Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemusel by https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698 en-us 2025-02-20 12:39:01 UTC 2025-05-02 11:46:27 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f4d3.png Kes juhtis ja kus asus? leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3335925924 Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Frangi riik asus suures osas tänapäevase Prantsusmaa territooriumil mida juhtisid paljud kuningad või keisrid.


]]> 2025-02-20 12:50:06 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3335925924 Riigi tekkimise jagunemise tutvustus madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3335951483 Frangi riik tekkis Gallias 3. sajandil, kui kogukondadena elav germaani rahvas kes tungisid Rooma riigi nõrkuseperioodil üle Reini jõe läände rajasid seal asutused. Nad elasid külades, kasvatasid loomi ja harisid põldu. Rooma riigi kokku varisemise tagajärjel haarasid kohalikud hõimupealikud võimu enda kätte. 481. aastal sai Chlodovech ühe niisuguse piirkonna juhiks. 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja Syagruse valduse ja sihtis rünnaku teiste naabrite vastu. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Ta kõrvaldas teised frangi väikevalitsejad ja temast sai kõikide frankide kuningas.

]]> 2025-02-20 13:05:30 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3335951483 Merovingide dünastia madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3352661209 Clodovech suri 511 aastal. Ta pärandas oma poegadele kõige võimsama riigi Lääne-Euroopas. Tema järeltulijad kutsusid end Merovingideks, nad arvasid ,et olid jumalikku päritolu ja pidasid vaid oma püha verd kõlblikuks voolama kuninga soontes. Sellepärast, et igal kuningapojal oli see verepühadus olemas, pretendeerisid nad kõik ka troonile. Sellega tulid kaasa pidevad riigijagamised ja kodusõjad.

]]> 2025-03-05 15:19:33 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3352661209 Karolingide dünastia madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3352673723 Kodusõdade tõttu Merovingide võim kahanes ja ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest kõrvale. Seepärast koondus kogu võim nende paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjajuhid ja peaaegu igal aastal korraldati mõni suurem sõjaretk Frangi riigi väljunud suurnike või välisvaenlaste vastu. 732. aastal tõkestas üks võimukas paleeülem Karl Martell mosemitest araablaste sissetungi Galliasse Poitiers' lahingus ja tõrjus nad püreneede taha. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja tõusis õhtumaade võimsaimaks meheks. Karli poeg Pippin Lühike astus 751. aastal otsustava sammu ning eemaldas viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale.

]]> 2025-03-05 15:28:08 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3352673723 Bütsantsi keisririik madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373269032 2025-03-19 14:55:12 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373269032 Bütsantsi keisririigi tekkimine ja kujunemine madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373308680

  • aastal asus Rooma keisririigi ainuvalitsejaks keiser Constantinus Suur. Ta tõi keisririigi pealinna Roomast üle, mis sai uue nime Konstantinoopol. 395. Aastal jagas keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Lääne-Rooma hõivasid germaanlased, aga Ida-Rooma jäi püsima ja pidas end edaspidi ainsaks tõeliseks Rooma traditsioonide jätkajaks. Hiljem oli võimalik keiser Justinianusel (valitses 527-567) lühikeseks ajaks tagasi vallutada Põhja-Aafrika, Lõuna-Hispaania ja Itaalia. Justinianuse käsul kirjutati kõik Rooma seadused kokku ühte koodeksisse ja rajati uhkeid ehitisi nagu Hagia Sophia katedraal. 6. sajandi lõpus sattus kesririik rünnakute laviini alla: langobardid vallutasid Itaalia, slaavlased, avaarid ja bulgaarid tungisid Balkani poolsaarele, keisririigi idaosa ründasid 7. sajandil pärslased, idas ja lõunas alustasid vallutusi araablased. Lisaks nendele tekkisid 8. sajandil siseriiklikud vastuolud.

    • ]]>     2025-03-19 15:20:40 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373308680     Viikingid leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373701576 Viikingid olid osavad laevaehitajad nende pikklaevademdrakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Viikingid elasid pikka aega tagasi eriti 11-12 saj. Nende tegevus toimus ka bütsansis ja mängisid olulist poliitilist rolli kiievi vene riigi kujunemisel.

