<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>4b Plaanedid 1 by Sigrit T</title>
      <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n</link>
      <description>4.b klassi planeetide kirjeldused.</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-09-21 08:51:24 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2026-02-07 18:45:13 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>MINU PLANEET</title>
         <author>sigrittoots</author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/387524026</link>
         <description><![CDATA[<div>Kuidas sai planeet nime?<br>Mitmes planeet Päikese poolt?<br>Milline see planeet on? <br>Millest koosneb see planeet?<br>Mis on selle planeedi läbimõõt?<br>Mi aja jooksul teeb täispöörde ümber oma telje?<br>Muu huvitav info<br>Pilt või video.<br> <strong>Maa</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> kolmas <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikese</a> poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Universum">universumis</a> </div>]]></description>
         <enclosure url="https://textileandterrain.files.wordpress.com/2011/07/mini-planet-4.jpg" />
         <pubDate>2019-09-21 08:51:24 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/387524026</guid>
      </item>
      <item>
         <title>jupiter</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388659925</link>
         <description><![CDATA[<div>Jupiter on Päikesesüsteemis viies ja kõige suurem planeet. Nime on ta oma suuruse tõttu saanud peajumala järgi. Jupiteril ja järgmistel planeetidel pole tahket pinda. Jupiteril on ohtrasti kuid, 63 tükki, ja neid avastatakse kogu aeg juurde. Nelja suurimat neist (lo, Callisto, Ganymedes ja Europa) on võimalik hea binokliga näha.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-24 07:53:51 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388659925</guid>
      </item>
      <item>
         <title>g</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660199</link>
         <description><![CDATA[<div> </div><div><strong><br>Marss</strong> on neljas <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikesest</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur">Merkuurist</a>. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Raud(III)oksiid">raud(III)oksiid</a> annab sellele punase värvuse.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Marss#cite_note-Hematite-2"><sup>[2]</sup></a> See on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid">Maa tüüpi planeet</a>, millel on õhuke <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r">atmosfäär</a> ja pinnavormid, mis meenutavad <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu">Kuu</a> kraatreid ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maal</a> esinevaid <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Org">orgusid</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb">kõrbeid</a> ja polaaraalasid.<br><br></div><div><br>Et Marsi ja Maa <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B6%C3%B6rlemistelg">pöörlemistelgede</a> kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27') <br><br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-24 07:54:38 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660199</guid>
      </item>
      <item>
         <title>sa</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660363</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-24 07:55:13 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660363</guid>
      </item>
      <item>
         <title>saturn</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660367</link>
         <description><![CDATA[<div>saturn on päikesesüsteemi kuues planeet, ta sarnaneb jupiteriga, kuid on väiksem. Oma nime on ta saanud troonilt tõugatut peajumala järgi, sest liigub samamoodi aeglaselt, justkui kibestunult teisest kaugemal. Saturni on nimetatud ka rõngaga planeediks. Rõngad tema ümber on tolmust ja erineva suurusega jäätukkidest koosnevad pilved. Saturnil on avastatud üle 60 kaaslase.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7e/Saturn_with_auroras.jpg/1200px-Saturn_with_auroras.jpg" />
         <pubDate>2019-09-24 07:55:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388660367</guid>
      </item>
      <item>
         <title>veenus</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388666568</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Veenus</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikese</a> poolt loetuna teine planeet <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemis</a> ning meile lähim <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km)<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#cite_note-nasa.gov-3"><sup>[3]</sup></a>, tiirlemisperioodiga 224,7 <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)">Maa</a> ööpäeva.<a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#cite_note-nasa.gov-3"><sup>[3]</sup></a> Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kuu">Kuu</a> ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni −4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://img.purch.com/h/1000/aHR0cDovL3d3dy5zcGFjZS5jb20vaW1hZ2VzL2kvMDAwLzAwMC8xMjQvb3JpZ2luYWwvMDcxMTI3LXZlbnVzLXN1cmZhY2UtMDIuanBn" />
         <pubDate>2019-09-24 08:12:23 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388666568</guid>
      </item>
      <item>
         <title>maa</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388667296</link>
         <description><![CDATA[<div><strong>Maa</strong> on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem">Päikesesüsteemi</a> kolmas <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Planeet">planeet</a> <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike">Päikese</a> poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Universum">universumis</a>, kus leidub <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Elu">elu</a>. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Biosf%C3%A4%C3%A4r">biosfäär</a> on oluliselt muutnud Maa <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r">atmosfääri</a> ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikiht">osoonikihi</a> kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Elu">elu</a> sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseaparaat">kosmoseaparaadid</a> on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5istusega_olend">mõistusega olenditele</a> mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://img.buzzfeed.com/buzzfeed-static/static/2014-03/campaign_images/webdr07/10/15/what-does-your-favorite-planet-say-about-you-1-32367-1394481076-30_big.jpg" />
         <pubDate>2019-09-24 08:14:14 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388667296</guid>
      </item>
      <item>
         <title>lol</title>
         <author></author>
         <link>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388877660</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-09-24 14:38:07 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/sigrittoots/jathhf9fbx3n/wish/388877660</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
