Üks silmapaistvamaid Frangi riigi juht oli Chlodovech. Ta hakkas juba 16. aastaselt riiki juhtima aastal 481. aastal. Chlodovech oli esimene germaani soost kuningas, kes kuulus katoliku kirikusse. Chlodovech valitses Frangi riiki 481.a-511.a.

Karl Suur

Aastal 768 sai kuningaks Karl Suur ja temast sai kõige silmapaistvam valitseja Karolingide dünastias. Ta valitses 46 aastat ja selle aja jooksul oli ainult kaks aastat ilma sõjata. Karl suure vallutused olid kõige suuremad, mis Frangi riigis eales olid olnud. Tema ühendas Põhja-Itaalia ja Frangi riiigi tänu langobardide hävitamisega, kes olid ohuks Paavstile ja Kirikuriigile. 799. aastal tekkis Rooma paavsti ja aadlike vahel tüli ja paavst tuli Karlile kablema ja järgmisel aastal läks Karl oma võimu ja väega Rooma. Ta lõpetas tüli ja paavst sai tagasi ametisse. Tänu eest kroonis paavst Leo III Karli Rooma keisriks. Sellega taaselustati Läänes impeerium, mida polnud Rooma riigi langemisest olnud. Kuna riik oli väga suureks kujunenud, siis jagas ta oma riigi umbes 250 krahvkonnaks. Frangi riigil polnud pealinna ja selletõttu reisis kuningas ringi linnade vahel oma saatkonnaga. Karli enim külastatud koht oli Aacheni residents seal oli kool, palee ja kabel.

Verduni leping oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Verduni_leping

https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=impeerium

Keiser Justinianus valitses aastatel 527-565. Ta suutis lühikeseks ajaks Rooma impeeriumi hiilguse. Ta suutis oma sõjaväge ja laevastikku tugevdada, vallutada Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia. Tema soovil pandi kõik Rooma seadused kokku ja loodi üks koodeks. Ta lasi ehitada suuri ehitisi, neist kõige kuulsam Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis.

Õigeusu kirik- Rooma impeeriumi ida osas kujunenud kirik

Kirikulõhe- kiriku jagunemine õigeusu ja katolikuks kirikuks

7.klassi õpik Keskaeg

Rollo (u 860–930) – viiking, kes rajas Normandia hertsogkonna Prantsusmaal ja oli hilisemate Normandia hertsogite esiisa.

viikingiaeg- Euroopa ajaloo periood ca 800-1050a, mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja-ja kaubaretked

ting- rahvakoosolek Skandinaavias

ruunid- viikingite tähestik

saaga- lugulaul

Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavi allikates, vahel nimetati neid ka russideks, andsid nime Vana-Vene riigile ja hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa).

tsuudid - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates.

bojaar - Vana-Vene ülik

veetse - rahvakoosolek Vana-Vene linnas

druziina - Vana-Vene vürsti sõdalastest

kaaskond

Jaroslav Tark valitsusajal oli Vana-Vene riik oma suures hiilguses. Ta tugevdas vürsti võimu, rajas palju uusi kindlustusi ja korrastas seadusi ja arendas kultuuri.

https://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid

https://www.taskutark.ee/skandinaavlased-viikingid/

https://www.taskutark.ee/vana-vene-riik/

Bayeux vaip- unikaalne ajalooallikas, mis kujutab Inglismaa vallutamist normannide poolt. Tikand on 70m pikk ja seda säilitati keskajal bayeux katedraalis

generaalstaadid-kuningriigi kolme seisuse( vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kunungas kriitilistes olukordades kokku kutsus

avaarid- Sise‑Aasiast pärinevad, pms turgi keeli kõnelevad rändkarjakasvatajate hõimud

  - Edward III

  - hiljem Henry V ja Henry VI

    Edward III alustas sõda ja saavutas suuri võite. Inglased võitsid olulised lahingud nagu Crécy (1346) ja Poitiers (1356). Poitiers' lahingus võeti vangi ka Prantsusmaa kuningas.

  Inglaste edu tugines paremale rüütliarmee juhtimisele ja vibuküttidele.

Prantsusmaa

  - Philippe VI

  - hiljem Charle V, Charles VI ja lõpuks Charles VII

    15. sajandi teisel poolel hakkas Prantsusmaa tagasi võtma kaotatud alasid. Väga tähtis roll oli Jeanne d'Arc'il, kes aitas murda inglaste ülekaalu

    - Charles VII krooniti kuningaks ja tema valitsusajal vallutati tagasi peamised alad.

    - 1453. aastal langes inglaste kätte vaid Calais.

https://www.pinterest.com/zmfast2020/

https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karl_suur3

https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=avaar

https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaegne_Prantsusmaa

https://www.pinterest.com/pin/pinterest--315392780149058816/

nud Prantsusmaa territoorium oli läänistatud suurvasallidele, kes olid oma valdustes iseseisvad.

Kapetingidel õnnestus siiski panna alus kuningavõimu tugevnemisele. Üheks oluliseks sammuks oli troonipärimisõiguse kindlustamine. Kuningas Hugues lasi oma poja juba eluajal tulevaseks kuningaks kroonida ning seda traditsiooni jätkasid teised Kapetingid. Nii kadus suuraadlil võimalus troonipretendendilt ametissevalimise eest ulatuslikke järeleandmisi välja

kaubelda.

Kuningavimu tugevnemine

Köige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philippe II Augustty

Lääne-Frangi riik,Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik. 10. sajandil tõusis troonile Capetingide dünastia (Hugh Capet 987. aastal), kelle järeltulijad suutsid järk-järgult tugevdada kuningavõimu ja koondada maad kuningriigi alla. 13.–14. sajandil Prantsusmaa muutus Euroopa üheks suurimaks ja tugevamaks kuningriigiks.