    ]]>     2025-03-19 20:40:38 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3373701576     madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394346641 2025-04-03 11:32:45 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394346641 madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394349590 Kuningas Chlodovech

    ]]>     2025-04-03 11:35:15 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394349590     Vana-Vene riik leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394371070 Riik kehtis aastatel 862-1240. See oli praeguse aja Venemaa, Ukraina, Soome ja natuke Läti ja Leedu aladel. Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid 862. a ennast valisema 3 varjaagi vürsti, kolm venda - Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks eelköige Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. 9-10. saj arheoloogiline materjal toendab skandigaavlaste suurt rolli Vana-Vene riigis. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena.
    Vana-Vene vürst Rjurik valitses üksnes Põhja-Venemaal, Vanas-Laadogas, hilisemas Novgorodis,
    880.a vallutas järgmine vürst Oleg Kiievi ja tegi sellest oma riigi keskuse, järgmiste valitsejate ajal
    laiendati naberriike vallutades oma alasid veelgi.
    Paljurahvuseline riik.
    Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes - Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne
    toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liga vähe. Slaavlasi
    ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-Loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse
    lounaslaavlaste eelkäijateks. Piibli alusel tekkis vana slavi keel ehk kiriku slaavi keel. Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Ida suunda (Dnepri jõe
    keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välia tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid
    liikuma piki Deprit põhja poole, hivama jarjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hivamise käigus
    jouti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slavistumine. Rigi laaneosas
    elas baltlasi, idaosas türgi rahvaid. Ajapikku rahvad sulandusid ning vtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri.
    Suurvürst Vladimir Püha võttis Bütsantsi vahendusel ristiusu ametlikult vastu 988.a Seda kinnitati
    tema ja Bütsantsi keisri õe Anna abieluga. Kroonikad raägivad, et peale seda käsutas vürst kogu
    rahva Dnepri jokke ja lasi ristida. Tegelikkuses kohtas ristiusustamine rohket vastupanu. Vana-Vene rigi korgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg (1019-1054), kes rajas palju kindlustusi, tugevdas rigi võimu, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut.

    ]]>     2025-04-03 11:54:47 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394371070     Inglismaa teke ja kujunemine madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394379017 Inglismaa tekkis varakeskaegsete anglosaksi kuningriikide, mida tunti Heptarhia nime all: Idaanglite kuningriigi, Mercia, Northumbria, Kenti kuningriigi, Idasakside kuningriigi, Lõunasakside kuningriigi ja Läänesakside kuningriigi järkjärgulise ühendamise.

    ]]>     2025-04-03 12:02:31 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3394379017     100-aastane sõda (1337–1453) leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422985668 2025-04-24 07:25:42 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422985668 leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422989533 2025-04-24 07:28:51 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422989533 leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422990406 2025-04-24 07:29:36 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422990406 leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422991213 2025-04-24 07:30:11 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3422991213 Lühikokkuvõtte leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423003733 100-aastane sõda oli pikk ja vahelduv konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mis kestis tegelikult 116 aastat. Sõja põhjus peitus troonipärimisvaidluses – kui Prantsuse kuningas Charles IV suri ilma meessoost pärijata, väitis Inglismaa kuningas Edward III, et tal on õigus Prantsusmaa troonile oma ema kaudu. Prantslased aga valisid uueks kuningaks Philip VI, mis tõi kaasa sügava tüli kahe riigi vahel.

    ]]>     2025-04-24 07:39:16 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423003733     Kasutatud materjalid leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423006150


    ]]>     2025-04-24 07:41:10 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423006150     Kasutatud materjalid leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423009125 Ajaloo õpik 1. osa ja https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik

    ]]>     2025-04-24 07:43:25 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423009125     valitsejad leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423013893 Sõda jagunes mitmeks perioodiks, mille jooksul sõditi ja vahepeal ka rahu peeti. Tuntuimad lahingud olid:

    • Crécy lahing (1346) – Inglismaa saavutas suure võidu tänu vibuküttidele.

    • Poitiers' lahing (1356) – Inglased võtsid kinni Prantsuse kuninga Jean II.

