ja pöial moodustavad linnu noka, mis käib kinni-lahti)

Ussi maa seest otsis ta. (nimetisõrm „vingerdab“ ussi moodi)

1.Lugege lapsele D. Crossley jutustust „Kana Kaagu talus”:

Kana Kaagu munes enda ja pererahva rõõmuks mitu vahvat muna. Aga nüüd on Kaagu väga kurb. Talle ei tule meelde, kuhu ta munad munes. Kaagu näeb pardiema poegadega: ”Ehk oled sina minu mune näinud?” „Ei, minu pesas neid küll ei ole,” vastab pardiema. Tuleb hani. „ Hea hani, ehk oled sina minu mune näinud?” küsib Kaagu. „Ei, minu pesas neid küll ei ole,” kostab hani. Kaagu läheb maja taha otsima. Ja mis ta leiab? Terve kuhja siutsujaid! Kaagu munadest on tibud koorunud. Vaata, mitu tibupoega sa näed?

2.Paluge lapsel oma toas leida Kana Kaagu munad (tuppa on peidetud pesake, kus on üllatusmunades olevad plastiksisud, mille sees on väikesed tibud). Laps leiab munad, avab need, võtab tibud munadest välja ja paneb jälle tagasi. Loendage tibud kokku.

4.Tantsige lõbusat tibutantsu, laulge sõnu muusikale kaasa (tibu-tibu-tibu-tip): https://www.youtube.com/watch?v=cnvA7bB1hV0&fbclid=IwAR2nQZ2pFhTzh9hAzLkRnDofceFKfA7Q3A2n8690v2pY_NLHIkfqDVpjvxQ

Munapühade ajal on üks kõige toredam mäng munade koksimine. Munal on üks ots teravam, teine ümmargusem. Koksimisel tuleb kokku leppida, et mõlemad koksiksid ühesuguste munaotstega. Kelle munaots terveks jääb, on võitja.

Muna koks, muna koks,

kelle muna katki läeb,

oma munast ilma jääb.

Õues päike paistab kõrgel,

Päikese liigutus.

kanaema istub õrrel.

Üks käsi õrs, teine kana.

Pesa sisse mune poetab,

Pesa muutub munaks.

varsti tibukesi loeb ta.

Pesast kostub toks, toks, toks

Koputada põrandale.

ja muna katki läheb – koks.

Oma pea sealt välja pistab

esimene tibutita.

Rusikast sirutab välja nimetissõrm.

Pesast ikka kostub praks,

tibukesi juba kaks.

Rusikast sirutub välja teine sõrm.

Lõpuks kokku loeb nad siis –

kokku saab neid täpselt viis.

Näidata kõiki viite sõrme.

Veere, veere munakene,

kas saad kokku kenakene!
https://lastega.ee/index.php/et/k2ev/item/5342-munaveeretamise-mang

Päikene, päikene paitab lapse pead,

Päikene, päikene oled hell ja hea.

Linnukesel, linnukesel rõõmsalt laulab suu,Lillekesel lillekesel õis on lahti ju! (koos liigutustega)

Kõnnimäng "Läheme külla"

Ettevalmistus - Pange ruumi ühte serva üks tool lapsele ja teise serva teine tool mänguloomale või nukule.

Mängu käik - Täiskasvanu palub lapsel minna vastasistujale külla. Külas võib tantsida, hüpata, käsi plaksutada. Seejärel tuleb laps oma kohale tagasi ja talle tuleb külla vastasistuja.

Lumikelluke.

Tilistades õiekuljust,

ilmub esimene lill,

vaatab ringi, tulvil uljust-

ma ei karda sind, aprill.

KUNSTITEGEVUS "Lumikelluke" - Lastele meisterdamist koos täiskasvanuga. Lapst tunneb rõõmu värvimisest ja liimimisest.

1.Luuletus liigutustega "Päike":

PÄIKE KULDSE KIIREGA (päikese kujutamine kätega)

LILLE, LOOMA ÄRATAB. (mõlemat kätt raputada)

PAI SAAB KARU, SIILIKE, (parema käega pai pea peale ja vasaku käega pai pea peale)

PAI SAAB SINILILLEKE. (mõlema käega pai pea peale)

KULDNOKK LAULAB KÕIGILE, (linnu noka näitamine näppudega)

KÄES ON JÄLLE KEVADE! (mõlema käega kõrgel lehvitada)

2.Pildivaatlus: lumikelluke, sinilill, krookus. Mis värvi need on? Kus need kasvavad? (lumikellukesed ja krookused aias, sinililled metsas). Võib-olla õnnestub kellelgi ka päris lilli näha ja nuusutada?

