<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel. by Tom Alfred Kullman</title>
      <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2025-02-14 07:52:31 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-04-28 18:31:32 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url>https://padlet.net/icons/png/1f4d3.png</url>
      </image>
      <item>
         <title>Riigi tekkimine ja selle selle kujunemine</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328584235</link>
         <description><![CDATA[<p>Gallia põhjaosas elasid kogukondadena germaani rahvad. Nad kutsusid ennast frankideks. Rooma riigi nõrkusperioodil tungisid nad üle Reini jõe  ning rajasid seal asundused. Nad elasid pisikestes külades, tegid põllutöid ning pidasid loomi. Kui Rooma riik kokku varises, haarasid kohalikud hõimupealikud võimu enda kätte. </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-02-14 07:58:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328584235</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Silmapaistev valitseja või valitsejad</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328584814</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/bea9fae9efa5d789e48fee6b2567f719/image.png" />
         <pubDate>2025-02-14 07:58:48 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328584814</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328585523</link>
         <description><![CDATA[<p>dünastia - valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad</p><p>Merovingid - Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia</p><p>Karolingid - Karl Martellist põlvnenud Frangi kuningate dünastia</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-02-14 07:59:28 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328585523</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328585829</link>
         <description><![CDATA[<p>Kadunud</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-02-14 07:59:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328585829</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328586150</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg I osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p>:<a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://quizlet.com/593445451/ajaloo-tasemetoo-kordamine-7-klass-flash-cards/">https://quizlet.com/593445451/ajaloo-tasemetoo-kordamine-7-klass-flash-cards/</a></p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I#/media/Fail:Fran%C3%A7ois-Louis_Dejuinne_(1786-1844)_-_Clovis_roi_des_Francs_(465-511).jpg">https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I#/media/Fail:François-Louis_Dejuinne_(1786-1844)_-_Clovis_roi_des_Francs_(465-511).jpg</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I#/media/Fail:François-Louis_Dejuinne_(1786-1844)_-_Clovis_roi_des_Francs_(465-511).jpg" />
         <pubDate>2025-02-14 08:00:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328586150</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328586237</link>
         <description><![CDATA[<p>Kaart Frangi riigist</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/d5fcc4c911cbb0be047b083f591b2028/image.png" />
         <pubDate>2025-02-14 08:00:10 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3328586237</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Bütsantsi kaart</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363303181</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/2d0d16c6d6e189c6dc183bde639c68ff/image.png" />
         <pubDate>2025-03-12 18:53:40 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363303181</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimine</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363308481</link>
         <description><![CDATA[<p>Bütsants oli riik, mis tekkis  rooma kesririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna konstantinoopoli eelmise nime byzantion. Bütsantsi riik kestis 4.saj kuni aastani 1453.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-12 18:57:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363308481</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363447766</link>
         <description><![CDATA[<p>Riik langes aastal 1453. kui Osmanite riik Mehmed 2. juhtimisel vallutas Konstantinoopoli. </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-12 21:17:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3363447766</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Skandinaavia tekkimine</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376253611</link>
         <description><![CDATA[<p>Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal ühtse kultuuripiirkonna, kus valitsesid samad ühesugused tavad ja tõekspidamised ning kus räägiti peaaegu sama keelt. Kuni 1000. aastani kummardasid skandinaavlkased omi jumalaid, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. </p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-21 06:54:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376253611</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimine</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376948413</link>
         <description><![CDATA[<p>Vana -Vene riigi teket seostatakse viikingitega. Legend räägib, et riigile pandid aluse teiselt poolt merd kohale kutsutud kolm venda. Seda kinnitab ka arheoloogiline leiumaterjal. Esimene teadaolev Vana-Vene vürst Rjurik valitses Põhja-Venemaal. Umbes 880. aasta paiku vallutas tema järglane vürst Oleg Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Järgmiste valitsejate ajal laiendati riiki veelgi.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-21 17:19:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376948413</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Silmapaistvad valitsejad</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376953343</link>