    • Agincourti lahing (1415) – Henry V juhtimisel purustasid inglased ülekaalukad prantsuse väed.


    ]]>     2025-04-24 07:46:44 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423013893     lõppemine leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423014754 Sõda lõppes 1453. aastal inglaste lüüasaamisega – nad kaotasid kõik oma valdused mandril, välja arvatud Calais (mille nad kaotasid hiljem, 1558). Prantsusmaa tugevnes, kuningavõim kasvas ja rahvuslik identiteet hakkas kujunema. Inglismaal viis sõda aga sisepoliitiliste pingeteni ja kodusõdadeni (Rooside sõda).

    ]]>     2025-04-24 07:47:20 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423014754     Jean II leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423020925 2025-04-24 07:52:04 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423020925 Edward II leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423021960 2025-04-24 07:52:54 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423021960 Richard II leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423022803 2025-04-24 07:53:33 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423022803 Kasutatud materjalid leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423024652 Chat gpt, õpik ja pildid sain wikipeediast

    ]]>     2025-04-24 07:55:08 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423024652     Toimumiskoht leonardtamm https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423025606 Prantsusmaa

    ]]>     2025-04-24 07:55:53 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3423025606     Normannide vallutus madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3428151816 11. sajandil langes Inglismaa mitu korda sissetungijate ohvriks. Sajandi alguses liitsid Taani kuningad Inglismaa mitmekümneks aastaks taani külge. 1066. aastal rünnati Inglismaad mitu korda järjest, neid rünnakuid algatas troonipärimisküsimus. Kuningas Edward Usutunnistaja oli surnud troonipärijata ning kuningaks valiti Krahv Harold. Juhust kasutades otsustas Norra kuningas Harald hardrada, kes oli ammu väitnud, et Inglismaa troon peaks hoopiski temale kuuluma. Harold võitis norralaste vastu Põhja-Inglismaal Stamford Bridge'i lahingus. Samal ajal lähenes teine oht. Normandia hertsog William väitis, et Edward oli lubanud trooni hoopis talle pärandada. Ta kogus kokku suure väe ning juhtis selle üle La Manche'i väina Inglismaale, et kuningatiitel jõuga endale võita. Kuningas Harold ja tema vägi liikusid nüüd kiirelt lõunarannikule, et vaenlased tagasi lüüa, aga eelmisest lahingust nõrgendatud väed said normannidelt Hastingsi lahingus lüüa. Krahv Harold ise hukkus. William, kelle hüüdnimeks sai Vallutaja lasi end Londonis Inglismaa kuningaks kuulutada. Vallutuse tõttu tekkis Inglismaa-Normandia ühisriik. Tähtsamad maad ja suuremad valdused läksid Normannidest ülikute kätte. Inglismaa eliit rääkis 14. sajandini prantsuse keelt. Et ülemvõimu kindlustada, lasid normannid ehitada kogu maad katva linnuste võrgu.

    ]]>     2025-04-28 14:20:49 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3428151816     Henry II valdused Prantusmaal ja Inglismaal 11. sajandil madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431223600 2025-04-30 06:45:24 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431223600 Valitsejad madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431226344

  • sajandil olid Inglismaa tähtsaimad valitsejad Henry II, Richard I Lõvisüda ja John Lõvisüda.

    • ]]>     2025-04-30 06:47:39 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431226344     madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431230492 Henry II