3.Kuulake laulu "Kevadel" https://www.youtube.com/watch?v=oZR-hHso6dM

Kased on kikkis ja kägugi kukub,

sinilill väike, miks sina veel tukud?

Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba,

käes on sul ammugi õitsemisluba.

Matemaatiline mäng "Üks ja palju"

Eesmärk: Arendada hulga mõistet.

Vahendid: korv, käbid, seemned, pähklid jne.

Käik: Täiskasvanu asetab lauale ühe käbi ( pähkli, seemne ) ja veidi eemale palju käbisid. Siis võtab ta ühe käbi, peidab selle pihku ja laseb ka lastel seda teha. Mõned korrad võib täiskasvanu mõistatada, kumba kätte laps käbi peitis. Siis soovitab täiskasvanu peita lapsel kõik käbid pihku. Selgub, et seda pole võimalik teha. Palju käbisid pihku ei mahu. Täiskasvanu osutab üksikule käbile ja ütleb: „Üks käbi“, näitab käbihunnikule ja ütleb: „Palju käbisid“. Nüüd palub täiskasvanu suurest hunnikust võtta lapsel käbi. Täiskasvanu ütleb: „Liisil (lapse nimi) on üks käbi ja minul on üks käbi. Kui mängus osaleb veel lapsi või vanemaid siis saab öelda : Näidake, kellel on veel üks käbi. Nüüd asetage käbid korvi. Igaühel oli üks käbi, aga kui palju on nüüd kokku? Palju käbisid.“

LIIKUMINE: jooksumäng "Kana ja tibud"

Ettevalmistus: Leidke mängukass. Märkige tibu ja kana kodu.

Mängu käik: Täiskasvanu on kana, laps tibu. Mängukass istub toolil. Põrandale tähistatakse tibu kodu. Kana ja tibu kõnnivad mööda tuba.

Täiskasvanu loeb:

Kassile lähenedes loeb täiskasvanu:

Kass näub ja jookseb tibu püüdma. Tibu põgeneb koju. Täiskasvanu kaitseb tibu ja ütleb kassile:

Kapis kukerpallitavad.

KUNSTITEGEVUS - "Sinilill"

Terve laps on spordilaps. (paigal marssimine)

Terve laps on jooksulaps. (paigal jooksmine)

Terve laps on mängulaps. (paigal hüppamine)

Terve laps on naerulaps! (plaksutamine ja naeratamine)

Pilv, pilv, pilveke

(on sinine) - laps ütleb värvi ja valib värvikaardi

Päike, päike, päikene

(on kollane)

Lill, lill, lilleke

(on punane)

Leht, leht leheke

(on roheline)

3.Kunst: "Kevadpilt" - värvitrükk kartuli ja brokoliga (guash)

a) Lõigake kartul pooleks.

b) Pange alusele sinist guashvärvi (võite ka lapsega helesinist värvi segada). Laps kastab ühe kartulipoole värvi sisse ja trükib paberile pilved.

c) Teisele alusele pange kollast värvi ja laps trükib teise kartulipoolega pildile päikeseratta (soovi korral võib laps päikesele pintsliga ka kiired tõmmata).

d) Kolmandale alusele pange rohelist värvi. Laps kastab brokolitüki värvi sisse ja trükib muru.

e) Lõigake uus kartul pooleks ja lõigake lõigatud küljest välja lillekuju.

f) Neljandale alusele pange punast värvi. Laps trükib pildile lilleõied.

Tere ütleb ema ja annab musi

(endale käe peale anda musi).

Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli.

(kallistada ennast)

Tere ütleb päike ja teeb põsele pai.

(teha endale pai)

Tere ütlevad kõik üksteisele.

(võtta kätest kinni ja teretada)

Päikene, päikene paitab lapse pead,

Päikene, päikene oled hell ja hea.

Linnukesel, linnukesel rõõmsalt laulab suu,

Lillekesel lillekesel õis on lahti ju! (koos liigutustega)

Eesmärk.Kinnistada kujutlusi sellest, mis on palju ja mis on vähe, õppida võrdlema.

Vahendid. 3 kotti erineva hulga liivaga (kivikestega, herneterad jne).