         <description><![CDATA[<p>Vladimir Püha - suurvürst, kes võttis Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult vastu.</p><p>Jaroslav Tark - suurvürst, kes valitses aastatel 1019-1054. Ta tugevdas suurvürsti võimu, rajas riigi kaitseks palju kindlustusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kultuuri arengut.</p><p>Rjurik - esimene teadaolev Vana-Vene vürst.</p><p>Vürstinna Olga - ainus teadaolev naissoost valitseja Vana-Vene riigis.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b1/Rurik_titularnik.jpg" />
         <pubDate>2025-03-21 17:24:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376953343</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376957469</link>
         <description><![CDATA[<p>Varjaagid - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid</p><p>Russ - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati variaage ka russideks, seega andsin nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale</p><p>Tšuudid - osa läänemeresoome rahvaid sh eestlased Vana-Vene allikates.</p><p>Bojaar - Vana-Vene ülik</p><p>Veetše - rahvakoosolek Vana-Vene linnas</p><p>Družiina - Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-21 17:29:21 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376957469</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Vana-Vene riigi kaart</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376959809</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f1/Location_of_Kyivan_Rus.png/1920px-Location_of_Kyivan_Rus.png" />
         <pubDate>2025-03-21 17:31:38 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3376959809</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Viikingite kaart</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3383020430</link>
         <description><![CDATA[<p>Viikingid tegutsesid igal pool euroopas ja osalt ka põhja ameerikas kuid enamjaolt olid viikingid skandinaavlased.</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/6a547debfe0f507138de6a7f0c635788/image.png" />
         <pubDate>2025-03-26 10:30:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3383020430</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3387182352</link>
         <description><![CDATA[<p>Drakkar - vööri kaunistava draakoni peaga laev</p><p>Karfi - väiksem ja kiirem laev</p><p>Pikkmaja - viikingite maja mis nimestki arusaadavalt on pikk ning selles on keskmiselt 1-2 tuba rikkamatel 3</p><p>Viiking - rüüsteretkedel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast</p><p>Viikingiaeg - Euroopa ajaloo periood (u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja-ja kaubaretked</p><p>Ting - rahvakoosolek Skandinaavias</p><p>Ruunid - viikingite tähestik</p><p>Saaga - lugulaul</p><p>Skald - lugulaulode koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas</p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-03-28 21:48:07 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3387182352</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Silmapaistev valitseja või valitsejad</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395848598</link>
         <description><![CDATA[<p>Justinianus I</p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/199e2435be3882ddf286879c3a22fc74/Justinian.jpg" />
         <pubDate>2025-04-04 09:34:05 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395848598</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Silmapaistev  valitseja/valitsejad</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395867881</link>
         <description><![CDATA[<p>Henry II 1154-1189 Suurendas Inglismaa valdusi.</p><p>Richard I Lõvisüda 1189-1199 Kaitses Inglismaa valdusi, oli legendaarne väejuht.</p><p>John Maata 1199-1216 Kaotas palju maad Prantsusmaal</p><p>William Vallutaja</p><p><br></p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148017/90fcb136bcff21042feedda030a1837a/image.png" />
         <pubDate>2025-04-04 09:54:10 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395867881</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimine</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395873397</link>
         <description><![CDATA[<p>Kui 1066. aastal viimane anglosakside valitseja Edward Usutunnistaja suri ilma pärijata tekkis palju sõdu. Kuningaks valiti karhv Harold samas otsustas juhust ära kasutada Norra kuningas Harald Hardrada, kes oli ammu väitnud, et Inglismaa troon peaks hoopis temale kuuluma. Oli ka lähenemas uus oht. Nimelt Normandia hertsog William väitis, et Edward oli lubanud kuningatrooni hoopis talle anda. William kogus kokku suure väe ning viis selle Inglismaale, et kuningatiitel endale saada. Kui Harold läks oma vägedega lõunarannikule, et sissetung tagasi lüüa jäid väed üpris kiiresti normannidele alla ning kuningas ise hukkus. William sai endale hüüdnimeks vallutaja ning ta lasi end Londonis Inglismaa kuningaks kuulutada. Vallutuste tagajärjel tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik ning Inglismaa eliit rääkis kuni 14. sajandini prantsuse keelt. Tähtsamad ametikohad ja ka suuremad maavaldused anti Normandiast pärit ülikutele. Ülemvõimu kindlustamiseks ehitasid normannid kogu maad katva linnuste võrgu ning nad lõid ka efektiivse riigiparaadi, mis oli võimeline edukalt  makse koguma, ühtseid seadusi kirja panema ning nende alusel kohut mõistma.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-04 10:00:10 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3395873397</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Inglismaa riigi kaart</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417380829</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148017/52bac31722793173a70a31b41cda4555/image.png" />
