Sinikas on mustikaperekonda kuuluv kääbuspõõsas. Sinika rahvapärased nimetused on  joovikas, rukkisinikas ja soomari. Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsas ja tundravööndis kogu Euraasias ja põhja Aameerikas. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel ja armastab niiskust. Sinikas õitseb mais juunis. Õied on kahesugulised. Mari on sinine,veidi pikergune. Sinikat saab mustikast eristada marjade helesinise värvi järgi. Mari on mahlakas ning, veidi lääge, vesise maitsega,sest sisaldab palju suhkrut ja vähe happeid. Osa inimesi on sinikat süües kerget joovet tundnud. Sinika marjad ei ole nii ümmargused kui mustikad. Võrreldes teiste metsamarjadega  on sinikas üsna suur: üks mari võib kaaluda kuni pool grammi.  Sinikas ei kasva kohatiselt nii maaliselt nagu mustikas. Sinika leviala on mustikast suurem. Sinikamarjad määrivad vähem kui mustika marjad.

Sinikates on c- vitamiini ja rauda. Rahvameditsiinis on sinikat kasutatud palaviku alandamiseks ja põletiku korral. Sinikast tehtud mähiseid on kasutatud nahahaiguste raviks. Sinikaid ei tohi toorelt palju süüa, sest see võib halba enesetunnet tekitada. 

 

 

Karl Koit Semjonov

5. klass