Käik.Lapsed määravad kompimise järgi, millises kotis on palju liiva, millises vähe ja millises üldse mitte. Võrreldakse liiva hulka kottides.

Õpime numbreid "Numbrilaul" - link https://www.youtube.com/watch?v=FiYqri2ZMjI&list=PLxbVkG-d8djRWim7-zYNiCj3NtKH66e7A&index=2

LIIKUMINE: Toolitrenn lastele - link https://www.youtube.com/watch?v=lvUtPLcOoXI

KUNST - kahvlitrüki lilled - https://www.youtube.com/watch?v=YseOZpS_ZAc

Veel ideid kahvli ja lusika trükiks: 

Liisusalm: Metsas müttab väike karu

MÜTT-MÜTT-MÜTT (jalgadega tammumine)

MARJU OTSIB VÄIKE KARU (kätega "põõsaste" kahele poole lükkamine)

MÜTT-MÜTT-MÜTT (jalgadega tammumine)

ÜKS PUU, VIIS HARU,

IGA HARU OTSAS ISTUB VÄIKE KARU

MITU KARU ELAB SIIN?

ÜKS, KAKS, KOLM, NELI, VIIS.

Kuula lugu "Millal on kevad käes?" raamatust "Sina ja mina, mu väike karuke" https://www.dropbox.com/s/paq8c4v9hy255q0/Millal%20on%20kevad%20k%C3%A4es.m4a?dl=0

ning vaata loo juurde ka toredaid pilte: https://www.dropbox.com/sh/tr3jsz6odx56519/AABjqYTMFK8wzlUtJu2uLOWna?dl=0

Loovmäng: Ehitage koos lapsega üks tore karukoobas. Kasutage toole, tekke, patju jm.

KARU
Karud on terve pika talve oma koopas talveund maganud. Nüüd on kevad käes ja aeg on ärgata! Ärka üles, karumõmm! Nüüd on karul kõht väga tühi. Ta otsib ruttu esimeseks toiduks kevadist karulauku. Karulauk teeb karu kõhule head! Kas saate ka kodus karulauku maitsta? Karulauk teeb meie kõhule ka head! 
Kas tunned karu kehaosi? Näita, kus on karu käpad? Näita, kus on karu pea? Näita, kus on karu nina? Näita, kus on karu kõrvad? Näita, kus on karu silmad? Näita, kus on karu saba......? 

Siili häälitsus: https://www.youtube.com/watch?v=5sgw-achKVM

SIILIL ON OKKAD (käsi tõstetud näo kõrgusele,sõrmed laiali,nagu siili okkad)

TA TORKAB AI-AI (harali sõrmedega torkab AI-AI ütlemise ajal teist kätt (2 korda )peopessa)

KUST SEE SIIL NEED OKKAD SAI (laiutame käsi ja kehitame õlgu)

SÜNDIDES OKKAID POLNUD TAL

NÄGI VÄLJA KUI VÄIKE PALL (üks käsi enda ees rusikas,teise käe nimetissõrmega teeme tiiru ümber rusikas käe)

KASVAS VEIDI SUUREMAKS (avame natuke rusikas käe)

OKKAD TULID SELGA NAKS (sõrmed laiali nagu alguses)
Kuulamiseks: "Siil praeb sitikat" - link: https://www.youtube.com/watch?v=l5-EUumBGTY

Liikumine: Siili tantsunumbrid - link: https://www.youtube.com/watch?v=XCd5I-XXSvk
Voolimine: Siil
http://monikakoovits.blogspot.com/2020/04/siil-voolimine.html

Kevadlaul: Kevad käes https://www.youtube.com/watch?v=0PM8vHVyXfw

Nüüd teame juba, et talveund magavad karu ja siil. Aga terve pika talve sügavat und magavad ka meie metsades elavad maod - rästik ja nastik. Nad magavad sügaval maa all urus ja tavaliselt mitmekesi koos. Kui kevad on käes, poevad nad urust välja, tõmbavad end mõnusalt kerra ja hakkavad end päiksepaistel üles soojendama! Vaata hoolega pilti, kas näed sikk-sakk mustrit rästiku seljal? Kui looduses rästikut näed, ära talle lähedale mine, kuna rästik hakkab kartma ja võib nii hammustada. Aga rästiku hammustus on väga väga mürgine! Vaata nastiku pilti ka. Nastikul on ilusad kollased põsed!