         <pubDate>2025-04-21 07:29:31 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417380829</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Prantsusmaa riigi kaart</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417382730</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148474/b123721571c8f2d190403337ee9d24ef/image.png" />
         <pubDate>2025-04-21 07:31:18 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417382730</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417384516</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg I osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa#/media/Fail:England_in_the_UK_and_Europe.svg">https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa#/media/Fail:England_in_the_UK_and_Europe.svg</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://et.kuzminykh.org/1754-richard-i-the-lionheart.html" />
         <pubDate>2025-04-21 07:33:01 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417384516</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Millal toimus?</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417388890</link>
         <description><![CDATA[<p>Saja-aastane sõda toimus aastatel 1337-1453.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:37:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417388890</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417389717</link>
         <description><![CDATA[<p>pole.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:37:52 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417389717</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kui kaua tegelikult kestis?</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417391693</link>
         <description><![CDATA[<p>Tegelikult kestis saja-aastane sõda 116 aastat ja selles osales 5-6 põlvkonda.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:39:47 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417391693</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Osapooled</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417397927</link>
         <description><![CDATA[<p>Saja-aastases sõjas osalesid Prantsusmaa kuningriik - Prantsusmaa kuningas Jean II Hea, Burgundia hertsogkond - 1435-1453, Jeanne d'Arc, Inglismaa kuningriik - Inglismaa kuningas Edward III<br>Richard II<br>Akvitaania hertsog<br>Must Prints Edward<br>Burgundia hertsogkond (1420–1435)<br>Philippe Hea</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:45:32 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417397927</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Jeanne d&#39;Arc</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417405069</link>
         <description><![CDATA[<p>Jeanne d'Arc oli Prantsusmaa väejuht ja on Prantsusmaa rahvuskangelane. Samuti oli ta ka katoliku kiriku pühak.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:51:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417405069</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi tekkimine</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417405799</link>
         <description><![CDATA[<p>Kui viimane Karolingide soost kuningas suri ilma pärijateta, valiti troonile Hugues Capet, kes oma lisanime sai selle järgi, et tema kloostris hoiti Prantsusmaa kõige tähtsamat reliikviat ehk Püha Martini kuuetükki. Esimeste Kapetingide domeen oli väga väike: kuningas kuningas valitses otseselt vaid kitsast ala Pariisi ümbruses. 11. sajandil tõusid suurimat vasallide hulka Inglismaa kuningad, kes ei tahtnud Prantsuse kuningate ülemvõimu tunnustada. Kapetingidel siiski õnnestus panna alus kuningavõimu tugevnemisele.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:52:32 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417405799</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Tagajärjed</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417408344</link>
         <description><![CDATA[<p>Prantusmaa sai maad juurde ning kunngavõim tugevnes, kuid majanduslikult oli prantsusmaa laostunud. Inglismaa kaotas maad ja poliitika muutus ebastabiilseks, samas parlament tugevnes. Murenes ka feodaal süsteem, kuid sõjatehnoloogia arenes.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-21 07:55:03 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417408344</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Silmapaistev valitseja</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417410454</link>
         <description><![CDATA[<p>Philippe II Auguste - Kõige edukam kuningavõimu laiendaja, liitis osava abiellumispoliitikaga kroonivaldustega suured krahvkonnad ning haaras endale lõviosa Inglismaa valdustest mandril.</p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/3406148017/d86e73e3249f66a2a1639d6f4f29f665/image.png" />
         <pubDate>2025-04-21 07:57:35 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3417410454</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi staatus</title>
         <author>tomakullman</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428065603</link>
         <description><![CDATA[<p>Viikingid ei elanud ühes kindlas riigis, peamiselt tänapäeva Rootsi, Norra, Islandi ja Taani aladel.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 13:29:56 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428065603</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428436500</link>