    ]]>     2025-04-30 06:51:00 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431230492     Riigi saatus madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431239710 Sõdade kaotamine Prantsusmaal, sõdadega kaasnenud kulutused ja sellest tingitud maksude tõsumine ajasid Inglismaa suuradlikud marru ja nad hakkasid Richard I Lõvisüdame venna Johni, kes oli nüüd troonile astunud vastu mässama. 1215. aastal oli London ülestõusnute kätte langenud ja John oli sunnitud nõustuma nende poolt ette pandud dokumendiga, mille nimeks sai hiljem "Suur vabaduskiri". "Suur vabaduskiri" piiras kuninga tegutsemisruumi, määrates kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused ning sätestas põhimõtte, et kuningas tohib ainult karistada alamaid kehtivate seaduste alusel ja mitte meelevaldselt. Selle põhimõtte järgi olid kõik Jumala ja seaduse ees võrdsed. Johni poja Henry III (1216-1272) ajal käis ikka suuraadlike võimuvõitlus kuningaga. Henryt suuraadlikud kõrgelt ei hinnanud. Nad süüdistasid teda prantsuse päritolu lähikondlaste soosimises, võimu kuritarvitamises ja "Suure vabaduskirja" sätete eiramises. Suurnikud nõudsid, et kuningas ei tegutseks oma tahte järgi, vaid peaks olulisemates küsimustes nõu suure nõukoguga ehk parlamendiga. Parlament koosnes Peapiiskopidest, piiskopidest, abtidest, parunitest ja krahvidest. Parlamendi nõusoleks oli eriti oluline, kui kuningas tahtis kehtestada erakorralisi makse, mida oli vaja näiteks sõjapidamiseks. 1265. aastal hakati istungitele kutsuma alamaadli, linnade ja maapiirkondade esindajaid, selleks ajaks jagunes parlament kaheks osaks: ülemkoda ja alamkoda. Ülemkojas asusid kõrgemad vaimulikud ja suuraadlikud ning alamkojas linnade ja maapiirkondade esindajad. Inglise parlament on tänapäevani sellise kujuga.

    ]]>     2025-04-30 06:58:18 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3431239710     Kasutatud materjalid madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434117270 Ajaloo õpiku 1. osa lk 126-138,

    Piltide jaoks https://et.wikipedia.org/wiki/Henry_II,


    ]]>     2025-05-02 10:37:45 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434117270     Prantsusmaa teke ja kujunemine madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434139468 2025-05-02 11:11:38 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434139468 Kapetingide dünastia madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434149233 Kapetingide dünastia tekkis siis, kui viimane Karolingi soost kuningas suri 987. aastal pärijateta ja troonile valiti Hugues Capet. Kapetingid panid aluse kuningavõimu tugevnemisele. Üks olulisem samm oli troonipärimisõiguse kindlustamine, mille järgi kuningas Hugues lasi oma poja enne oma surma tulevaseks kuningaks kroonida ning seda traditsiooni jätkasid teised Kapetingid. Nii kadus suuraadlil võimalus troonipretendendillt ametissevalimise eest ulatuslikke järeleandmisi välja kaubelda.

    ]]>     2025-05-02 11:26:54 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434149233     Kaart Prantsusmaast 11. sajandil madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434149422 2025-05-02 11:27:10 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434149422 Silmapaistvad valitsejad madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434150527

    Hugues Capet

    Philippe II Auguste

    ]]>     2025-05-02 11:28:44 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434150527     Hugues Capet madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434150817 2025-05-02 11:29:10 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434150817 Philippe II Auguste madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434151141 2025-05-02 11:29:40 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434151141 Riigi saatus madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434161712 Keskaja lõpu poole kuningas Philippe IV Ilus mõistis, et makse on lihtsam koguda ja uusi seadusi teha, kui alamad on sellele oma heakskiidu andnud. Tal oli ka vaja rahva toetust võitluses paavstiga, kes oli vastu vaimulikkonna maksustamisele. 1302. aastal kutsus Philippe kokku terve kuningriigi seisuse esindajad. Uus esinduskogu, mis nimetati generaalstaatideks, kiitis kuninga poliitika heaks. Edaspidi kutsutigi generaalstaadid kokku, kui kuningad vajasid tuge suuraadlike opositsiooni vastu. Pidevad sõjad Inglismaaga nõudsid palju raha, aga Philippe kasutas selle raha saamiseks ebamoraalseid viise. Ta lasi valmistada vähendatud väärismetallisisaldusega münte, mis viis raha devalveerumiseni ja ta pagendas riigist jõukaid juute, et nende vara konfiskeerida.

    ]]>     2025-05-02 11:44:00 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434161712     Kasutatud materjalid madisviira https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434163458 Teksti jaoks kasutasin õpiku I osa lk 140-141 ja pildide jaoks kasutasin Vikipeediat.

    ]]>     2025-05-02 11:46:26 UTC https://padlet.com/madisviira/ig6alek9yosqh698/wish/3434163458