Õppevideo: Madudel ei ole ju jalgu! Vaata, kuidas madu loogeldes edasi liigub. https://www.facebook.com/watch/?v=1859277124332319

Ussimäng: Nüüd hakkame looklema nagu päris madu! Kõik pereliikmed võtavad üksteise kätest kinni ja moodustavad ussi. Kõige esimene on ussi pea ja hakkab loogeldes toas/õues liikuma. Teised peavad täpselt esimesele järele looklema nagu õige madu kunagi.

Õppevideo: Pukanuta, rästik ja sinililled https://www.youtube.com/watch?v=4d_HPXXuzk4

TORNIS ISTUB VÄIKE USS,

SEDA NÄGI MEIE JUSS.

MIS VÄRVI OLI USS,

SEDA ÜTLED SINA!

Vanem näitab mingile värvile ja laps ütleb, mis värv see on.

Puudutusmäng Loomade teerada: Mõista-mõista, kas kõnnib siil, uss, jänes, karu? Mängus on kaks osalejat. Üks võtab käsivarre paljaks ja paneb silmad kinni. Teine mängija hakkab küsima, kes astub mööda teed ja teeb näiteks pehmeid näpistavaid liigutusi käsivarre sisepinnal küünarnuki kohani ja tagasi. Esineme mängija peab ära arvama, et siil kõnnib. Labakäega libisev looklev liigutus sümboliseerib ussi. Näpuotsad koos, hüplevad liigutused tähendab jänest, rusikaga pehmed löögid, aga karu. Liigutusi võib ise juurde mõelda.

Õuesõpe: Leidke lapsega õues sobivat materjali ja meisterdage uss (näiteks kivikestest, oksakestest jm)

Tõuse püsti, hüppa nii,

hüppa lausa korda viis.

Kummarda ja keeruta

käsi, jalgu liiguta.

Harki-kokku hüppa sa

lõpuks ennast kallista.

KONN

Krooks-krooks, konnake, (tee käest konna suu, kaks korda lahti-kinni, kolm käteplaksu)

ujud vees silpsat-solpsat. (tee kätega ujumise liigutusi, seejärel käteplaks, parem käsi peal, ja käteplaks, vasak käsi peal)

Krooks-krooks, konnake, (tee käest konna suu, kaks korda lahti-kinni, kolm käteplaksu)

roheline konnake. (löö kordamööda kätega neli korda vastu keha, tee kolm käteplaksu)

Kivil istub väike konn,

mõtleb, et ta üksi on.

:,: Koivad välja sirutab,

päiksepaistel soojendab.:,:

Aga eemal kõnnib kurg,

kõht on tühi, meel on kurb.

:,: Pilliroogu ragistab,

pikka nokka plagistab.:,:

Viuhti kivilt hüppab konn,

kadunud ta laiskus on.

:,: Kiirelt ujub tiigivees,

päästab enda kohkund mees.:,:

Kuula laulu : https://www.youtube.com/watch?v=R9qmQ4moreM

Muinasjutt kuulamiseks: "Kes tegi konnapojale liiga?" https://lasteekraan.err.ee/1068806/ohtujutt-kes-tegi-konnapojale-liiga

Vaatamiseks: Konnade elutsükkel : https://www.youtube.com/watch?time_continue=110&v=7NhA9SHunKs&feature=emb_title

Voolimine - "Konnake tiigis"

3.Käemäng "Tule mängi sina ka!"
KARU, JÄNES, KONN JA SIIL (näidata järjest loomi pildil)

TÄNA MÄNGIVAD KÕIK SIIN (neli käteplaksu)

TULE MÄNGI SINA KA (parema käega kutsuv liigutus kaks korda)

SIIS SAAD SÕBRAKS NENDEGA) (nimetissõrmed kokku panna, sõrmed kallistavad)

VAHVAID MÄNGE NEMAD TEAVAD (käteplaks, kõhupats, käteplaks, kõhupats)

LUULETUSI KOKKU SEAVAD (parema käe nimetissõrmega pahema käe pihu sisse kirjutamine)

ÕHTUL UNEJUTTU LOEVAD (mõlemad käed kõrvuti raamatuks)

ÖÖSEL PIHU SISSE POEVAD (käed rusikasse, lõpuks käed vasaku kõrva juurde uinumise matkimiseks)

4.Kuula juttu "Toonekurg vahipostil" https://www.dropbox.com/s/iv79dt3jorxytgk/Toonekurg%20vahipostil.m4a?dl=0

5.Võimleme koos õpetajaga https://www.dropbox.com/s/xtmp3oao4o3o6ef/20200423_201024.mp4?dl=0

6.Unejutuks võid kuulata toredat lugu "Kuidas loomad endale sabad said?" https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/3254/edit

Kõlab üle maa ja mere

igahommikune tere.