         <description><![CDATA[<p>õigeusu kirik - Roome impeeriumi idaosas kujunenud kirik</p><p>patriarh - õigeusu kiriku pea</p><p>ikoon - pühapilt</p><p>kirikulõhe - kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 17:39:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428436500</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428439494</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg II osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://kunstiajalugu101.weebly.com/buumltsants.html">https://kunstiajalugu101.weebly.com/buumltsants.html</a></p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I#/media/Fail:Mosaic_of_Justinianus_I_-_Basilica_San_Vitale_(Ravenna).jpg">https://et.wikipedia.org/wiki/Justinianus_I#/media/Fail:Mosaic_of_Justinianus_I_-_Basilica_San_Vitale_(Ravenna).jpg</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://kunstiajalugu101.weebly.com/buumltsants.html" />
         <pubDate>2025-04-28 17:41:57 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428439494</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428446972</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg II osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://vikings.fandom.com/wiki/Scandinavia?file=Map_of_Scandinavia.png">https://vikings.fandom.com/wiki/Scandinavia?file=Map_of_Scandinavia.png</a></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://vikings.fandom.com/wiki/Scandinavia?file=Map_of_Scandinavia.png" />
         <pubDate>2025-04-28 17:47:27 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428446972</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428473977</link>
         <description><![CDATA[<p>Vana-vene riik jagunes mitmeks vürstkonnaks, mida valitseti Rjurikute suguvõsa liikmete poolt. Kõik nad pidid alluma Kiievis valitsevale suurvürstile, paraku olid nad kõik võrdlemisi iseseisvad. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli üpriski ebakindel. 1169. aastal vallutas Vladimiri-Suzdali vürst, kes nimetas end suurvürstiks, Kiievi. Endine pealinn rüüstati. Vana- Vene riik lagunes lõplikult mongolite vallutuse käigus 13. sajandi esimesel poolel.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 18:06:36 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428473977</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428477602</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg II osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene#/media/Fail:Location_of_Kyivan_Rus.png">https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene#/media/Fail:Location_of_Kyivan_Rus.png</a></p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik#/media/Fail:Rurik_titularnik.jpg">https://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik#/media/Fail:Rurik_titularnik.jpg</a></p><p><br/></p>]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene#/media/Fail:Location_of_Kyivan_Rus.png" />
         <pubDate>2025-04-28 18:08:42 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428477602</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428482597</link>
         <description><![CDATA[<p>Kirjutati Inglismaa tähtsaim dokument "Suur vabaduskiri". Inglismaa on siiani tugev riik.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 18:11:00 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428482597</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Riigi saatus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428492693</link>
         <description><![CDATA[<p>Philippe IV Ilus mõistis, et makse on palju lihtsam koguda ning uusi sedausi ellu viia, kui alamad on sellele oma heakskiidu andud. Nii kutsuski ta kokku kogu kuningriigi seisuste esindajad ja tekkis uus esinduskogu, mida nimetati generaalstaatideks.</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 18:18:50 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428492693</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Teemakohased mõisted</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428499546</link>
         <description><![CDATA[<p>odaal - nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks nt vee- või tuleprooviga</p><p>generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 18:24:02 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428499546</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428504440</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg I osa, ajalooõpik 7. klassile</p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa#/media/Fail:France_1154_Eng.jpg">https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa#/media/Fail:France_1154_Eng.jpg</a></p><p><a rel="noopener noreferrer nofollow" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II#/media/Fail:Louis-F%C3%A9lix_Amiel-Philippe_II_dit_Philippe-Auguste_Roi_de_France_(1165-1223).jpg">https://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_II#/media/Fail:Louis-Félix_Amiel-Philippe_II_dit_Philippe-Auguste_Roi_de_France_(1165-1223).jpg</a></p>]]></description>
         <enclosure url="https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa#/media/Fail:France_1154_Eng.jpg" />
         <pubDate>2025-04-28 18:26:41 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428504440</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud kirjandus</title>
         <author>anelleelisabeth</author>
         <link>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428506953</link>
         <description><![CDATA[<p>Keskaeg I osa, ajalooõpik 7. klassile</p>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2025-04-28 18:28:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/tomakullman/jrky7jxvlosg52a3/wish/3428506953</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