Tere päike, tere tuul,

tere väikene ja suur

(koos liigutustega).

Õues lendab liblikaid,

kirjusid ja kollaseid. (kätega lehvitamine, ringi liikumine)

Kõrgele nad lendavad (varvastel liikumine ja kätega lehvitamine)

ja siis lillel puhkavad. (kükitamine)

Putukal on alati kuus jalga; aga ämblikul 8.

Putukal on kolm kehaosa: pea, rindmik ja tagaosa. Rindmiku külge kinnituvad jalad ja tiivad. Putukaid võib olla kahetiivalisi:kärbes, sääsk, parm ja nelja-tiivalisi: liblikas, kiil,mardikas, lepatriinu . Putukatel on suured silmad.
Need on putukad : https://www.youtube.com/watch?v=pw5ErVv4Xkg

Mäng: Liblika lend

Vahendid: mänguliblikad (või lepatriinu, mesilane) on kinnitatud tualettpaberi rullile. Lapsed hoiavad liblikat käes ja vastavalt õpetaja esitatud tekstile matkivad liblika lendu oma kehast lähtuvalt. Mäng sobib mängimiseks nii toas kui õues. Teksti võib esitada vaheldumisi kas lauldes või ilmekalt lugedes, kuni liblikas on peatunud lapse erinevatel kehaosadel või õues olevatel objektidel.

Liblikas väike, liblikas väike, oled kollane kui päike,

liblikas väike, liblikas väike, lendas ninale, õlale, kõhule, põlvele …

Liblikas väike, liblikas väike, oled kollane kui päike,

liblikas väike, liblikas väike, lendas lillele, murule, põõsale, kivile …
Kuula jutukest: https://arhiiv.err.ee/vaata/unejutt-unejutt-lilled-ja-liblikad/same-series

Kunstitöö:
https://monikakoovits.blogspot.com/2020/04/liblikad.html 

kaugele siis tõtta!
2.Mäng "Väike lepatriinu" (lugege koos lapsega liigutustega)

3.Kuula ja vaata lugu "Kas sina oled lepatriinu?" https://www.dropbox.com/s/mwqu8nhugvr3mb6/20200427_191215.mp4?dl=0
Unejutt: unejutuks võid kuulata lugu lepatriinu äpardusest: https://lasteekraan.err.ee/805424/ohtujutt-lepatriinu-apardus

a) Leia õuest koos ema-isaga ümar kivi, mis sobiks sinu lepatriinuks. Värvi kivi pintsliga punaseks. Kasuta musta värvi ja värvi pintsliotsaga või vatitikuga lepatriinule mustad täpid selga, kui soovid, joonista talle ka must pea. b) Võid ka plastiliinist lepatriinu teha. Vooli punane ümar pall ja vajuta see natuke lamedamaks. Mustast plastiliini tükikesteks vajuta lepatriinule täpid selga. Võid talle ka musta pea külge panna.

Ärka, ärka lapsuke, ütle tere kõigile.

Rõõmsalt põlvi patsuta

ja oma käsi plaksuta.

Mesilane summ-summ (lendamise matkimine)

lendas õue summ-summ. (lendamise matkimine)

Mesilane sumiseb, (huuled torusse ja sumisemine)

lillekene naeratab. (käed ette, randmed koos – moodustub õis, ja nägu naerule)

MESILANE SUMM-SUMM-SUMM

VÄIKE MESIMUMM.

LENDAB ÕIELT ÕIELE,

METT TA KORJAB ENDALE.

SUMM-SUMM-SUMM

MESITARUSSE LENDAB MUMM

ÜKS VÄIKE PUTUKAS (3X)

LENDAS NINALE. BZZZ...!

TEINE KULMULE,

KOLMAS PÕSELE,

NELJAS PÕLVELE,

VIIES VARBALE.

RAPUTA, RAPUTA, RAPUTA,

PUTUKAD LENDAVAD MINEMA

Lugu "väikesed putukad" : https://www.youtube.com/watch?v=1uYzhfxPYfo

Vanas õunaaias seisavad mesitarud.

Saabub hommik, mesilased veel magavad.

Päike tõuseb ja mesilinnud ärkavad.

Nad lendavad tarust välja mett korjama.

Bzz-bzz-bzzz-bzz-bzzz- kõik mesilased

lendavad aasale ja metsa ja aeda

ja … – bzzzzzzzzzzzzzzzzzz.

Nad korjavad mett ühe õie pealt

ja teise õie pealt.

Saabub õhtu. Päike loojub ja mesilastel on aeg magama minna.

Nad lendavad tarusse tagasi – bzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz

Mesilinnud sumisevad veel natuke

ja jäävad siis magama.

Rusikas peopesa on mesitaru, kust ühekaupa hakkavad välja lendama mesilinnud (sõrmed). Mett võib korjata laste päid õrnalt kõditades. Õhtu saabudes lähevad tiivulised rusikasse tagasi.

Juhend: kasuta takistusraja ülespanekuks mööblit. Mõtle eessünade peale. Kas tahad, et keegi liiguks millegi alt läbi, üle millegi, ringiga ümber millegi, millegi vahelt läbi või millestki risti üle. Mõtle suundade peale: Kas peab kuskilt üles ronima, kuskilt alla tulema, millegi sisse ronima, millestki välja tulema. Mõtle liikumist väljendavate tegusõnade peale. Millestki üle hüppama, millegi külge klammerduma, millestki mööda minema, millestki otse üle minema, tagurpidi või küljega üle minema, millegi alt läbi roomama, millenigi jooksma. Märgi takistusraja stardijoon paberilipikuga, vaibaga või ükskõik millega, mis alguspunkti ära määraks. See reegel väldib üksteisele vahele trügimist ja loob mängus teatud korra, mis on vajalik, kui palju lapsi koos mängib. Võib lisada ka kellukesehelina või mõne muu signaali, mis raja edukast lõpetamisest märku annab. Lapsed võivad rada läbida üksteise järel või kordamööda, nii et teised eduka lõpetamise puhul aplodeerida saaksid.

 Mõned soovitused takistusteks:

– Laud, mille alt läbi ronida.

– Kaks rida toole, mille vahelt läbi jalutada.

– Taburet, mille ümber hüpelda.

– Raamatuhunnik, millest üle karata.

– Tool, millel seista ja millelt alla hüpata.

– Joon põrandal, mida mööda tagurpidi kõndida.

– Kast, milles istuda ja edasi vingerdada.

 Õues võimalused:

– Murdunud palk, millest üle hüpata.

– Puu, mille ümber kekselda.

– Kivi, mille peale ronida ja siis sealt alla hüpata.

– Ruudud kõnniteel, mida mööda edasi hüpata.

– Tänavavalgusti, milleni joosta, mida puudutada ja lõpuks tagasi joosta.

Munakarbi putukad

Vajaminevad materjalid : munakarp, kollane, punane ja must guašš värv, pintsel, käärid, must karvane käsitöötraat, beež krepp-paber, silmakleebised, liikuvad silmad, liim, aukude tegemiseks naaskel, täppide tegemiseks grillpulk või pintsli tagumine ots.

2.Sipelgad ei ole lihtsalt ühed tillukesed putukad, kes kibekiirelt oma radadel sibavad. Nad on ka osavad ehitajad, kanged jõumehed, julged karjused! Vaata, kuidas sipelgad koos kivi tassivad: https://www.youtube.com/watch?v=JzuM1vzNw68 Nad on pisikesed, aga VÄGA tugevad! Nad ehitavad keerukaid paljude käikudega kodusid. 
2.Olivia Saare luuletus:

KELLEL METSAS KÕRGE MAJA?

KES ON METSAS EHITAJA?

SIPELGAL ON METSAS MAJA,

SIPELGAS ON EHITAJA.
3.Kuula tuttavat laulu "Pisikesed sipelgad" - laula kaasa ja tee sibavaid sipelgaliigutusi: https://www.youtube.com/watch?v=PoyrgHcQ-Jw

4.Tunnetusmäng: Sipelgad jooksevad

Sipelgad jooksevad lapse käe peal (vanem kõditab lapse kätt)

Sipelgad jooksevad lapse pea peal

Sipelgad jooksevad lapse selja peal

Sipelgad jooksevad lapse põse peal

Sipelgad jooksevad lapse kõhu peal

Sipelgad jooksevad lapse talla all.....